1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4
7200 32,3 232560 15,56 36 259200 48,4 -26640
8200 29 237800 5,24 38 311600 52,4 -73800
9200 26 239200 1,4 40 368000 56,4 -128800
10200 23 234600 -4,6 43 438600 70,6 -204000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui MR=MC a)MR
maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid, mis toovad kasumi. Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Turumajandus – tootmine areneb sõltuvalt nõutavusest. Omahind – tootja kulutused, mis on suunatud toodangu tootmiseks. Hind – kauba väärtus, mis sisaldab omahinda, makse, transportilisi kulusid, kaubanduslike kulusid ja tootmise kasumi.
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu
kokkuleppimiseks. Eesmärk on maksimeerida kasum ja seeläbi käituda nagu monopol on maailmas levinud, kuid enamustes riikides keelatud. 9 Hinnaliider Kasutatakse nn seaduslikku kartelli keelust kõrvalehiilimist, ehk kasutatakse hinnaliidri mudelit. Üks ettevõte kehtestab hinna ja teised võtavad selle järgides vastu. Hind peaks olema selline, mis maksimeerib kogu tootmisharu kasumi. 10
6 34 210800 44.4 6200
7200 32.3 232560 15.56 36 259200 48.4 -26640
8200 29 237800 5.24 38 311600 52.4 -73800
9200 26 239200 1.4 40 368000 56.4 -128800
10200 23 234600 -4.6 43 438600 70.6 -204000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui c)MR=MC a)MR
5800 37 214600 17,8 32 185600 41,6 29000
6800 35 238000 23,4 34 231200 45,6 6800
7800 32,3 251940 13,94 36 280800 49,6 -28860
8800 29 255200 3,26 38 334400 53,6 -79200
9800 26 254800 -0,4 40 392000 57,6 -137200
10800 23 248400 -6,4 43 464400 72,4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
tingimusel, et sisendkomplekti abil saadava toodangu kogus jääb samaks. Tootmiskulu kasvades suureneb ka piirkulu. Toodangu mahu kasvades tootmiskulu suureneb, kuid piirkulu võib kas suureneda, väheneda või jääda samaks. Piirkulu ei saa ühegi tootmismahu korral olla keskmisest kulust suurem. Kui tootmistehnoloogiat kirjeldab kumer tootmisfunktsioon, on piirkulu alati keskmisest kulust suurem Ettevõtte optimaalne tootmismaht, mis maksimeerib tema kasumi, on ka rahvamajanduse seisukohalt parim. Ettevõtte optimaalne tootmismaht, mis maksimeerib tema kasumi, on ainult siis parim ka rahvamajanduse seisukohalt, kui selle tootmismahu korral on tükikulu minimaalne. Mida madalam on turuhind, seda vähem on pakkujaid ceteris paribus. Mida kõrgem on toote turuhind, seda suurem on turupakkumine täieliku konkurentsiga turul ceteris paribus. 4
Monopoli ühikkahjumit kajastab lõik EB, s.o keskmine kogukulu miinus hind või keskmine tulu. Kogukahjumi saame ühikukahju korrutamisel kogusega (joonisel hall ala). Oma tegevuse lõpetab firma siis, kui keskmise muutuvkulu kõver on igal tootmistasemel ülalpool nõudluskõverat või keskmise tulu kõverat, sest siis ei suuda ta keskmist muutuvkulu katta ühelgi tootmistasemel. Monopoli pakkumiskõvera puudumine Seni, kuni keskmine muutuvkulu on kaetud, maksimeerib monopol kasumit(minimeerib kahjumit) nagu täielikult konkureeriv firmagi, tootes kogust, mille MR = MC. Kasumit maksimeeriva koguse hind leitakse nõudluskõveralt, mis asub ülalpool piirtulu- ja piirkulukõverat. Monopoli puhul võib kasumit maksimeeriv kogus jääda samaks isegi siis, kui nõudluskõver nihkub. Oletame, et nõudluskõver on D ja piirtulukõver MR. Piirtulu- ja piirkulukõverad
konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja toodangu nõudlus on kaup mis on alati ja minna turule miski ei kasumit (minimiseerib firma saab teavad samapalju)). täielikult elastne (firma ühesugune, sõltumata sega teda. Samuti kui ta kahjumit) õige majanduslikku kasumit
4 34 231200 45.6 6800
7800 32.3 251940 13.94 36 280800 49.6 -28860
8800 29 255200 3.26 38 334400 53.6 -79200
9800 26 254800 -0.4 40 392000 57.6 -137200
10800 23 248400 -6.4 43 464400 72.4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi:
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised
täiendavat tööjõudu 6. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: a. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega d. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega 7. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC 8. Kui tööandja on monopson, siis: 1. TÖÖTURU TEOORIA a. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul b. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema 9
ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimus 3 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade Valmis viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk
Väär Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimuse tekst Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama. Küsimuse tekst Kogukasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam:
Vastus: Õige Vale Väär Test 2 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Väär Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Väär Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Õige Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Õige Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Õige Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Õige Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Õige Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Õige
kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada. Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära. Kasulikkuse maksimeerimine. mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase. Üksikisik maksimeerib kogukasulikkuse võimalikult kõrgema samaväärsuskõvera saavutamisega. Optimaalne töö ja vaba aja kombinatsioon saavutatakse kohas MRS L,Y 8smaväärsuskõvera kalle) võrdub palgamääraga (büdzetijoone kalle). Üksikisiku puhul võib palgamäärade tõustes töötundide arv mõnda aega suureneda, kuid teatava piirini, palgamäära edasine suurenemine võib soovitud töötundide arvu vähendada. Kasulikkuse põhireegel - * mida tootlikum või oskuslikum on inimene teatavas tegevuses
