Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, hoius, väärtpaber, krediit, finantsplaan, intressid, võlakiri, kohese, nõudlus, kindlustus, intresside, ostmisel, kapital, tööriistad, masinad, ostjalt, koguväärtus, sularaha, müntidest, tasuma, laenaja, debentuur, tähtajaline, investeering, nõudehoius, arvelduskonto, millelt, klient, maksevahend, tasumisel, nõudmine, tulumäärTarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest
· Meedia sõltub reklaamist. Millele mõelda, kui plaanid säästa. · Ohutus- Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 100 000 euroni. · Tulumäär- Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad
uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus. · Majandusmudel majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted. · Raha vahetusvahend, vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, väärtuste mõõdupuu. III PEATÜKK: NÕUDLUS · Nõudlus teatud toote või teenuse kogus, mida tarbija suudab osta erinevate hindadega mingil ajahetkel · Soov kui sa tahaksid endale midagi osta, aga võib-olla ei suuda seda teha. · Hinnamõju inimesed ostavad kallimaid kaupu vähem, kui odavamaid kaupu, kui muud tingimused (nt kvaliteet) jääb samaks. Seda nimetatakse ka nõudlusseaduseks. · Ostujõud nõudlus, mis on tagatud rahaga. Ostujõud suureneks, kui hinnad langeksid.
Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis,
Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. Pakkumine võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa; erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Tasakaaluhind ehk turuhind hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. Tasakaalukogus (tasakaaluhind) tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon.
annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arbitraazhi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see kallimalt maha kauba omadustele midagi lisamata. arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud assignatsioon - maksekäsund avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
o normaalkaubad; o väheväärtuslikud kaubad. - teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu: o asendushüvised - kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. o täiendkaubad - kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. - tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes; - tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tegurid: - aeg; - tehnoloogia areng; - tootmiseks kasutatavate ressursside hinnad; - tootjate ootused hindade muutumise kohta; - maksud ja subsiidiumid.
saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta
KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad
Kindlustunne, mille enne andis võimalus kasutada raha edukalt ka mõnel teisel otstarbel, tuleb nüüd tagada teisiti. Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist,
M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks. Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid
a. kirjutas raamatu "Rahvaste rikkus", milles põhiidee on küsimus Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve? Juhituna majanduse "nähtamatust käest", ütles Smith, suurendame me riigi materiaalset jõukust, kasutades oma individuaalseid huve, andeid ja võimeid, et turul tarbijaid teenida. 3. Nõudlus ja pakkumine Mõiste Definitsioon Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Hindu mõjutavad Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui tegurid kõrgema hinna eest.
kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus
2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik 1. 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 2. - majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu tootmifaktorite , . kasutamise eest) 3. () - . 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja , %,
on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad. Aktsiaid võib splittida, vähendatakse nimiväärtust, kuid aktsiakapital sellega ei vähene. Kui aktsia on viimasel ajal palju tõusnud, siis võib see muutuda ebaatraktiivseks investori jaoks. 1 Ettevõte ja finantsturg
7. Euroopa majandus- ja rahaliit 1989. aastal otsustati luua majandus- ja rahaliit. Funktsioonideks on liikmesriikide majandus- poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus, täita Maastrichti kriteeriumid: · inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist · pikaajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra · eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st · riigivõlg kuni 60% SKP-st · vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt 2 aastat. 01.01.1999 Euroopa Keskpank. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kursid, euro tuli käibele arveldusrahana. 01.01.2002 euro käibel sularahana. Ühisraha kasutuselevõtuga peaks: · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus.
tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad. Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega. Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale,
3. KOHUSTUSLIK RESERV 4. TURGUDE PSÜHHOLOOGILINE MÕJUTAMINE PANGA JUHTIMINE Panga rajamine on raskem kui tema röövimine. Pank ei saa kunagi valmis pidevalt arenev Panga loomiseks on vaja: - vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue - antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) - uued teenused, mida veel ei ole osutatud - uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest - parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas - soodne asukoht - vajalike oskustega personal - hea riskitaluvus 18 RISK: - valeotsuse tegemise oht - planeeritud tulemuse mittesaavutamise oht - ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus
aetakse segi OÜ 40 000).Aktsia minimaalne suurus/väärtus on 10 kr või selle täiskordne (50, 100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne). Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist
· Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
· Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )(
-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid
Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel. Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina. Kuidas tekib nõudlus mingi kauba või teenuse järele? Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Enamikke kaupu ostetakse koguseliselt seda rohkem, mida odavamad nad on. Seega
Laenukapitaliga rahastamisest räägitakse ka 9. peatükis pangateenuste all ning 10. peatükis liisingu ja faktooringu juures. 1.3. Finantsturud ja finantsinstitutsioonid Institutsioonid on ühiskonnas toimivad korraldused, tavad, asutused, mille hulgas eristub selgelt kaks põhitüüpi: turud ja firmad (asutused vm organisatsioonid). Sarnaselt jagunevad ka finantsinstitutsioonid finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid, kellel on seda puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsturu peamised funktsioonid on järgmised: · finantskapitali võimaldamine defitsiidis olevatele subjektidele (kõige tähtsam funktsioon); · säästude käibes hoidmine; · finantskapitali õige (objektiivse) hinna määramine; · riski hajutamine turuosaliste vahel; · turuosaliste kindlustamine nii riist- kui ka tarkvaraga;
kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab
osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga.
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane
arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Eestis tegeleb riiklike toetuste korraldamisega EAS, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasustus(KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskus(KIK) ja Eesti Tehnoloogiaagentuur(ESTAG). 14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950
Hoiustajale anti vastu „kviitung“ (või mingi dokument). Niimoodi hakati kasutama hoiuse teenust. Kui hoiustaja läks kaupmehe juurde ja tahtis midagi osta, siis pidi enne minema hoidlasse ja midagi välja võtma. Ja siis ostab kaupmehelt. Kaupmees viib samuti oma varad hoidlasse. Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et kaupmees hakkab sinna veksli peale kirjutama, et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati ainult nende vekslitega. Polnud enam nii palju seal hoidlas vaja käia. Enam raha ei liigutatud. Mõne aja möödudes leitakse, et ka see ei ole hea lahendus. Järgmiseks: hoiustajale väljastatakse hoiustatud
•uute turgude hõivamine; •uute toodete väljalaskmine; •ühinemised, jagunemised, ülesostmised. -perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine •lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest; •finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 – 10 aastani; -lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 – 2 aastat •konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks; •võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem. 31 Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel? Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust: • rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest finantsplaanist; • määratakse kindlaks eksperthinnangute teel;
2) Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid Kulud 1) Säästev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) 2) Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) 3) Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude 4) ehitus) 5) Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad;
annaabi.ee 
