10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Robinzah
Õppematerjali autor
kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas tekkinud jõudu nim elstsusjõuks. See on arvuliselt võrdne keha deformeeriva jõuga, suunalt aga vastupidine sellega. Kehade rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon. Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk
........................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine................................................................................................
1N*m. Jõu õlaks- nim. jõu mõjusirge kaugust pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Kui jõud ei mõju puutujua sihis, siis avaldub jõu õlg kujul l=rsina, kus r on pöörlemistelje O kaugus jõu rakenduspunktist ja a on nurk jõu mõjusirge ja lõigu r vahel. Staatika 2) Rõhk- näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Rõhku p arvutatakse valemiga p=F/S, kus S on pindala, millele jõud on rakendatud, F-jõud (1N), p- rõhk( 1 Pa). Rõhk on skalaar. Rõhu ühikuks on 1N/m²= 1Pa. 3) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. 4)Rõhk vedelikus sõltub raskusjõust. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: p=gh, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus (10m/s²9 ja h vedlikusamba kõrgus (1m). 5)Vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga
F=A/s o Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. o Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. o Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g o Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S o Resultantjõud jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
riputusvahendit. · Juhul kui kehal vertikaalsihiline kiirendus puudub on keha kaal võrdne sellele kehale mõjuva raskusjõuga ning selle erandjuhul võib ka keha kaalu arvutada valemiga P=mg kus P on vertikaalsihilise kiirenduseta liikuva keha kaal · P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa) · Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. · Fü=Vg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab
Ideaalne gaas: selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek ja selle muutumine: Molekul: Siseenergia: keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Tähis U. Temperatuur: füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Soojushulk: soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Gaasi rõhk: on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdne absoluutse temperatuuriga. (pV)/T=(m/M)R (m gaasi mass, M molaarmass, R gaasi universaalkonstant R=8,31 J/(molkK) Isoprotsessid: 1. Isotermilise protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur; 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. 3. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala.
iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. · Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. ISOPROTSESS Isoprotsess on TD-line protsess, mille käigus üks olekuparameetritest p, V, T on jääv. Kui jääv on rõhk p, nimetatakse protsessi isobaariliseks, jääva ruumala V korral isohooriliseks, jääval temperatuuril T isotermiliseks. ENTROOPIA Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav füüsikaline suurus. Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia, mida suurem on entroopia, seda madalam on energia kvaliteet. Tähis S Entroopia on ka süsteemi korrastamatuse mõõt: mida suurem on entroopia, seda suurem on süsteemi korrastamatus ehk kaos
(Kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada, seda nähtust nim. inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks) Tähis m, ühik 1 kg. Jõud vastastikmõju mõõt, mida mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. (tähis F, ühik 1N) 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg 1 Rõhk füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. 1Pa on rõhk, mida avaldab jõud 1N 1m2 suurusele pinnale. 1653. a. Pascali seadus Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid