Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majavamm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, vamm, majavamm, vammi, konstruktsioon, konstruktsioonid, niidistik, viljakeha, majas, kemikaal, majaseen, seeneniidistik, kemikaalid, kuumutamise, hariliku, seeneniidid, niiskusesisaldus, sureb, keldris, hallitus, puhastada, tolmuimeja, boracol, kasvutingimused, tuvastamine, terviseprobleemid, vabanemine, märja, tapeet, pööra, peatub, otstestPärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum
Pärnumaakuteharidus keskus Ehituspuusepp Gert Roosna Majavamm Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad.
EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest (foto 1) ja hoone väliskonstruktsioonidel (foto 2). FOTO 1. Hariliku majavammi viljakeha väljaspool hoonet. FOTO 2
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu
Koostaja : 2009 Sisukord Majavamm......................................................................................3-5 Materjalid.......................................................................................6-7 2 Majavamm Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi
eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus. Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav Puitu kahjustavaid seeni on väga palju,neid liigitatakse välimuse järgi: -Pruunmädanikku eritavad seened -valgemädanikku eritavad seened -sinavusseened -hallitusseened Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen, majavamm on väga tugeva niidistikuga, võivad olla kuni sõrme jämedused ja katki murdes praksatavad. Putukad: Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes toituvad puidust, samas kui mardikad kaevuvad puitu, et sinna viia vastse munad. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet.
XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.........................................................................................6 Puidukorgik.......................................
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3
..........5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist. Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID.................................................
........................ .............................................................11 3. Puiduseened..........................................................................................................................12 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12 3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12 3.2.1 Harilik majavamm ..........................................................................................................13 3.2.2. Majamädik.....................................................................................................................14 3.2.3. Majakorgik e majanääts ...............................................................................................14 3.2.4. Männi-mädiknahkis .................................................................................................
seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei Saprotroopsed seened pääsevad puusse lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste juurevigastuste, oksakohtade kaudu. sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks
haustorite abil. Haustoriks nim. imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid 3. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena: Tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Sapotroofsed seened on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kuuse- ja männijuurepess: Eestis esineb nii kuuse- kui männi-juurepess. Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses:
..20 %) · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Niiskuse toimel võib puit mädaneda minna ehk tekib seenmädanik. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste 4 tekkides jätkab hävitustööd täie hooga
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like.
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 4. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
Ensüümid ehk fermendid on bioloogilised katalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja mis toimivad valikuliselt teatud ainete puhul Seenekahjustused. Seened paljunevad eoste ehk spooride leviku teel. Spoorid levivad õhu kaudu või putukate osalusel taimedele. Sattudes soodsatesse kasvutingimustesse hakkab neist arenema seeneniidistik Kahjustus algab sellega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilikke toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse. Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks. Seened vajavad oma elutegevuseks teatud temperatuuri ja niiskusega keskkonda ja hapniku juurdepääsu Madala niiskuse ja temperatuuri juures seened areneda ei suuda. Sobivaim puidu niiskus on 60 %
poolt. Nende ohvriks langevad pika ealiselt halbades tingimutes puit konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides
· Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks. Tüüpilised kasutuskohad on väga keeruliselt valatavad või tihendatavad konstruktsioonid nagu tihedalt sarrustatud või õhukesed seinasarnased konstruktsioonid ning rekonstrueeritavate objektide lisakonstruktsioonid ja muud betoonkonstruktsioonid, kui soovitakse ära kasutada selle betooni isetihenevat omadust. (http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm) 16 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE Silikaattellise kasutamine Eestis on pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas
(sinavus iseloomulik männi maltspuidule). Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab). Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada. Puitu lagundavad seened: Majavamm- võib mõne kuuga kahjustada tugevalt puitkonstruktsioone, areneb ka kivipindadel. Kaitseks selle seene eest peaks puitkonstruktsioon olema hästi õhutatud. Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli. Mustjas kõrbik- kahjustab okaspuu puitu ja ka männi lülipuitu (esineb eriti rohkelt nt aknapuidus). Bakterikahjustused: Bakter- üherakuline, tuumata, paljuneb pooldudes. Kahjustab nt alusmüüri vaiasid, või vees seisvaid palke- kahjustuvad säsikiired ja rakuõõnsuste sulgkiled (puidu vedeliku läbilaskvus pikkisuunas tõuseb). Putukkahjustused:
mittetäielikud seened. Vaatame ainult neid hallitusseente liike, mis on toiduainetetööstuses teatava tähtsuse ga. Arhi mütseedid (ürgseened) on väga lihtsa ehitusega. Mütseel on nendel nõrgalt arenenud või puudub üldse. Mittesuguline paljune mine toimub sporangiu mides arenevate e oste abil. Enamik neid seeni on parasiididarenevad alamate ja kõrge mate taimede rakkude sees. Arhi mütseetide hulka kuulub ka kapsataimede haigust kapsamustjuurt põhjustav seen ja kartulimugulate haigustkartulivähki põhjustav seen. Selle haiguse puhul tekivad kartulimugulatel ebatasase pinnaga m o odustised, milles leiduvad seene soikusolekus e oseid. Pärast talvitumist muutuvad e osed liikuvad ja nakatavad uusi taimi. Füko mütseedid ehk vetikseened. Selle klassi üheks pea miseks esindajaks on alamate seente hulka kuuluvad ebajahukasteseened. Ebajahukasteseene m ütseel kujutab endast ühtainust tugevasti harunenud rakku, on kohev ja hallika
omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks. Heli all mõistetakse laine kuju leviva elastse keskkond osakest võnkumist. - Ruumi järelkaja vähendamine - Mürataseme vähendamine- kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp- neeldureid, - Helipeegeldust vähendamine - Heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonmaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis – heliisoleerivad konstruktsioonid. Küsimused. 1. Kuidas jaotatakse soojaisolatsioone päritolu järgi? 2. Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale? 3. Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale? 4. Kuidas jaotatakse akustilisi materjale? 5. Akustiliste materjalide eesmärk? POLÜMEERMATERJALID 1. Polümeerseid materjale liigitakse? 2. Millest koosneb plastmass? 3. Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi? 4. Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi? 5
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua,
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele.
ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 2.4 Puidu kaitse Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õliantiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained: · naatriumfluoriid (NaF), · naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6), · naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa. Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu
annaabi.ee 
