Õhurõhk (0)

Sarnased õppematerjalid

17

odt

Õhurõhk

.........13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta.....................................................................................................................17 1. Inimene ei tunne õhurõhku Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosfääri ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal ehk kergemalt öeldes on õhurõhk maale survet avaldav õhukiht. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Me ei tunne õhusurvet, sest me oleme sellega harjunud ja õhk rõhub meid ühtlaselt igas suunas. Küll aga tajume õhurõhu muutust. Tõusvas või laskuvas lennukis, kiirliftis, autosõidul mägedes tunnevad reisijad kõrvades survet, mis neelatamisel kaob. Kõrguse muutudes õhurõhk muutub,

Füüsika

2

doc

Arvestuse spikker

klassifitseerimine- liigitatakse nende alumise pinna puutub kokku maapinnaga on 0 kraadi. Vaatleja kohale Sademed- tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 tekivad kiudpilved, ühest taeve suunast. Kui tekivad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle põhiliiki: 1.Ülemised pilved (6-10 km valge värvusega, kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul läbipaistvad ning varjudeta) *kiudpilved (Cirrus Ci), üle kihtpilvedeks. Taevas on siis ühtlaselt valge. U.350- (uduvihm, vihm, lumi, rahe). Sademete hulga all *kiudrünkpilved (Cirrocumulus Cc), *kiudkihtpilved 450 km algab laussadu.2.külm front-külm õhk on mõeldakse veekii paksust mm(0,1mm täpsusega), mis (Cirrostratos Cs) 2

Agrometeroloogia

10

doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Eriniiskus on õhumassi väga püsiv omadus mõõduka udu puhul 200 – 499 m, tugeva 1°/100m ja ta muutub vaid siis, kui toimub veeauru udu puhul alla 200 m Edasisel tõusmisel temp langeb ja tekib kondenseerumine või täiendav aurumine Sünoptilise päritolu järgi jaotatakse udud: küllastatud olek, algab kondenseerumine. s = 622 x e/p (g/kg) p – õhurõhk Frontaalsed Temp. langeb, kuid mitte nii palju kui Õhumassi-sisesed - tekivad jahtumisel, küllastamata õhus – veeauru Partsiaalrõhk. tekivad auramise tagajärjel kondenseerumisel vabanev soojus jääb

Geoloogia

7

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja ­ Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab tingimusi ning kavandab ohutu vaatluse põhjal arvatakse, et see on õhurõhk taandada mingile maapinnale laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia on 1000...1200 km kõrgusel.Atmosfääri standardkõrgusele, näit. merepinnale. Alates paralleelsete kiirte kimbuna, hajuskiirgus õpetus veest ja selle ringidest looduses. moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või

Hüdrometeoroloogia

16

doc

Agrometeoroloogia arvestus

on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st. kui Päike asub seniidis (m=1). Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. Atmosfääri läbipaistvus ­ oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris.Läbipiastvuse koefitsent on väikseim (kohalikul) keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bouguer`i seadus ­ seda nimetatakse ka Bouguer`i läbipaistvuse koefitsendiks (pm). Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust (mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm)

Füüsika

13

rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhurõhk Õhurõhu mõõtmiseks on baromeetrid. Elavhõbedabaromeeter on elavhõbedaga klaastoru, mille alumises otsas on väike kinnine elavhõbeda reservuaar.Elavhõbedasamba pikkus oleneb ka temperatuurist, siis on baromeetrid varustatud ka termomeetriga, et arvestada temperatuuri mõju näitudele. Barograaf märgib paberlindile pideva joonega õhurõhu suuruse. Seda linti nimetatakse barogrammiks. Õhurõhk ja vee keemistemperatuur Mida väiksem on õhurõhk, seda madalamal temperatuuril vesi keeb.Keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust võimaldab vee keetmise abil määrata õhurõhk, selleks kasutatakse hüpso- termomeetrit (kaasajal kasutavad ainult alpinistid). Õhk rõhub maapinnal asuvaid esemeid, sest õhul on raskus. Õhurõhk on seda suurem, mida suurem on õhu tihedus. (Normaalne samba pikkus 760mm).Õhk on seda raskem, mida rohkem ta on kokku surutud., st mida suurem on õhurõhk. 1m3 õhku kaalub normaaltingimustes 1,3kg.

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Vastupidine on R=4/5 *C Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks. Esimene Hg Baromeeter ­ Torricelli (1643) ­ ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk. Valem vedeliku toru (külg avast) väljavoolamis kiiruse leidmiseks Tegijapoiss 2010 Õhurõhu arvutamised Õhurõhu arvutamise valem Raskuskiirenduse arvutamine lähtuvalt laiuskraadist ( vaevalt seda vaja läheb) G=978.049 ( 1+ 0.005288 sin2 - 0.000006 sin22) (cm/s2) Õhurõhu arvutamise näide suvaliste andmetega Sellest lähtuvalt saab teada et: 1) 1 N/m2 = 1 Pa 2) 100 000 Pa = 1 Bar

Üldmeteoroloogia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

php/119708/mod_resource/content/0/loenguslaidid/pilv ed.pdf 7. Tasakaal atmosfääris ja pilvede teke https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119711/mod_resource/content/0/loenguslaidid/Tas akaal_pilved.pdf 8. Sademed https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119712/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Sad emed.pdf 9. Sademete liigid. Sademete mõõtmine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119716/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Rad ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima

Klimatoloogia ja meteoroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)