Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maraton". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maraton, maailmarekord, juhendaja, maratoniks, vastupidavust, maratonijooks, pikkuseks, haile, paulaSaksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 meetri pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22 minutit ja 43 sekundit) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 meetri jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 meetri distantsil. Maraton Maraton on minu arust üks kõige tuntumaid pikamaajooksu alasid maailmas. Maraton 42 kilomeetrit pikk. Seisuga 25. september 2011 on meeste maailmarekord 2 tundi 03 minutit ja 38 sekundit (Patrick Makau, 25.09.2011 Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 2 tundi 15 minutit ja 25 sekundit (Paula Radcliffe, 13.04.2003 Londoni maraton). Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt panevad organismi proovile suuremamahulised treeningud ja maratonijooksja
Jooksualad 100 m jooks - 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi
KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. VÕISTLUSTE KORRALDUS Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlustele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset
kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla
Tallinna Nõmme Gümnaasium Jarmo Jagomägi Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Kuu ja aasta Lehekülgede arv 16.2010 17 Referaat Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas, töökuses ja eluolus. Infot sain erinevatest
km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 9. september
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka
Tallinna Ühisgümnaasium Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus Kehalise kasvatuse referaat Laura Jane Katriina Pesonen Juhendaja Maia Looskari Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9
· F. Joyner-Griffith · Balas (Rumeenia) · Oerter (USA) · P. Snell (Uus-Meremaa) · Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu...............
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Kergejõustik Referaat Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1
Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem
Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril
algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu:
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse
Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8
Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks osutus Külli Mäesoo. 1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. 1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale. Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi. 1980 - Fjodor Koltsin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja tagas sellega olümpiapääsme. Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult (Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel. XIII taliolümpiamängudel Lake Placidis pälvis Fjodor Koltsin kahevõistluses 15. koha. 1981 - Otepääl valmis rollerirada. Tartu maratoni võitsid Mati Albert, Tõnu Sirel ja Uno Leist ning kuulutati Eesti meistriteks suusamaratonis (aeg kõigil 2:30.10) 1982 - Arne Sirel teenis maailmakarikavõistluste etapil 15 km 19. koha eest kaks esimest ametlikku MK- sarja punkti
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka meda
Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida
Ujumise finaalid leiavad aset hommikuti, sest USA telekompanii NBC diktaat sunnib korraldajaid igapäevase finaalosa alustama kohaliku aja järgi kel kümme. Phelpsi see ei häiri. Ameeriklane alustab kullaretke maailmarekordiga 4.03,85 ühel oma meelialal 400m kompleksis. Seevastu järgmise ala, 4x100 meetri vabaujumise finishiheitlus paneb Phelpsi enneolematult närveerima. Tänu Jason Lezaki imelistele lõputõmmetele jääb Phelpsi unistus kaheksast kullast püsima. USA koondise ujutud maailmarekord oli eelmisest tipmargist ligi neli sekundit kiirem. Kolmanda kulla võidab Imemees taas mailmarekordiga 1.42,96 200m vabadistantsil. Neljas kuld tuleb 200m liblikast, mõistagi ilmarekordiga. Juba samal päeval teenib Phelps viienda Pekingi-kulla, aidates USA-l võita 4x200m vabalt ujumise maailmarekordiga 6.58,56. Kuues kuld tuleb Baltimore`i noormehele 200 m kompleksi maailmarekordiga 1.54;23. Seitsmenda täistabamuseni, millega kaasneb Spitzi Müncheni-
Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu
87. Viimast katset ei suutnud Powell hüpata. Lewis hüppas 8.83 ega suutnud võita. Ta oli hüpanud oma elu kolm kõige pikemat hüpet, millel taganttuul jäi lubatu piiresse, ja veel rohkem suutnud veel ühel katsel, mis oli pikem maailmarekordist, mida ta oli kümme aastat püüdnud ületada, ning ometi oli ta Powelli järel teiseks jäänud. Kolmikvõidu tõi USA-le Myricks 8.42-ga ning kunagi varem ega hiljem pole olnud võistlust, kus kolmanda koha tulemus nii kõva olnuks. Powelli maailmarekord püsib tänapäevani ja see on neljas 20. sajandil püstitatud maailmarekord meeste kaugushüppes, mis on püsinud üle 20 aasta. Mitte keegi pole hiljem isegi 20 cm kaugusele maailmarekordist hüpata suutnud ning see käib ka Lewise ja Powelli enese kohta. Selle saavutuse eest pälvis Powell USA aasta parimale amatöörsportlasele antava James Sullivani auhinna. 1992 hüppas Powell Itaalias Sestrieres 8.99, kuid taganttuul oli lubatust märksa tugevam, koguni +4,4 m/s. 1992
kuldmedaliga läbi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel. 200 meetri liblikujumises oli Phelpsi võiduaeg 1.52,03. Teise kuldmedali teenis ta 4x200 meetri vabaltujumises USA teatenelikus, kuhu kuulusid veel Ryan Lochte, Richard Berens ning Peter Vanderkaay. Ameeriklaste võiduaeg oli 6.58,56. Usain Bolt - 21-aastane jamaikalane on Pekingi olümpiamängude suurim kergejõustikustaar. 200m jooksus varises löömatuna tunduv Michael Johnsoni maailmarekord, mille ajaks oli 19,32. Usain Bolt lõi Johnsoni eelmist maailmarekordit kõigest 0,2 sekundiga – jooksis ajaks 19,30 sek.Bolt võitis ka Pekingi olümpiamängude 100 meetri jooksu, millega püstitas 9,69 sekundiga maailmarekordi. 4 Jamaica teatenelik, kuhu kuulusid Carter, Frater, Bolt ning Powell, püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi.