mitteelastne. VALE. Elastne Mida vähem on kaubal asendajaid seda elastsem on tema nõudlus. VALE Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. ÕIGE Testiraamatust. TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS. KASULIKKUS Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. VALE Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. VALE Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. VALE. Pole võrdsed Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga kuna piirkasulikkus väheneb kui tarbitud ühikute arv kasvab
Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 43 Majandusliku ratsionalismi eeldused sõnastas 19. sajandil majandusteadlane ja losoof Alfred Marshall. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 44 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused rahaühiku kohta võrdsed. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 45 Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question
Valige üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE Kas esitatud väide on õige: Valige üks: a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE Mis alljärgnevast on korrektne? Valige üks: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos. b
a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel c. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb d
Seega, p = MR. Piirtulu - on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta: kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või tegevuse ajutiselt lõpetada. Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või,
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3
2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust eeldada, et nad käituvad ,,avalikes huvides" ehk maksimeerivad sotsiaalset heaolu. Kui ka poliitik ei tegutse oma kitsastes huvides ei garanteeri see veel, et ta teeks tarku (st ühiskonna heaolu tegelikult suurendavaid) otsuseid infopuudus.
rahuldamisele. Nt kinod, teatrid, kohvikud 4. Isiksuse vajadused on seotud inimese enese kujutlusega. Meie tarbimine sõltub sellest, millisena me end näha soovime. 5. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovist midagi ära teha. Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt. Ratsionaalne käitumine eeldab, et: · Inimene tunneb oma erinevaid vajadusi · Inimene teab, et on olemas mitmeid kaupu, mis rahuldavad tema ühte vajadust. · Inimene maksimeerib kogukasulikkust. Kasulikkus on inimese subjektiivne hinnag kauba tarbimiseomadustele. Kauba kasulikkus sõltub inimese vajaduse tugevusest ja kauba kättesaadavusest ehk piiratusest. 1. Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus 2. Igal järgmisel kaubaühikul on teatud kogusest alates kahaneb kasulikkus 3. Tarbija püüab kombineerida kaupade tarbimise suhte selliselt, et tema
Küsimuse tekst Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a
Esmane empaatia e. teistega koos tundmine, Häälestumine e.täie tähelepanuga kuulamine. Häälestumine on tähelepanu, mis läheb hetkelisest empaatiast kaugemale, jõudes välja täieliku kohaloluni, mis hõlbustab rapportit. Me pakume inimesele oma täit tähelepanu ja kuulame hoolikalt. Püüame teistest aru sada mitte aintult oma mõtteid väljendada. Me saame kõik häälestumist hõlbsustada, kui lihtsalt tahtlikult rohkem tähelepanu pöörame. Tähelepanelik kuulamine maksimeerib füsioloogilise sünkroonsuse, nii et emotsioonid joonduvad. Empaatiline täpsus e. teiste inimeste mõtetest, tunnetes ja kasvatusest aru saamine. Empaatiline täpsus põhineb esmasel empaatial, kuid lisab juurde ilmse arusaamise sellest, mida keegi teine tunneb või mõtleb. Teadlikkus kellegi kavatsustest võimaldab täpsemat empaatiat, et saaksime paremini ennustada, mida see inimene kavatseb teha. Sotsiaalne tunnetus e. teadmine kuidas sotsiaalne maailma toimib. Selle tunnetuse liigis
40 8000 2000 50 200 250 50 16000 2000 40 320 360 60 32000 2000 33 533 567 70 64000 2000 29 914 943 b) Missuguse tootmismahu juures on keskmine kulu minimaalne? Keskmine kulu on minimaalne tootmismahu 20 000 ja 30 000 vahel. c) Missugune tootmismaht maksimeerib kasumi kui ühe muna hind on 50 senti. Leia piirtulu ja piirkulu. Q P TR TC MR MC 10 0,5 5 3000 0,5 20 0,5 10 4000 0,5 0,1 30 0,5 15 6000 0,5 0,2 40 0,5 20 10000 0,5 0,4
tööjõudu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu ÕIGE Küsimus 11 Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. alanevad MRC b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel ÕIGE c. kahanev tulu d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 12 Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRP ÕIGE b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi piirtootlikuse ja MRC d. ressursi hinna ja MRC Küsimus 13 Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. alandades asendusressursside hinda c. tehes kõike loetletut d. töstes täiendressursside hinda e. tõstes liikmete tööviljakust ÕIGE
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c
17. Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav: Pepsi hind on tõusnud. 18. Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist asendusefektiga. Arvestustest 3.1 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on
Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik. Kasulikkus U Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P. MU = U kasulikkus Sai samakasulikkusjoon Q Leib Asenduskaubad sai ja leib. Maksimaalselt läheb ühte või teist perele 5 tükki. Kasulikum on 2- 3 kui 5-0. Samakasulikkusekõver. Kõik selle kombinatsioonid on minu jaoks samaväärsed. Kõik sellel kõveral asuvad tarbimiskombinatsioonid on sama kasulikud.
