Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuh
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endisel
kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab · Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu. kehade liikumist teineteise suhtes. · Jõudu, millega keha rõhub alust, nimetatakse · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate rõhumisjõuks. kehapindade vahel esinevat mõju. · Rõhk näitab keha poolt ühikulisele pinnale mõjuvat · Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju rõhumisjõudu. lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. · Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt
Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3. Kokkupuutuvate pindade materjalist nt. Jää peal libisemine on kergem, kui asvaldil plastmass ja kummitahvel Elastsusjõud Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks Elastne plastiline 1. Deformatsioon on elastne kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 2. Deformatsioon on plastiline, kui deforveeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deforveervale jõule Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu 1. Kokkusurumisel-osakesed lähenevad üksteisele tekib osakeste vaheline tõukejõud 2
ÜLDMÕISTED 1. Vektor ja skalaar– mis need on, mis on nende erinevused. Näited nende kohta füüsikaliste suuruste seast. Skalaar- Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtustes, näiteks: aeg, mass, intertsmoment. Vektor- suurused, mille iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund, näiteks: kiirus, jõud, moment jne. 2. Tehted vektoritega (sh vektorkorrutis õppematerjalide lõpust). r = a + b liit. lahut. skalaar vektorkorrutis 3. SI ühikud- Ühiku tähis Suurus nimetus Pikkus meeter m Mass kilogram kg
Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Deformatsioon ehk keha kuju muutmine- deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal)
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb
Kõik kommentaarid