Järgmisel päeval võttis ta vastu autasu ja kadus tagasi kodukülla. Ateena kaupmehed tõid talle hulgaliselt kingitusi: küünlaid, juveele, veini, shokolaadi, ülikondi jm. Samuti pakuti talle tasuta juukselõikust ja tasuta lõunaid. Tegelikult olevat Louis keeldunud vastu võtmast kõike peale hobuse ja vankri ning maia mehena ka sokolaadi. Imekombel õnnestus Louisil tagasi pöörduda suhteliselt normaalsesse ellu. PARIIS 1900 Maratonijooks toimus 19. juuli keskpäeval 38° palavuses. Kehvasti märgistatud rajal oli eelis prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis kümne minutiga teiste ees rootslane Ernst Fast, kuid siis suunati ta valele rajale ja enne, kui ta suutis õigele trassile tagasi pääseda, oli kulunud hulk aega. Ameeriklane Arthur Newton omateada juhtis poolel maal, kuid kui ta "võitjana" finisisse jõudis, kuulis ta, et on alles viies
Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Sõna teletorn on väikese tähega. Ametinimetus juhatuse esimees on väikeste algustähtedega. Õige on kirjutada Muinas-Eesti, ent nüüdis-Eesti. Kirjutage Rooma õigus, Saksa õigus. Ürituste nimetused on Tartu maraton ja Haanja maraton. Kirjutage Puerto Rico aktsent. Üritus on Tartu linna päev. Kirjutage Rootsi laud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Kirjutage Vasalemma marmor. Õige on kirjutada Gorgonzola juust. Õige on kirjutada Ladina-Ameerika tantsud. Kirjutage Kalašnikovi automaat. Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil. Õige on kirjutada Rooma number (suurtäht), aga araabia number (väiketäht).
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3
Paistu Kool Airi Timps Inglise Kuningriik Uurimustöö Juhendaja: Inglise keele õpetaja Õpetaja: Viive Sarv Sultsi 2009 Sisukord. Sissejuhatus........................................................................................................1 Millest koosneb Inglise Ühendkuningriik..........................................................2 Inglise Ühendkuningriigi ajalugu......................................................................
SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Üritusenimed läbiva suurtähega, v.a Tavaliselt väikese algustähega: liigisõna: Valgete Ööde ralli, rahvatantsupidu, bioloogiaolümpiaad, Rukkilille mängud, Valge Daami künnivõistlused, XV olümpiamängud, muusikapäevad. Georg Lurichi mälestusvõistlused, Tartu maraton, rahvusvaheline raamatuaasta. Pealkirjalaadsed üritusenimed jutumärkides esisuurtähega: konverents “Balti riigid Euroopa koostöös”, matkavõistlus “Tunne oma kodumaad”, kontsert “Renessansist Beethovenini”, rahvusvaheline maimess “Ettevõtlus 95”, näitus “Raamat ja kiri 1999” TAIMESORDID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (va
pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Kirjutada Hiina toit ja Hiina restoran. Õige on kirjutada Hiina meditsiin. Ametinimetus juhatuse esimees on väikeste algustähtedega. Õige on kirjutada Muinas-Eesti, ent nüüdis-Eesti. Õige on kirjutada Rooma õigus. Õige on kirjutada Saksa õigus. Õige on kirjutada Tartu maraton ja Haanja maraton. Sõna jaanilaupäev on väikese tähega. Kirjutage Puerto Rico aktsent. Üritus on Tartu linna päev. Õige on kirjutada Rootsi laud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Õige on Vasalemma marmor. Õige on kirjutada Gorgonzola juust. Õige on kirjutada Ladina-Ameerika tantsud. Õige on kirjutada Kalasnikovi automaat. Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil.
igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort).
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks.
annaabi.ee 
