Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandus aluste mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piirkasulikkus, kogukasulikkus, samasuskõver, majandusteooria, ostmise, ostuvõime, postulaat, suurendamine, nõudmine, graafiline, seaduspärasus, kahandab, alanev, piirprodukt, kahanema, isokvant, piiratus, eelarvejoon, turunõudmine, turunõudlus, turult, turupakkumine, pakkujad, hinnaelastsus, hinnatundlikkus, kirjeldavad, seoseid, tarbimiskulutusedMÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel.
kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga · ekspordisubsiidium otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · ekvimarginaalsuse printsiip hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne · elatusmiinimum inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist · elektrooniline raha võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga · eluaegne tulutsükkel majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale ekvimarginaalsuse printsiip – hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne elatusmiinimum – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist elektrooniline raha – võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga eluaegne tulutsükkel – majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamiste
X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup – luksuskaup). Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest
· Mudeli vahendite valimine- definitsioonid, konseptsioonid, määratlused. · Loogiliste järelduste tegemine- Hüpoteesi või prognoosina Hüpotees- tingimuslik väide (on A, on ka B) · Kontrollimine- parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega , statistiline protsess Kui vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse Majandusanalüüsi keeled( võimalused) · Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiline, selgitatakse joonise abil ülevaatlik · Matemaatiline, selgitataakse valemi funkts abil · Näiteks nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px) Kus Qx on kaubaa x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Qx = 100- 20 Px, üldisemalt Qx = f( Px, Py , M) Kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek Tüüpilise vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc tekib eeldusel, et kui kaks nähtust ja sündmust ilmuvad või avalduvad koos on üks teise põhjuseks.
enam, mida rohkem on kaupa tarbitud. SEADUS : kogukasu juurdekasv(MU) on seda väiksem, mida rohkem tarbitakse teatud hüvist aja jooksul (ceteris paribus). MU = TU muutus / q muutus q tarbitav kogus TEGELIKUS ELUS ON ERANDEID (alkohoolik, narkomaan) KASULIKKUSE mõõtmiseks vajatakse mõõtühikut. Kasulikkuse ühik või kasulikkuse indeks, oluline on arvude vahekord, mitte absoluutväärtus. Gosseni I seaduse kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks. Kogukasu maksimeerimise reegel kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema MU > 0 , MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0 Tarbija maksimeerib kasulikkust erinevates tingimustes: · Eelnenud olukorras ei olnud piiranguid. · Tegelikus elus ei ole kaubad tasuta ja tarbijal on piiratud eelarve.
majandusdialoogi lõpetamatus e valikuvabaduse põhimõte ostjate ja müüjate autonoomsus turul sõlmivate kokkulepete avalikkus e informatsiooni takistusteta ja moonutamata levik. Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev (turu)hind täiendab kolme põhilist ülesannet: vahendab informatsiooni toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel. Nõudlust kui seost saame kirjeldada: verbaalselt nõudlustabeline nõudluskõverana matemaatilise funktsioonina Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose) Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus
paremale. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question31 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question32 Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question33 Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question34 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus:
Reeglil põhinev: meil on mingid seosed, reeglid kuidas peaksime toimima Situatsioonil põhinev: võime vaadata igat asja eraldi, 6% maj kasvu palju (peaksime tagasi tõmbama jne). Tulemuste hindamine: Eesmärgid on konfliktsed või seotud Kuidas sobituvad ühiskonna prioriteetidega? (kas meil on toimiv maj ühiskond?) Väljendusviisid: Verbaalne-kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem. Graafiline Matemaatiline Majandusteooria erinevad funktsioonid: Tunnetuslik Prognoosiv (kuidas seejärel maj paremini juhtida?) Praktiline Ideoloogiline (poliitilised arusaamad, eestis on raske öelda) Mis ei ole (maj) teadus? Ei tohi sündmusi seostada ilma tõestuseta Ei tohi teha järeldusi üksikfaktide alusel, samas ei tohi ignoreerida fakte ning tuleb saada aru neist
Test 1 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7
VALE. Igas erinev. Tavaliselt elastsem kõrgema hinna korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsengi absoluutväärtus on 1,5 on tema nõudlus mitteelastne. VALE. Elastne Mida vähem on kaubal asendajaid seda elastsem on tema nõudlus. VALE Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. ÕIGE Testiraamatust. TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS. KASULIKKUS Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. VALE Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. VALE Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. VALE. Pole võrdsed Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
Test 1 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika.
· LR kõiki tegureid võib muuta, pakkumine järjest elastsem, S-kõver järjest lamedam TARBIJAVALIKU TEOORIA Tarbija käitub ratsionaalselt ja üritab maksimineerida kogukasumlikkust. TU TOTAL UTILITY (kogukasulikkus) MU MARGINAL UTILITY (piir e marginaalkasulikkus) täiendav rahuldus hüvise täiendava (ühe) ühiku tarbimisest, kui kõigi teiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. MU piirkasulikkus TU kogukasulikkuse muut Q tarbitava hüvise koguse muut GLOSSENI I SEADUS kui MU = 0, siis TU on maksimaalne KAHANEVA PIIRKASULIKKUSE SEADUS hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise kogustest alates iga kord, kui tarbija omandab täiendava koguse seda kaupa. Kui MU > 0 (positiivne), ning , TU suurenevas (kasvavas) ulatuses
mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka hüviste eest tasutud rahasummaga. Tarbija valiku põhimõte : tarbija käsutab olemasolevaid rahalisis vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Vajaduse all mõistetakse majanudsteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbmisega. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega. Näide: Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
Nõudluskõveraga sarnased: (2) asendus- ja kaasakaubad ning (3) mood. (4) Sisendite hinnad püütakse toota odavalt. Toodetakse seda, mille sisendid on odavamad. (2.loeng 4). 5 Gossen'i seadus püüdis formuleerida reegleid, mille järgi tarbija valik. Selleks on: 1) Sama toote kasulikkus ei ole sama. Nt joogijanu puhul on kasulik ainult 1 pudel, iga järgmine pudel on vähem kasulik kuna joogijanu pole enam nii suur. Piirkasulikkus n tüki kasulikkus, konkreetse tüki kasulikkus. (2.loeng 5). 3.LOENG 20.09.2010 Majapidamine ühine grupp, ühine eelarve, ühised otsused. Eeldus: majapidamised käituvad ratsionaalselt, teavad oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. Järgmine eeldus: oskavad valida nende alternatiivide hulgast (kuidas on võimalik vajadust rahuldada) parima variandi. Variante on n+1, kuid majapidamine valib väikese eelarve juures ühe.
