Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomika tarbimine ja säästmine TEST". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
correct, select, answer, false, piirkalduvus, kogunõudlus, säästmine, tarbimisfunktsioon, tarbimiskulud, turg, lühiajaliselt, keinsistlik, kogukulutuste, keynes, hinnatase, konstantne, marginal, propensity, kasutatava, juuresoleva, sisesta, vastuseks, rist, lõikepunkt, tasemetel, tarbimiskulutused, nähtub, maksumäärad, pereliikmete, intressimäärBCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:23 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:31 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - Complete
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside
Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y Y – teguritulud, T – tasu hüviste eest 7. Mis on teguriturg ja toodete turg? a. Teguriturg – Pakuvad majapidamised ettevõtetele tootmistegureid, et teenida tulu. b. Toodete turg - 8. Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis a. Kulutuste lähenemisviis – Liidetakse kokku kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. b. Sissetulekute lähenemisviis – Tarbimine, säästmine ja investeerimine. 9. Tarbimine, säästmine ja investeerimine. Millistest elementidest
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1.
b) turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme; c) majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel, d) tuleb likvideerida eraomandus; e) kõik valed. 6. Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: a) olema 0; b) olema väiksem kui 1%; c) olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest; d) kõik vastused õiged; e) kõik vasused valed. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a) siirdetöötuse; b) struktuurse töötuse suurenemise; c) tsüklilise töötuse kasvu; d) varjatud töötuse kasvu; e) kõik vastused valed. 8. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest: a) 2%; b) 3%; c) 4%, d) 5%, e) tunduvalt rohkem kui 5%. 9. Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud:
neid probleeme lahendatakse, sõltub riigi majandussüsteemist. o Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangud tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. (represseeritud) o Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. (vabamajandus). o Segamajanduse korral ressursside jaotuse määravad riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. · Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. · Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse. o Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel.
c. hinnatase suurenes kiiremini Euroopa riikides keskmiselt d. palgatase alanes Kui Eestis asuv ettevõte palkab Soome kodanikust töötaja, siis töötajale makstud palk a. palk ei ole üldse SKP arvestuse osa b. arvestatakse Soome SKP osaks c. arvestatakse nii Soome kui Eesti SKP osaks võrdses suuruses d. arvestatakse Eesti SKP osaks Kui investeeringud, maksud ja valitsussektori kulutused on konstantsed, siis planeeritud kogukulutuste kõver a. on tõusev joon, mille kalde määrab tarbimise piirkalduvus (MPC) b. on 450 tõusev joon c. langev joon, mille kalde määrab ära säästmise piirkalduvus (MPS) d. on horisontaalne joon SKP arvestusest ei jäeta välja a. ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust b. pankade laenuandmist erainvestoritele c. kasutatud asjade müüki d. riiklikke toetusi peredega lastele Missugune alljärgnevatest väidetest on VALE majandustsükli kohta a. majandustüklid on korrapärased ja ette ennustatavad b
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja
palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36. Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38. Võtke arvutuse aluseks tarbimiskorv, mis koosneb ainult kahest kaubaruhmast, kusjuures toidukaupade osakaal on 0,7 ja riiete osakaal 0,3. Kui suur on üldine tarbijahindade muutus, kui toidukaupade hinnad tõusid keskmiselt 5% ja riiete hinnad alanesid 15%? −1% (tarbimiskorvi kogumaksumus alanes 1% võrra). 39
d) on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC = 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q012345678 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiajaliselt, kuna lühiperioodi kulukõver on järsemate languste ja
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
Sobivaks valitsuse poliitikaks oleks neil juhtudel kas tootjate või tarbijate subsideerimine, väliskulu tekitajate maksustamine või otsese kontrolli kehtestamine nende tegevuse üle. 12. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske, kuid mitte võimatu selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 13. Tulude ja kulude ringkäigu mudel: Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol. Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 C0 tähistab tarbimistaset, mis ei sõltu tarbija sissetulekutest. Seetõttu nimetatakse seda autonoomseks tarbimiseks. Väikese c-ga tähistatakse tarbimise piirkalduvust (marginal propensy to consume, MPC). MPC näitab, kui palju suureneb tarbimine, kui sissetulekud kasvavad ühe ühiku võrra. Vastandina kasutatakse ka mõistet säästmise piirkalduvus (marginal propensy to save, MPS). MPS näitab, kui palju suureneb säästmine, kui sissetulekud kasvavad ühe ühiku võrra. Kuna sissetulekud jagunevadki tarbimiseks ja säästmiseks, siis MPC ja MPS-i summa peab andma kokku ühe (MPC + MPS = 1). Yd tähistab kasutatavat tulu, mis saadakse, kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud netomaksud, st üksikisiku tulumaks miinus
sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset. Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes: Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Qd . Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Qd suurenevad 100 ühiku võrra. Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T0 . Autonoomsete maksude efekt seisneb tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemises cT0 võrra Selleks asendame tarbimisfunktsioonis Qd = Q T0 , saame: C = C0 + c*(Q-T0 ) ehk C = (C0 c*T0 ) + c*Q Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni tasapinnalt (C,Qd ) ümber uuele tasapinnale (C,Q).
