Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majanduskriis, iseend, väärtuslik, toompuu, iseendaga, lehelt, hinged, tiia, tauno, poodides, hinges, dale, iseennast, hobid, unarusse, pereliikmete, maailmaga, torkab, kontrast, masenduses, harjal, fenomen, teataja, rahvusringhääling, koduleht, peapiiskop, kriisiga, jaakson, kelam, sunnib, hindama, senine, tarbimisele, uhkem, löömine, riidesSõprus on kui müsteerium seletamatu side kahe inimese vahel. Kritiseerib Cicero seisukohta parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus on kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Näiteks andis kerjusele raha, sest südametunnistus piinas, tahtis lihtsal oma südamepiinast vabaneda. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve. Ka sõbrad on üks aspekt, mis annab võimu juurde. Tema jaoks põhinevad nii
nauding ja valu puudumine ning seega tegevuse tulemusena tekkiv õnne koguhulk on kõikide saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa. Õnnelikkust määrab iga indiviidi sisemaailm ehk kuidas inimese aju töötleb välisest maailmast tulevat infot. Iga inimene tajub erinevaid situatsioone ja olukordi erinevalt, vastavalt oma tunnetustele. Platon räägib õnnest kui ,,hinge harmooniast". Täpselt samuti nagu keha on terve siis, kui ta on harmoonias iseendaga ja poliitiline kord on hea kord siis, kui funktsioneerib harmooniliselt, nii on ka hing õnnelik siis, kui kõik tema aspektid toimivad harmoonilises kooskõlas. Ratsionaalsusevõime valitseb hingelise ja emotsionaalse elemendi üle. Ehkki inimesed teavad, millal nad on õnnelikud ja end hästi tunnevad, ei määratle see subjektiivne tunne iseenesest veel õnne, sest ka inimesed, kellel ei õnnestu inimliku täiuse saavutamine, võivad end õnnelikuna
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
onepagefree.com/ (08.01.2008) / Internetis 6. Phylameana, l. D. Kõik reikist. Tallinn: Ersen, 2004. 280 lk 7. Reiki.ee. Reiki [WWW] http://www.reiki.ee/ee/?Reiki (27.12.2007) / Internetis 8. Reikiselts.googlepages.com. Reikist [WWW] http://reikiselts.googlepages.com/reikist (09.01.2008) / Internetis 9. Sirkel, Maire. Mis on reiki? [WWW] http://www.hot.ee/usui/reiki.html (12.01.2008) / Internetis 10. Teraapia.com. Reiki [WWW] http://www.teraapia.com/?topic=37 (08.01.2008) / Internetis 11. Toompuu, Linde. Reikiga tervendamine. [WWW] http://www.hot.ee/reiki/info.htm#reiki6 (12.01.2008) / Internetis
196. Und on lihtne näha, aga ümberjutustamisega võib tekkida raskusi. 197. Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon. 198. Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada. 199. Optimistlik puu säilitab lehed kevadeni ega lase uutel seetõttu tulla. 200. Linnukesel, kellel pole jõudu ennast kaitsta, on tiivad, et pageda ja kui ta on õhku tõusnud, naerab ta paelte ja püüniste üle. 201. Tänulikkus on ülla hinge tunnus! 202. Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. 203. Ma eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale. 204. Inimeste heaolu on ülim seadus. 205. Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! 206. Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! 207. Pidage meeles: väga vähe on vaja selleks, et olla õnnelik! 208. Ei ole suuremat nukrust, kui meenutada õnneaega õnnetuse ajal... 209. Pimedatemaal on ühesilmne juba kuningas! 210
*Elu on liiga lühike et olla väiklane *Ära muretse asjade pärast mida sa muuta ei saa *Paljudest asjadest saab üle naeruga...üle iseenda ka. *Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! *Kirbule ei ole inimene mitte looduse kroon, vaid lihtlabane söögilaud. *Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! *Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. *Sõprus on muutuv suurus. Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi. Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. Tänapäeval kardavad inimesed iseennast
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
(sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust ,,valgustatud enesearmastusest" (omahuvist) ja annab tulemuseks kasu kõigile. 5) 18. sajandi alguse valgustajad (Shftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest - Looduses valitseb harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest, tal on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi. - Inimene on loomupäraselt sotsiaalne tal on puhas ja püsiv nauding seltskonnast ning teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. - Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on ,,hea" järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil) ning kodanikud võivad ise end valitseda ega pea enda üle ametisse seadma ühte valitsejat.