Inferioorsed kaubad on vähemeelistatav kaup, mille tarbimine (nõudlus) sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõustes Hinna muutuse sissetulekuefekt on antud kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse (suurenemise või vähenemise) mõjust tarbija reaaltuludele; tarbija ostuvõime muutumine hinna muutumise tagajärjel Pakkumine seos kauba (ühiku)hinna ja selle koguse vahel, mida potentsiaalsed müüjad (tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning antud tingimustel soovivad ja tegelikult suudavad turul müüa (ceteris paribus) Pakkumisseadus Pakutav kogus on tarnijate poolt turul pakutava kauba või teenuse konkreetne kogus (hulk naturaalühikutes), mida ettevõtjad konkreetse hinna korral turule toovad ja müüvad
Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil
Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
kvalifitseerimata tööjõud !!! kõik nimetatu aeg Küsimus 10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nappus Vali üks: on ainult vaeste ühiskondade probleem hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni !!! eksisteerib alati ja igas ühiskonnas likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama Küsimus 11 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise Vali üks: !!! seetõttu, et ressursid on piiratud ceteris paribus printsiibi tõttu seetõttu, et inimeste vajadused on suured seetõttu, et ressursse ei saa tootmises ümber paigutada Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tööpuudus Vali üks: !!! esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. TURG Majanduse toimimise korraldus ehk süsteem Turu 2 poolt: NÕUDMINE PAKKUMINE ostujõuline nõudjad pakkujad hõlmab nii nõudmine nõudmine, kõik, kes turult kõik, kes turul tootjaid kui mis on raha- midagi osta midagi müüa hulgi- ja jae- ga tagatud soovivad soovivad müüjaid Mitte ära segada soovide ja ihadega. ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Turunõudmine (ka: turunõudlus)
vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad teistes riikides. Kapitali kogumahutus bruto-kapitalimahutused (st tootjad ehk pakkujad). Turu ehk konkurentsi vormid on: täielik põhivarasse pluss laoiive arvestusperioodi jooksul. Laoiive on vahe konkurents; monopolistlik konkurents; oligopol; monopol. Kasulikkus varudesse lisandunud ja sealt eemaldatud kaupade väärtuse vahel on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse pooltooted, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus kapitalimahutustena. Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades, võrdub nulliga ja kogukasulikkus enam ei suurene
Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas 2) Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul, kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad
..................................................................6 1.6. MAJANDUSTEADUS ..................................................................................................................7 1.7. SUURIMAD TAKISTUSED MAJANDUSTEADUSES ...........................................................................8 1.8. NORMATIIVNE JA POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS ..................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus,
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus,
analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika situatsioonid väärt on. Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omadustega kaupa Nõudlustabel – kajastab hüviste koguseid, mida tarbijad soovivad ja suudavad teatud perioodil osta Nõudluskõver – nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõvera negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma.
Hüviste optimaalne kogum on EJ ja ÜKK puutepunktis. See kogum asub kõige kõrgemal kättesaadaval ÜKK-l. Puutepunktis on ÜKK tõus = EJ tõus, kehtib tingimus - y MRS xy= x ÜKK näitab soovi; EJ näitab võimalikku tarbimist. Näitasime MRSxy = Mux / MU y. MUx / Muy = Px / Py ehk MUx / Px = Muy / Py. See tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile. Mikroökonoomika 29.09.2011 Teeme harjutusi leheküljelt 35. U kasulikkus MU piirkasulikkus TU kogukasulikkus P price hind. Pa (A hind) Q - quantity kogus (Qa on kauba A kogus). M raha hulk - raha M Qa= Pa Hetkel vaatleme ,,toote kasulikkust tarbijale". Eelarvejoone tõusu määrab hindade suhe. Kui Ükskõiksuskõver kattub ühes punktis eelarvejoonega, kuid ei läbi seda, siis on inimese soovid ja reaalsed võimalused täielikult vastavuses. Inimese heaolu- tarbimine on optimaalne. Mikroökonoomika 06.10.2011 harjutustund
endaga kaasa banaanide nõudluskõvera nihkumise alla ja vasakule. a) Õige b) Vale 17. Nõutav kogus on selline kaupade ja teenuste kogus, mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul olemasoleva hinnataseme juures. a) Õige b) Vale Elastsus 1. Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks siis hinna tõstmine suurendab ettevõtte kasumist. a) Õige b) Vale 2. Kui nõudmine käitub hinna suhtes elastselt, toob hinnatõus endaga kaasa tarbijate kulutuste suurenemise a) Õige b) Vale 3. Nõudluse hinnaelastsus leitakse koguse muudu ja hinna muudu suhtena a) Õige b) Vale 4. Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis hinna tõstmine suurendab ettevõtte tulemit. a) Õige b) Vale 5. Mitteelastse nõudluse korral hinna tõustes ettevõtte tulem suureneb. a) Õige b) Vale 6
annaabi.ee 