4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured;
.......10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..........................................................
nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad;
netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? a. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult ehitusse b. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult väärtpaberitesse c. investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused Mis on tarbimiskulud? a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e
kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära vaba · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta P=MC Eesmärk on toota võimalikult väikse hinnaga, sest turuhinda keegi muuta ei saa. Turutasakaal täieliku konkurentsi korral kujuneb nende mõjul: 1. Teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad 2. Majapidamiste sissetulekud 3. Ettevõtete ressursid 4. Kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused) 5. Toomisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia)
Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE – KULUDE RINGKÄIK Hüviste turg Majapidamised Valitsus Ettevõtted Tootmistegurite turg 4 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs: *Selgitab, kuidas majandus toimib. *Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid. *Ei sisalda hinnanguid.
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
· majandus kasvab vaid siis, kui nominaalne SKP kasvab kiiremini kui hinnad; · majanduskasv esineb vaid siis, kui SKP kasvab kiiremini kui elanikkond; · majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasv tähendab, et suureneb ühiskonna VTP, s.t nihkub edasi majanduse potentsiaalne tootmismaht. 23 7. KOGUNÕUDLUS 7.1 KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk. Kogunõudluse ELEMENDID: 1. ISIKLIK TARBIMINE (T) s.o majapidamiste nõudmine e. kulutused kaupadele ja teenustele; 2. INVESTEERINGUD (I) s.o ettevõtete nõudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 3. VALITSUSE KULUTUSED (V) riiklik tarbimine; 4
pole turule sisenemise/väljumise takistusi (ajalisi, ruumilisi) ideaalsed asenduskaubad turuosalistel on täielik info o Tagatud on tootmisefektiivsus o Võrreldes monopoliga toodetakse rohkem ja madalama hinnaga. Müügimahu suurenemine ei mõjuta turuhinda. o Täiusliku konkurentsi tagajärg „nähtamatu käsi“-turg kehtestab hinna, turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust o Kujuneb välja polüpoli korral. o Ettevõte maksimeerib kasumit, kui piirkulu ei ületa piirtulu. Väärtpaberturg, seegi ei vasta 100% tingimustele (turule pääsemine ei ole vaba). Praktikas ei eksisteeri. Müüjatel pole põhjust müüa turuhinnast madalama hinnaga. Positiivsed jooned: Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga (ressursside paigutusefektiivsus)
jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused Püüda saavutada max tulemus fiks ressursside juures või püüda saavutada fiks tulemus min ressursside juures. 1.9. Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Center, 222 Rosewood Drive, Danvers, MA 01923. F
Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
· Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik MIKROÖKONOOMIKA 4 Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist
5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80 Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86 Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89
.................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13 2.2. NÕUDLUS .............................................................................................................................. 13 2.3. PAKKUMINE ........................................................................................................................... 15 2.4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE TASAKAAL ................................
annaabi.ee 