a) Õige b) Vale 4. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 5. Keskmine tulu iseloomustab kogutulu ühe müüdud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 6. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis järelikult on ka kogutulu suurem kui kogukulu. a) Õige b) Vale 7. Ettevõte otsustab lühiajaliselt toota kahjumiga, kui hind ületab keskmist muutuvkulu. a) Õige b) Vale 8. Ettevõte maksimeerib kasumi tootes mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. a) Õige b) Vale 9. Keskmine tulu on alati kõrgem kui hind. a) Õige b) Vale 10. Kogutulu on ettevõtte poolt müüdud toodangu maksumus ehk müüdud toodete arv korda toote hind. a) Õige b) Vale 11. Kogutulu on seda suurem, mida suurem on kasum. a) Õige b) Vale 12. Kasumi maksimeerimine on sama, mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale. 13
TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust;
.. 2) ettevõtted püüavad maksimiseerida kasumit...või minimeerida kahjumit..................... 26 11. Kas tegemist on positivistliku või normatiivse analüüsiga? 1) Kui kauba läbimüük suureneb, siis kasum kasvab 2) Eesti valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama pensionäride majandusliku olukorra parandamisele 3) Majanduslangus toob kaasa kogutoodangu languse 4) Parim majanduspoliitika on selline, mis maksimeerib majanduskasvu 27 11. Kas tegemist on positivistliku (P) või normatiivse (N)analüüsiga? 1) Kui kauba läbimüük suureneb, siis kasum kasvab, P 2) Eesti valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama pensionäride majandusliku olukorra parandamisele, N 3) Majanduslangus toob kaasa kogutoodangu languse, P 4) Parim majanduspoliitika on selline, mis maksimeerib majanduskasvu, N
Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne vale 5. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul õige 6. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa õige 7. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel õige 8. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil motet vale 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega vale 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt vale Test 3 1. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida õige 2. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata vale 3. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi õige 4
väärt on. T 12.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. T 14.Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindustustooteid. T 15.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. T 16.Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T 17.Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks jäädes. T 18.Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20
heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 4. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC 5. Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on: a. 30 b. 31 c. 32 d. 33 6. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad
hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question56 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question57 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus: Õige Vale
Klassikaline kristilk eetika – 10 käsku Õiglusteooria – Igal inimesel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile NT on tõe rääkimine õige isegi siis, kui see võib põhjustada valu või kahju ning valetamine väär isegi siis, kui see võib tuua häid tagajärgi Teleoloogiline – vastavuses teo tagajärgedega. Tegu on siis hea, kui teo tagajärg on hea. Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne
N F J M E H R 0 A B C D Kogus Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D;vale vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; õige c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; vale d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale
vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid
vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid
suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3
S. Steel, börs (aktsiad) Toitlustus bensiin, nafta Microsoft, Indian Railways Monopoli plussid ja miinused Kasumi maksimeerimine Monopolid maksimeerivad oma kasumit väga sarnaselt täieliku konkurentsi ettevõtetega. Monopolid maksimeerivad kasumit, mitte tulusid. Seetõttu, kui marginaalsed tulud = marginaalsed kulud (MR = MC), on kasum maksimaalne (täieliku ko. Monopoli nõudlus on turunõudlus.) Oligopol maksimeerib kasumit, võrdsustades marginaaltulu marginaalmaksumusega, mille tulemuseks on Q-ühikute tasakaalustatud väljund ja P-i tasakaaluhind. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC (maksimeerimise kuldreegel). Efektiivsus Turu efektiivsuse saavutamiseks peab olema saavutatud kaks peamist kriteeriumi - tootlikkuse ja jaotamise efektiivsus. Täieliku konkurentsi tingimustes saab need kaks nõuet täita, mis teeb täielikust konkurentsist kõige tõhusama turutüübi.
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse:
suurendamine vähendab kasumit. Seega sel juhul suureneb kasum
tootmisvahu vähendamise korral. Siit järgneb, et kasum on maksimaalne just
selle koguse korral, mille juures MR ja MC on võrdsed.
34 Monopoolne turg. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised
seaduspärasused
Monopol on turu struktuud, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma.
Monopoolse turu korral puudub konkurents ja firma saab ise otsustada oma hüvise
hinna.
Nagu iga teine firma, maksimeerib monopol oma kasumi iha koguse korral mille
piirkulu võrdub piirtuluga (MR=MC). Ükskõik millise teise tootmismahu juures
oleks kasum väiksem sest MR>MC korral võiks kasumit suurendada, tootes või
muues suuremat kogust ja MR
oligopol-väike arv firmasid sõltuvad teineteisest vastastikku, iga muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi
annaabi.ee 
