Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sulge, skoor, maksud, nõudlus, ostmiseks, tulumaks, 3500, tööandja, nominaalne, kasutatava, eelarveaasta, turumajandus, eksport, sotsiaalmaks, maksuhaldur, maksukohustuslane, välistulu, rahvamajanduse, töötasu, elamute, käibemaks, 1723, 1728, resident, jook, laene, import, investeeringud, puhaseksport, raskeveokimaks, omavalitsus, riigieelarveHinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 1 65500 9.03.12 Question 2 Punktid: 1/1 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest.Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori
Eksamitest Katse 1 ülevaade Alustatud reede, 23 märts 2012, 08:45 Lõpetatud reede, 23 märts 2012, 09:11 Aega kulus 25 minutit 19 sekundit Esialgne skoor 29.17/40 (73%) Hinne 29.17 maksimumist 40 Tagasiside Hea Leht: 1 2 (Järgmine) Näita kõiki küsimusi ühel lehel Question 1 Punktid: 3 Järgmine sagedustabel näitab 90 fänni rockkontserdi piletiostu järjekorras ootamisaegade jaotust (tunni täpsusega): Ootamisaeg 0 kuni 6 tundi 7 kuni 13 tundi 14 kuni 20 21 kuni 27 28 kuni 34 tundi tundi tundi
Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
mida ühiskond saab toota. Vali üks: !!! Tõene Väär Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad a Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasaka tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: !!! Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
b) MUA/ PA = MUB / PB; c) MUA = MUB; d) PA = PB. 15. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a) on S ja R täiendkaubad; b) peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem; c) peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem; d) peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju. 16. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a) ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei; b) peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L; c) peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K; d) ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses. 17. Kauba A hinnatõus: a) suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust;
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F
Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup. 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: tulust ja rikkusest. 6. Kui majade hinnad kuni 2007.a
reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5
2. Milliste probleemidega põrkus Eesti pangandus 1990-ndate aastate esimesel poolel ja kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks? Panganduskriis Lembit Viilup PhD IT Kolledz Keerulisele majanduslikule olukorrale lisandus ka Eesti esimene panganduskriis, mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi vahendeid tootmise arendamiseks ning tooraine ostmiseks. Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas moratooriumi esimesele endises NL- s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, ei on üheselt raske selgitada. Tartu T t K Kommertspanga t t ll tolleaegseid id probleeme bl võib õib jagada
nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad
rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine S kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste hinnad; tootjate ootused; tootjate arv; maksud ja subsiidiumid NB! PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjendab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutumist põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Turg Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Turu tasakaal
on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erand variante: kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe või luksuskaup, antiikesemed): Hind tõuseb, nõudlus ikka tõuseb. Kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid) NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID tarbija sissetulek; teiste toodete hinnad; tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumiste kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Pakkumine on kauba ja teenuse hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad j defitsiidid vahel intressimäärade tõusu? Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see viib ka intressimäärad üles. 3. Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu? Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 4
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14
Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
annaabi.ee 
