STEPHANE MALLARME (1842-1898) Stephane Mallarme sündis 1842 Pariisis. Oli kirjandusliku sümbolismi eelkäija, prantsuse luuletaja ja kirjanik. Tema töö inspireeris mitmeid revolutsioonilisi 20.sajandi alguse kunstikoole. Mallarme elas vaesuses suurema osa elust. Temast sai inglise keele õpetaja. Tuntuse saavutas Stephane teisipäeviti salonge läbi viies, ta arutles filosoofia ja luule üle. Ta juhtis gruppi Lles Mardistes", seal grupis olid ka Rainer Maria Rilke, Paul Valery ja Paul Verlaine. (Mallarme, s.a) Mallarme loomingus on konkreetset luulet, mis tähendab, et lisaks luulele mängib suurt rolli ka luuletuse paigaldus lehel. Ta pööras palju tähelepanu visuaalsele välimusele
2. Impressionism (mulje) kirjanduses ei olnud oluline sisu, vaid mulje, mille teos lõi. Autor kirjeldas värve, lõhnu, emotsioone jms, mille varjus sisu oli vähetähtis, vahel hoopis olematu. 3. Sümbolism Kirjanduses tekkis sümbolism 19. saj viimasel veerandil prantsuse luules vastukaaluks parnaslaste loomingule ja naturalismi ning realismi olustikulisusele. Pinnase selleks valmistas ette Baudelaire`i looming, edasi arenes see Verlaine`i , Rimbaud`, Mallarme loomingus. Sümbol (kr symbolon - tunnus, märk) on sümbolistidele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. See ei kirjelda siinset maailma, vaid esindab teispoolsust, ideaalset maailma. Sümbol on kui igavese olemise salapärane märk. Sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist
LISM MODERNISM A J A T E L G 1870ndad u 1880-1910 1910-1925 1920ndad- 1930ndad - alates 1960nd 1899 1930ndad 1950ndad tänapäevani Baudelaire T.Mann Nietzsche Freud Kirkegaard U.Eco Mallarme Brod Breton Camus J.Baudrillard Verlaine Rimbaud Kafka Aragon Sartre Rimbaud J. ja E.Goncourt
peaesindajad ja teoreetikud (nende seas kõige olulisemana USA luuletaja ja kriitik Ezra Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraalis". Eliot juhtis ka Londonis filosoofia ja kirjanduse kvartajakirja ,,The Criterion". T. S. Elioti luulet on eestikeelses tõlkes avaldatud seni peamiselt ajakirjas ,,Looming". Tema mõtterõhulise, eri tõelustasandeid oskuslikult ühendava
laulutsüklid.Ta on olnud eeskujuks A. Schönbergile, A. Schnittkele ja D. Sostakovitsile. Impressionism.Sõna "impressioon" tähendab muljet.Stiilinimetus tuli Monet maalist "Impressioon. Tõusev päike".Impressionistidele oli omane, kirgliku ja äärmusliku eneseväljenduse ja värvide asemel, eelistada peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu.Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina Baudelaire'i, Verlaine'i ja Mallarme loomingus. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele.Kindlate piirjoontega muusikaline teema võis asenduda vaid kooskõladega ning selgepiiriline teoste vorm "vabalt voolava vormiga", mis omakorda võis isegi läheneda improvisatsioonile.Kuulsamad impressionistid olid Claude Debussy,Maurice Ravel ja Ottorino Respighi. Claude Debussy (1862-1918).Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 elas Roomas, seoses Rooma preemiaga, 1887
väljendusstiil Knut Hamsun SÜMBOLISM 1880. a Sai alguse luulest. Charles Friedebert Belgias ja Sümbolistide arvates Baudelaire, Tuglas Prantsusmaal peab kunst püüdma Stephane tabada absoluutseid Mallarme, tõdesid, millele pääseb Paul ligi üksnes kaudselt. Verlaine Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivselt, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse
alusepanijaks muusikas. Arvati, et 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud terves maailmas ühtegi heliloojat, kes poleks kas või korrakski olnud mõjutatud tema stiilist. Ta sündis Pariisis, kus omandas muusikaharidust Pariisi konservatooriumis. Võimaluse end 3 aastat Itaalias täiendada, andis talle Rooma preemia võit 1884. aastal kantaadiga ,,Kadunud poeg". Debussy esimeseks teoseks oli Stephane Mallarme luulest inspireeritud sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse Euroopa muusikas esimeseks impressionismi näidiseks. Mallarme leidis, et Debussy sümfooniline prelüüd ületab imetlustäratava tundepeenuse poolest isegi tema luulet. Prelüüdis pole läbivat muusikalis-dramaturgilist arendust,
impressionism kirjanduses. Sõna „impressioon“ tähendab muljet. Impressionistlikule stiilile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Vastupidi tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistatakse impressionismis peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina – eelkõige prantsuse luuletajate Baudelaire’i, Verlaine’i ja Mallarme loomingus. Muusikasse jõudis impressionism esimest korda 1890-ndatel. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu just instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Impressionismi on nimetatud uue muusika kevadeks ja kõige positiivsemaks
mõtte. Primitiivsetes ühiskondades on Autor kui jutu vahendaja. Suurima tähtsuse autori "isikule" omistas positivism. Autor püüab ühildada oma isiklikku mina oma loominguga. Seepärast otsitakse erinevate autorite loomingu eripäradele selgitust autori isiklikest omapäradest, olles see kui sama autori isiklik seisukoht või arvamus mida püüab autor väljendada ja teisteni viia. Mõned autorid on aga üritanud eelnevale seisukohale vastu hakata. Nt Mallarme üritas asendada keele valdajat keele enesega, pidades sellega kõnelejaks keelt, mitte autorit. Mina saan sellest aru kui, et autor püüab väljendada mitte ennast vaid kui suvalist lugu mida ta jutustab. Sellega kerkis esile lugeja tähtsus ja kahanes tähtsus autorile. Proust tegi aga oma enda elust teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks. Selle väite kohaselt mõistan, et Autor üritab vältida oma loomingus igasugust seost iseendaga
huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri);
oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott Inglismaal, Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Maurice Ravel (1875- 1937).
kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti kunstilise mõtlemise uut tasandit. RIMBAUD,VEHAREN, MALLARME Impressionism- hetke meeleoludest tekkinud tunded, sai laguse maalikunstist,peen hingeelu kirjeldamine, kirjuanduses eelistati lühi zhanri, värvi-ja meeleolu küllus. TUGLAS, GUSTAV SUTS,EDMOND JA JULES de GONCOURT. 5. Futurismil on ja ekspressionism eitavad mõlemaid tavapäraseid tradistioone, kuid samas ekspressionist ei hoolinud nii väga luuletuse graafilisest pildist. 6. Kubism- väljendus pigem luuletuste ülesehituses, ei püüdnud tegelikust jäädvustada, sisul
ja kõlavärvid (nagu värvilaigud maalikunstis). Ka muusikas tekib sageli justkui pisut udune kõlapilt, kui erinevad helid kokku sulavad. Heliloojad said sageli inspiratsiooni loodusest ja kirjutasid programmilist muusikat. Claude Debussy (1862 1918) oli prantsuse helilooja, impressionismi rajaja ning kõige kuulsam esindaja muusikas. Esimene ja ühtlasi üks helilooja kuulsam impressionistlikus stiilis teos oli sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärast-lõuna", inspireeritud Mallarme luulest. Teos algab isepäiselt kulgeva viisiga, mida mängib Faun (mütoloogiline metsavaim) oma flöödil. Värelevad harfihelid loova mulje suvise pärast-lõuna kuumusest. Debussy`d inspireeris loodus oma salapära ja iluga ning sellele viitavad ka tema teoste peal- kirjad, näiteks klaveripalad ,,Kuuvalgus" Ekspressionism Ekspressionism 20. sajandi alguses ilmus Euroopa kunstiellu uus vool ekspressionism, mis sai alguse Saksa- maal ja Austrias. Selle ilmingud avaldusid juba 19
lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss". 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku
person, the author, which delivered his “confidence.” — 2 The Death of the Author Though the Author’s empire is still very powerful (recent criticism has often merely consolidated it), it is evident that for a long time now certain writers have attempted to topple it. In France, Mallarme was doubtless the first to see and foresee in its full extent the necessity of substituting language itself for the man who hitherto was supposed to own it; for Mallarme, as for us, it is language which speaks, not the author: to write is to reach, through a preexisting impersonality — never to be confused with the castrating objectivity of the realistic novelist — that point where language alone acts, “performs,”
oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott Inglismaal, Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Maurice Ravel (1875- 1937).
Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss" 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia
ja Itaalia piiri lähedane Nice. Maurice Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. Nobeli kirjanduspreemiaga pärjati ta 1911. aastal. Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre. Maeterlincki kaasmaalane, tuntud luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte. Vastu ootusi avaldas Mirebau artikli, milles ülistas Maeterlincki näidendit peaaegu taevani. Kriitik oli avastanud pärli, ja tõepoolest, nagu nüüd teme, oli "Printsess Maleine" uue teatriajastu kuulutaja. Mitte et see oleks olnud uue suuna parimaid teoseid, aga see oli esimene sümbolistlik draama. 1985.- 1918. aastatel oli tal suhe laulja Georgette Leblanciga. 1919. aastal abiellus ta
hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg, elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused
Imazism sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest. Imazismi eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme`. Nad tõstsid esile lühikest luuletust, vätisid teadlikult süzeelise- jutustuslikku alget luules, mis oli omane romantismile. Pound ise matkis teadlikult jaapani luulevorme, kus kujundi täpsusel oli eriline kaal. Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika" ingliskeeleses kirjanduses kui ka strukturalism asetasid rõhu kirjandusteose vormi ja struktuuri eritlusele
Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut allakäigumeeleolu. Julge erootika. Sümbolism Tekkis Pr.maal 19.saj lõpul. Hakkas tähele panema spirituaalsust e. vaimude maailma, kujutlusvõimet ja unenägusid. Sümb sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogust ,,Kurja lilled". Esindjad : Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Nad kujut reaalsust sümbolite ja kujundite kaudu. Oluline oli, mis seosed in-l erinevaid nähtusi kogedes tekivad. 19.saj lõpu luules oli oluline ilus taotlemine, luule kõla, keel, ühiskond tagaplaanil, teemad : ilu, kunst, tunded. Charles Baudelaire 1821-1867 Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi
orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis
...) Pierre on mõjutanud kogu maailmapilti. Ta alustas enda muusikuteed 40-ndatel Pariisi konservatooriumis Oliver Messiaeni ja Reni Leibowitzi käes all. Umbes 60.ndatel algas tema küllalt hiilgav dirigendikarjäär. Ta on BBC sümfooniaorkestri peadirigent, Wagneri pidustuste muusikajuht Bayreuthis ning Chigago sümfooniaorkestri külalisdirigent. Aastel 1969-1974. oli Boulezi tähelend. MK: Pli selon pli sopranile + orkestrile, 3 osa Improvisation il sur Mallarme 1974. tegi tollane Prantsusmaa president Pierrele ettepaneku luua elektronmuusikastuudio- akustika- ja muusikauuringutekeskus IRCAM. Aastatel 1976-1991 oli Boulez IRCAMi juht. Pierre mitmekesisus on hämmastav. Tema põhitegevusteks on komponeerimine ja dirigeerimine. Ta oli jõudnud algatada nüüdiskontsertite muusikasarja aastal 1954. Pariisis. Samuti jõudis ta juhtida Darmstadti suvekursuseid aastatel 1955-1967. Pierre pidas loenguid Basely Muusikaakadeemias ja Harwardi ülikoolis
Der Hafen von Le Havre, jedoch man kann den Hafen eher ahnen als sehen Impression von einem Hafe. Pintslilöögid, punktikesed. Ka krijanduses need pisitillukesed aspektid inimesest või asjast või objektist. Edgar Degas, Danceuses en bleu, 1890. Der Mensch, das Ich = ein Komplex aus Erinnerungen, Stimmungen, Eindrücken, Gefühlen; nie fertig, immer im Werden. Fikseeritud moment. Sümbolism Syrömung in der europäischen Literatur um 1870 1920, die von Frankreich ausging (S.Mallarme, Pl. Verlaine, C. Baudelaire "Les fleurs du mal") Gegen Realismus und Naturalismus Die Welt ist geheimnisvoll und wir können sie nur durch bestimmte Symbole verstehen. Sõnades ei suuda seda saladust väljendada, vaid sümbolites Von Interesse sind Tröume, Vorstellungen, Spiritualität. Surnutega rääkimine. Elukutse meedium, kes võttis ühenduse taevaga. Asja konks oli see, et surnu rääkis sümbolite keeles, meedium pidi ära tõlkima sümbolid
kui ,,isas". ,,Surmatants" perekonnaprobleemid. 25 aastat abielus olnud, 25 aastat vihanud. Isoleetirud saarel, teistega ei suhtle. 5. Maeterlincki sümbolistlik draama Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre. Maeterlincki kaasmaalane, tuntud luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte. Vastu ootusi avaldas Mirebau artikli, milles ülistas Maeterlincki näidendit peaaegu taevani. Kriitik oli avastanud pärli, ja tõepoolest, nagu nüüd teme, oli "Printsess Maleine" uue teatriajastu kuulutaja. Mitte et see oleks olnud uue suuna parimaid teoseid, aga see oli esimene sümbolistlik draama. Maeterlincki heidutas inimese väärtuse langemine masinate ajastul. Nägemata vastuolude
kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid" 1899, "Meri" 1905. D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr. harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi 2 vihikus 1910-13, sonaadid viiulile ja klaverile. 17
Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid".
esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad üheaegselt De Man interpreteerib kirjanduse ja filosoofia vahekorda N töödes. Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida. Dekonstrueerimise põhimõisted, näited. D käsitleb luuleloomingule omaseid momente nagu kordus ja tähenduse hajumine, tehes seda Mallarme luule näitel. Polemiseerib J.A. Richardiga, kelle käsitlus on temaatiline ja tüüpiline luuleanalüüs, kus tuuakse välja korduvad motiivid ja poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga.
( Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi , Tsehhov), Norras ( Ibsen), USA's (Hemingway) ja Saksamaal (Mann). Sümbolism: tekkis 19 saj. lõpul, kirjandusvool, mis tugineb dualismile ( filosoofia õpetus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm). Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest sõltumatud. Alguse saab 80-ndate aastate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire, Mallarme, Rimbaud ja Verlaine. Baudelaire kõige rohkem mõjutanud Eesti kirjandust. Kasutatakse palju sümboleid, oluline sõnavaliku täpsus, luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks ( kõige rohkem). Suur tähelepanu värsi musikaalsusele ( sõnavalik). Palju sümboltegelasi . Inimene , Mees, Sõdur ( tähtis, et hakkab suure tähega). Omane ka sünteesia ( see tähendab ühendamatu ühendamine). Nt. Päike kõliseb taevas.
Sümbolism: tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et 44 reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Alguse saab 80-ndate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire (mõjutas kõige rohkem Eesti kirjandust), Mallarme, Rimbaud, Verlaine loomingus. Luule: rõhutatakse sõna valiku täpsust, oluline on ka luule musikaalsus. Luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks. Kasutatakse sünesteesiat - kirjanduslik võte, mis püüab ühendada ühendamatut (N: ,,Päike kõlises taevas"). Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline, ei pea heas mõttes sisse toodud olema: levib inetuse estetiseerimine (Jaan Oks) - halbu asju elus nauditakse.
konservatiivsele lainele (Eliot, Arnold). Loosungid:1) Schlegel: Ainult see on kunstnik, kel oma religioon, oma o riginaalne lõpmatusekontseptsioon 2) fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus 3)filosoofia poetiseerimine ja poeesia filosofeerimine 4) Novalis: Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam 5) reaalsuse ja ideaalsuse piirid ühte elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame Nimed: Hoffmann, Hugo, Swinburne, Rulke, Mallarme, Verlaine, Maeterlink, Gide, Poe, Brjussov SCHOPENHAUER: Maailm kui tahe ja kujutlus Lähtub Kantist, kellele maailm iseeneses tunnetamatu. Schopenhauerile see kujutlus, mida juhib tahe. Varem põhiküsimus, kuidas maailma tunnetada või universaalset teadmist saada. Schle asi iseeneses tahe, mis on tume ja allutamatu, kõik muu meie kujutlus. Uus põhiküsimus kuidas hallata tahet. Maailmas pole tõde, see vaid tahtest määratud fiktsioon. Hakatakse otsima olemise tarkust
annaabi.ee 
