Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, miks näitleja tegi elulooraamatu
a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988. aastal valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks. 1984.a. 5. mai - Konkursi "Minu miilits" laureaatide seas olid Urmas Ott, Riho Raie, Leo Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS Meedia- ja kirjastuskompanii, 1995 Kirjastaja tekstist raamatukaanel: "Urmas Ott, selle raamatu autor, elab tagasitõmbunult ühes Tallinna südalinna eksklusiivses korteris vaatega Pargile. Ta eelistab Lloydi, Armanit,
Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud...
Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis
tema viimast võidukat hävitusrelva kunsti vastu? (lk184) Läbilõikeinimene ja Stepihunt 21. sajandi niinimetatud läbilõikeinimene esindab kõike seda, mida ka sada aastat tagasi. Enamik on võõrandunud kultuurist või siis ei teatagi enam, mis kvalifitseerub õieti kultuuri alla. Kultuuri aetakse sassi masstoodetega. Miks muidu ilutsevad enim müüdud raamatute edetabelites kokaraamatud ning 50-leheküljelised ,,elulooraamatud". Ajakirjandus tegeleb pseudoprobleemidega ning päevast päeva kirjutatakse artikleid, mis pahatihti kordavad üksteist. Mida kriitilisem olukord valitseb ühiskonnas, seda vähemteadlikumad inimesed kipuvad sõna võtma. Siis on ometigi lootust, et keegi loeb. Kui olukord ei ole kiiduväärt, siis igaüks sooviks anda ju panuse, et asja parandada. Sellise käitumisega tekibki tohuvabohu, millest läbilõikeinimesel on raske aru saada, milliseid mõtteid omaks võtta ning milliseid mitte
Kirjastused kaaluvad nüüdsel ajal kindlasti palju enam, mida anda välja, mida mitte, nentis Matsina. Küsimusele, kas kriisiaeg on ka inimeste ostuharjumusi temaatiliselt mõjutanud, vastas Tiia Laul, et pikem trend paistab olevat esoteerilise ja eneseabi kirjanduse müügi kasv. Samuti mõjutab müüki ka see, mis konkreetselt ilmub, kas mõnest konkreetsest raamatust saab müügihitt, samuti seegi, mida hinnatakse alla, sest need trükised hakkavad siis paremini müüma. Elulooraamatud lähevad muidugi hästi, lisas Laul. «Näiteks aasta eest veebruaris olid suured müügihitid Jaan Krossi «Kallid kaasteelised II» ja koguteos «Eesti Vabariik 90», nii tugevaid asju pole möödunud kuust ette näidata. Sellised menuraamatud võivad ehk moodustada kuni 5 protsenti kogukäibest,» selgitas ta. Mägi rääkis, et kasvanud on biograafiate, ilukirjanduse ning vaimsuse ja eneseabi raamatute müük, väikest langust on tunda kallimate kinke ja kunstiraamatute osas.
allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008). 4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004; Holokaust, õppematerjal. EAS, 2007; Kommunistlike reziimide kuritegudest, õppematerjal. Infotrükk, 2009). 5. Elulooraamatud, teemakirjandus, ajalooalane ilukirjandus. 6. Digitaliseeritud ajalehed (www.dea.ee). 7. ERRi saadete arhiiv (http://etv.err.ee/arhiiv.php). 8. Dokumentaalsarjad, nt ,,Tuulepealne maa", ,,Eesti aja lood". 9. IKT-põhised õppematerjalid: interaktiivsed töölehed, nt www.koolielu.ee ja www.miksike.ee. 10. Muuseum ja ajalooline keskkond. Näidistöökava
mälestuste allikaväärtuse usaldusväärsus, mida tuleb allikakriitiliste meetoditega kontrollida, kuna tõsiasjade väänamine kas sihilikult või tahtmatult on mälestustes üsna tavaline. Memuaaride puudujäägiks on unustamine ja kalduvus näidata oma tegusid paremas valguses. Näidatakse autorit heledates , vastaspoolt tumedates toonides. Üsna tavaline on ,et memuaaride kirjutaja tähtsustab üle oma tegemised ja laseb fantaasial lennata.Viimasel ajal on erakordne menu saatnud elulooraamatud. Elulooraamatutes räägitakse kellegi elust ja see inimene on tavaliselt tuntud. Ta on kas kirjutanud oma bibliograafi ise või on see kirja pandud kellegi teise poolt, mis eeldab uurimistööd. Elulood on osa ajaloost, mis peegeldavad seda, kuidas inimesed näevad ja kirjeldavad maailma ning kuidas üksikisiku saatusest kujuneb ajalugu ja vastupidi. On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik- kirjeldav metaandmed
annaabi.ee 