sõpruses ei ole mingit laadi kauplemist), tuttav-olemisest. Sõprus on 'müsteerium' seletamatu side. Ta ületab igalujuhul seda suhet, mis inimesel võib olla isamaaga (kriitika Cicero pihta). Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus ja kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 29. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast hüve. Sõbrad on üks paljudest aspektidest, mis annab võimu juurde. Hobbesi jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil. Neid hoiavad koos erinevad tungid sõprust viljeleme kasu ja naudingu
vajadustel ja sihteesmärkidel. Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse". Riigis muud suhted peale sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Põhineb sõprusel iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamete hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik - riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X- ga sarnaseid tegusid. Üleskaaluvus moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõigustatud. Avalikkus et moraaliprintsiibid juhiksid meie tegevust, käitumist, peavad nad olema avalikud. Kuna me kasutame neid selleks, et käitumist ette kirjutada, nõu, kiitust,laitut anda, satuksime iseendaga vastuollu, kui me neid ei avalikustaks. Teostatavus - moraaliprintsiip peab olema elluviidav, reeglid ei tohiks toimijale asetada liiga suut koormat või midagi täitmatut.Moraaliprintsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaksid juhtida kõigi tegevust, et nende alusel saaks hinnata teiste ja enda tegusid, jagada tegude tegijatele kiitust või laitust. 14. Mida tähendab, et moraal on normatiivne ? moraalireeglid puudutavad norme. nad käsitlevad seda, mis ja kuidas peaks olema.
Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et olen keegi, mida ma ei ole, sest ma olen rahul endaga. Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen, või vaadake, kui jalutan ära.! Ära ütle kunagi kellelegi,et armastad teda,kui seda tõsiselt ei mõtle.Sest see keegi võtab seda täiesti tõsiselt ja usub sinusse ja sinu armastusse,mida olemas pole
Oled leidnud ankru, mis sihitust triivimisest päästab.Kriisiolukorras ei teki ettevõttes paanikat, vaid valitseb rahu.Inimesed toimivad kartmatult, julgemalt ja aupaklikumalt. Põhimõtted on inimese jaoks samad mis juured puude jaoks. Juurteta langeb puu, kui tuul teda räsib.Põhimõteteta inimene langeb kui olemasolu marutuuled teda raputavad. Carlos Reyles, 19.saj hisp filosoof Kui sinu EV on väga halvas seisus, siis muutmine algab sinust, ole eeskujuks ja muuda esmalt iseend.(92)Ära oota, et teistest saab midagi enamat kui see, kelleks ise soovid saada.Inimesed teevad seda mida näevad. ,,Ma juhin oma mõtteid ja elu nii nagu terve maailm näeks ning kuuleks neid."Seneca Ära lase inimestel töötada napimate vahenditega kui ise samal ajal priiskad.Ole samasugune ka enda vastu. Nad näevad kõike.Nad teavad, kas oled aus või ei ole."Esimene võti suuruse juurde on tegelikkuses olla need,kellena näime" Sokrates
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
rõõmud) · Puht instrumentaalsed väärtused e. vahendväärtused, mis on mingi eesmärgi saavutamise vahendid (raha, ravimid) · Segaväärtused e. kombineeritud väärtused, need on head mingi eesmärgi täitmiseks, aga ka ise head (teadmised, tervis) Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu Seneca: hea elu on vooruslik elu Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu. See, mis loeb, on elu kvaliteet. Sofistid leidsid, et hea elu on see, mida keegi heaks peab. Sokrates kritiseeris, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Lisaks leiab ta, et hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Aristotelese arvates on õnn hästi elamine. Antiikfilo ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie
jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas 8 elutahe avaldub, meis ta ilmutab end. Vaim nõuab, et me oleksime teistsugused kui maailm. Aukartusega elu ees saame lihtsalt, sügavamalt ja elujõuliselt vagaks. 9 Inimene ja inimene Ükski inimene pole kunagi teisele täiesti ja jäädavalt võõras
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
"Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad!" * Abielu on sadam tormis; sagedamini torm sadamas. * Abielu on vangla südamevarastele. * *** * Ainult armastus annab omaduse kellelegi kuuluda, kedagi omada * *** * Ainult naine teab, mis on armastus selle rõõmude ja ahastustega. Mehele jääb armastus ainult fantaasia, uhkuse ja ahnuse avalduseks. * *** * Ainult üht võib tõeliselt armastada, teist armastatakse selleks, et esimest unustada * *** * Ainult üllad hinged väärivad armastust * *** * Alati ei naera süda, kui huuled naeravad. Vaata silma ja sa näed mis on südames * *** * Armasta, aga kui sind petetakse ära andesta!!! * *** * Armastada juhuslikult pole mõtet. Armastada eluaeg on võimatu. * *** * Armasta naeratades, kuid ära naerdes armasta * *** * Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. * *** * Armastad, siis armasta sügavalt, unustad siis unusta jäädavalt. * ***
asemel valitsejaks saanud onu , ent üliõpilasena Wittenburgis kaldub ta olema pigem juurdlev vaimne isiksus kui oma isa sarnane kindlakäeline poliitik ja sõjamees. Võimu ja vaimu vastuolu on nähtav . Ka armastusteema ei puudu. Hamlet armastab Opheliat ning ka Ophelia teda, kuid seda ei kiida heaks Ophelia vend Laertes ja tema isa. Hamleti probleem seotud: 1. Sisemine konflikt ( lähtutakse mõtetest) See on võitlus iseendaga (väga oluline) 2. Väline konflikt (lähtutakse tegevusest) Kättemaks. Hamlet arvab, et kättemaks peab olema avalik karistus, mitte salajane mõrv. Kaotab ise usu eluväärtustesse. Hamlet tuleb Saksamaalt renessansimõtetega Taanimaale. 5 Silmakirjalikkus ja pettumine saab osaks. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. Esialgne maailmapilt hajub
ja majanduse alusest. Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest. * Looduses valitseb harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest, tal on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi. * Inimene on loomupäraselt sotsiaalne tal on puhas ja püsiv nauding seltskonnast ning teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. * Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on 'hea' järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil). 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest.
kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat taga
tegelikult, mis nad meist arvavad. Kedagi ei saa usaldada. 101/792 Kui ei oleks saladusi ja piire, siis oleksid kõik kõigi vastu sõjas. 102/535 Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad. Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid lõbusaid mänge või hoopistükki lahendada ära mingi mõistatus. Hasartmänge minnakse mängima sel juhul, kui ei osata iseenda olemisest rõõmu tunda. Kui me hakkame iseendale mõtlema, siis me oleme õnnetud. Meil peab koguaeg mingi tegevus olema. Vaesemad on tavaliselt õnnelikumad, kui rikkad. Rikastel on kõik olemas, tehakse kõik nende eest ära. Neil jääb mõelda vaid iseendale ja sellest piisab, et olla õnnetu. 140/522
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest lahus reaalsest elust? Kas Naudingumasin pole järjekordne uimasti? Samasugune eksistents nagu uimastatud prussakal... (N. Matrix) Võib-olla on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Millest tuleneb väärtus(likkus)? Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte või on väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu? Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Objektivism (Platon, 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel (ratsionaalsuse, inimloomuse, Jumala või kellegi teise autoriteedi tahte) on võimalik väärtusi põhjendada. · Subjektivism (Baruch Spinoza): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda.
Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama." tundmatu autor "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." tundmatu autor "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House
Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole. Kristlik õpetus k
väärtustega sobivad. Filosoofiline probleem: · Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu? Väärtuste liigitamine: vahend-eesmärk · Instrumentaalsed väärtused hea eesmärgi saavutamise vahend . Nt raha, ravimid. · Seesmised ehk lõppväärtused (intrinsic value, smth. is valuable as an end ) eesmärgina väärtuslik, iseenesest taotlemisväärne. Nt nauding, rõõm. · Segaväärtused (e. kombineeritud hüved) head nii mõne eesmärgi täitmiseks kui ka iseenesest. Nt teadmised, tervis. Instrumentaalne väärtus ja hea instrument · Nt mürk on hea mõrvavahend, kuid ei ole sellisel juhul instrumentaalne väärtus (tingimusel, et me ei kiida mõrva heaks). · Mõnes teises situatsioonis võib mürki ometi nimetada instrumentaalseks väärtuseks, nt
6. Mäelt, Maili. Mis on reiki? [WWW] http://reikimeister.onepagefree.com/ (08.01.2008) / Internetist 7. Reiki.ee. Reiki [WWW] http://www.reiki.ee/ee/?Reiki (27.12.2007) / Internetis 8. Reikiselts.googlepages.com. Reikist [WWW] http://reikiselts.googlepages.com/reikist (09.01.2008) / Internetist 9. Sirkel, Maire. Mis on reiki? [WWW] http://www.hot.ee/usui/reiki.html (12.01.2008) / Internetist 10. Teraapia.com. Reiki [WWW] http://www.teraapia.com/?topic=37 (08.01.2008) / Internetist 11. Toompuu, Linde. Reikiga tervendamine. [WWW] http://www.hot.ee/reiki/info.htm#reiki6 (12.01.2008) / Internetist Suusõnalised andmed: 12. Auväärt, Inge 13. Keinast, Maie 14. Pallas, Liis 17 Lisad Lisa 1: Vastunäidustused Reiki praktika nõuab eelkõige austust inimese Vaba Tahte suhtes. Siin peab tingimata meeles pidama kust ja millisest Eluallikast pärineb see energia
* Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6
annaabi.ee 
