Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana
Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. 4 Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad
õigusharu Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub
Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus)
Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses – Tsiviilõigus objektiivses mõttes on tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel (maksuõigus reguleerib ka varalisi suhteid, kuid mitte poolte võrdsuse põhimõttel). Peamiseks reguleerimise objektiks on varalised suhted; suhted, mis tekivad seoses omamise või vahetamisega (omandisuhted - asjaõigus või vahetusssuhted – pärimisõigus ja võlaõigus). Varalisi suhteid on ka perekonnaõiguses. Isiklikud suhted – eelkõige perekonnaõigus, ka võlaõigus. Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL! Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema!
Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses Tsiviilõigus objektiivses mõttes on tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel (maksuõigus reguleerib ka varalisi suhteid, kuid mitte poolte võrdsuse põhimõttel). Peamiseks reguleerimise objektiks on varalised suhted; suhted, mis tekivad seoses omamise või vahetamisega (omandisuhted - asjaõigus või vahetusssuhted pärimisõigus ja võlaõigus). Varalisi suhteid on ka perekonnaõiguses. Isiklikud suhted eelkõige perekonnaõigus, ka võlaõigus. Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL! Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema!
(1) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (3) Miks lõiget kolm on vaja? Sest pärimisvõime, enne elusalt sündimist.?! Kes on surnud inimene? Surnud inimene on objekt. *Surnud inimene on objekt seaduse järgi. Aga nt kui kirstust varastatakse kullast sõrmust, kas on tegu vargusega? Sest varastada saab ainuklt omanikult, aga kui surnud on objekt, siis pole ju tegemist kuriteoga? § 8. Teovõime Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime on alates 18. aastasel isikul. Piiratud teovõime alaealised,vaimuhaiged (ravitav), nõrga mõistusega (ei ole ravitav), psüühika häirega. (§ 8 lõige 3) Täielikku teovõimetust ei ole! Piiratud teovõimega isikule määratakse eestkostja. Hooldaja on teovõimelistel isikutel (sotsiaaltöötaja). Eeskostja esindab, hooldaja ei esinda. Eeskostja võib minna panka ja teha seal toiminguid, hooldaja seda teha ei saa.
Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib
võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla. Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel (vastand). Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde
tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest) sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei sõltu otseselt inimese tahtest 7. Selgita mõistet "teovõime" Fuusilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire
Eristatakse: a) seaduseanaloogia samas seaduses leidub norm, mida on võimalik analoogia alusel kohaldada; b) õiguse analoogia kui samast seadusest ei leita analoogia alusel kohaldatavat normi, siis lähtutakse õiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige PS-st tuleneva põhimõtted. Kirjandus: Köhleri õpik lk 1-27(va 15-18) TsÜS § 1-4 Rakendusseadus § 2 2. Füüsilised isikud 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime 2.2. Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine 2.3. Piiratud teovõimega isikute tehingud 2.4. Elukoht 2.5. Füüsiliste isikute teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine 2.1 Füüsiliste isikute õigusvõime Institutsiooniline süsteem tugineb kolmele vaalale: isikud, asjad ja hagid. Tsiviilõiguses on esimene küsimus, mis on õiguse subjekt. Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me
- Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähemtähtsam on tsiviilõigus. - - Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid, Avalik õigus: - Karistusõigus - Maksuõigus - Menetlusõigus - Haldusõigus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese(mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. hooldusõigus) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Tsiviilõigus õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemised:
Kaudsemaks tsiviilõiguse allikaks on ka kohtupraktika, mis ei anna uusi reegleid, vaid tõlgendusi. Tsiviilõiguses domineerivad õigusnormid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse leppida kokku vastastikuses käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab ka lepinguvabadust, mille kohaselt on isikutel õigus valida, kas üldse ja kellega teha tehinguid. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks võib olla nt teatud juhtudel lepingu sõlmimise sund (nt monopoolses seisundis Eesti Energia peab sõlmima lepingu igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Üldist lepinguvabadust täiendab lepingu vormivabadus (v.a teatud seaduses sätestatud juhud). Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on järgmised põhimõtted: hea usu põhimõte võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed.
Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrduse printsiibil. tsiviilõigus objektiivses tähenduses õigusnormide kogum, millega reguleeritakse isikute vahelisi ja isikute varalisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Esiplaanil on varalised suhted. Varalised suhted jagunevad: suhted seoses omandamisega, omanikuks olemisega (omandisuhted); suhted seoses üleandmisega (vahetussuhted), pärimine. Õigus jaguneb objektiivses tähenduses kaheks: avalik õigus ja eraõigus tsiviilõigus subjektiivses tähenduses konkreetsele isikule kuuluv õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist. Riiklikult tagatud käitumise võimalus. Subjektiivse
Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine Võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussuhte object. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. 7. Õigusvõime. Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes? Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab
vahel, siis tarbijalemüügilepingu kohta käivad sätted kohaldamisele ei kuulu. Müügileping on oma olemuselt mitmepoolne vastastikune tehing. See tähendab, et müügilepingu pooltel on nii õigused kui ka kohustused ning õigusi ja kohustusi tuleb teostada vastastikku. Kui üks lepingupool on omapoolsed kohustused täitnud peab ka teine lepingupool omapoolsed kohustused täitma, nn sulle- mulle põhimõte. Müügileping on tasuline võõrandamisleping. Tasulisus väljendub ostja kohustuses maksta müüjale tasu peale asja vastuvõtmist. Kuna müügileping on tasuline leping, siis tuleb ostjal maksta müüjale tasu ka juhul, kui tasu suuruses ei ole lepingupooled omavahel kokku leppinud. Erinevus teisest lepingutest: Võrreldes müügilepingut erinevate võõrandamislepingutega on erisused selgelt märgatavad.Ennekõike sarnaneb müügilepinguga töövõtuleping, kuna mõlema lepingu alusel saab üle anda töö lõppresultaati
(rahvusraamatukogu) (Eesti Pank, Haigekassa) Füüsilised isikud võivad olla: *teovõimelised *teovõimetud……*osaliselt *täielikult 15. Õigussubjektsus kujutab isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhetes, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes va rahvusvahelises õiguses. (riik) Kõiki isikuid iseloomustab õigus- ja teovõime. 16. Õigusvõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb tema surmaga. NB Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (10 kuud enne sündi) 17. Teovõime. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
sellest süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab – tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted – eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi! Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel.
süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi! Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel.
päeva pärast saatmist, puhkepäeval saabunud kiri loetakse saabunuks esimesel järgneval tööpäeval) Sisu: Lähtuda tuleb kättesaadud tahteavaldusest, ka juhul kui see erineb tegija poolt väljendatud sisust. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus Vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus ning see jõustub tegemisega (nt testament, tasu avalik lubamine) Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime Kui tahteavaldus on kehtivalt tehtud ja tegija pärast seda sureb (tahteavaldus pole jõustunud sest eemalviibija pole tahteavaldust veel kätte saanud) või on tahteavaldus jõustunud, kuid pole tehtud mitmepoolne tehing, sest pole jõustunud teise poole tehinguks vajalik tahteavaldus, lähevad tahteavaldusest tulenevad õiguslikud tagajärjed üle pärijatele. Kui tahteavaldus on tehtud teovõimelisena siis pärast teovõimetuks muutumine ei mõjuta tagasiulatuvalt tahteavaldust.
tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve. Avalik õigus: -Karistusõigus -Maksuõigus -Menetlusõigus -Haldusõigus 1.2Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemine: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud.
TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. 1 Eraõigus
Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. Ettevõte VÕS §180-185 Õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja. Õigusvõime on teovõime eelduseks. Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18). puutumatu (piiramatu). Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund. Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes. Aluseks on kahtlus isiku
Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem - eristab avalikku- ja eraõigust sh tunneb tsiviilõigust kui õigusharu - õigussüsteemi struktuur suhteliselt selge - põhineb rooma õigusel Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab ka lepinguvabadust, mille kohaselt on isikutel õigus valida, kas üldse ja kellega teha tehinguid. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Seaduse tõlgendamine
2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping;
1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid
Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON. Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem{germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab Mandri-Euroopa riike. Ehk Mandri–Euroopa õigussüteem. Anglo-Ameerika õigussüsteem. Peamine erinevus on õigusallikate küsimus. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE—võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõigus Läbi reg eseme ja meetodi. Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Meetod - subjektid võrdsed, sellega saame eristada avalikust õigusest ja selle harudest. Tsiviilõiguslikud varalised suhtes, isiklikud mittevaralised suhted. Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus.
vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab ostjale sõiduki üle, käsutustehinguga, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmine toimub lihtsa lepinguga (loovutuslepinguga). Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldiseisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt müügilepingu kehtivusest. Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa).
koolitus läbitud. Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7) Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1) Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4) alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte Abielu sõlmimise materiaalsed eeldused Vanus: täisealine ehk 18. eluaasta / päev pärast 18.eluaastaseks saamist? Kohus võib (alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt) laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kolmandate isikute nõusoleku vajadus Soov sõlmida abielu Tahteavalduse puuduse (eksimus, pettus, ähvardus) tagajärjed Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1)
Abielu olulisemad põhimõtted: 1. heteroseksuaalsuse põhimõte-abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel; 2. konsensusprintsiip-abielu põhineb vabal tahtel; 3. monogaamia põhimõte-monogaamiline liit; 4. eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
