Mahumassi määramine Teimi nr Lisatud vesi Anuma maht Anuma Anuma ja tihendatud mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180
Pinnase tihendusteim Töö eesmärk: Pinnase võimaliku suurima tiheduse määramine. Teimi kuupäev: 28. 10.2008 Teimitud pinnas: täiteliiv Täiteliiva tihendatud määrati standardse proctor. teimiga. Proovi algkoormus 3 kg. Mahumassi määramine Lisatud vesi Teimi nr ml V, cm3 m, g m1, g m2, g , g/cm3 1 180 1000 5055 7065 2010 2,010 2 50 1000 5055 7150 2095 2,095 3 50 1000 5055 7185 2130 2,130 4 50 1000 5055 7145 2090 2,090 V- anuma maht m- anuma mass m1- anuma ja tihendatud pinnase mass m2- tihendatud pinnase mass - mahumass
*põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoon) 6.materjalide omaduste järgi: *mahumassi järgi(kerged ja rasked) *tule kindluse järgi *akustiliste järgi Standardid: Standardite ülesanndeks on piiritleda nende maaranuse meetondil ja asendada uute standartitega niinimetatud riiklikud dokumenti mille koostamisse kaasatakse standardi komitee,spetsalistide kõrval.Tootijaid,uurijaid,kasutajaid,riigi esitajad. Standardid on riiklik dokument mille kehtivuse aeg on piiratud. Standardid võivad kehtida teatud maal või mingites maade ühenduses.Standardid on
kg/m3). Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes jääb silma, et mida tihedam on aine, seda väiksem poorsus. Seda võiski eeldada, kuna poorsus on pooride esinemine tahkes kehas ning poorid (õhuvahed aines) vähendavad tihedust. 9 Küsimuste vastused [1] 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et otsustada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes antud materjali kasutada. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused(mass, soojusjuhtivus jne) 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
...................................7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist
4,9 5,2 1,2 6,9 4,9 5,2 1,2 7,4 4,9 5,2 1,1 7,4 5 5,2 1,1 7,4 5 5,2 1,1 7,4 5 5,2 1,1 7,4 5 5,2 1,1 7,4 Keskmine 4,93 5,18 1,01 7,094 Pärast leidsime mahumassi (). Anum tühjana kaalus 0,476kg, turvas kaalus 3,624kg ja turvas kaalus koos anumaga 4,1kg. Graafikul 1 on toodud ka graafik, mis näitab pöördeid sekundis erinevate raskustega. 6N/ graafikul on järsk hüpe ebaühtlase ketramise tulemusel. Graafik 1. Erinevate raskustega pöörded sekundis. Niiskuse arvutasime järgneva valemi abil: W = , kus W niiskus. a algkaal. b - kaal pärast turba kuivatamist.
Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et teada kus võib antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
(sama armeeringu, pikkuse, vanusega ning samades tingimustes hoitud, kuid veel paigaldamata paneelidel) või L/1000 Horisontaalsed lõhestavad praod * Ei ole lubatud * - Tolerantsid vastavalt Eurostandardi pr. EN 1168-1:2000 "Pingebetoonist õõnespaneelid".** - Vastuvõtukontroll Standardi nõuetest ja tolerantsidest kinnipidamist kontrollitakse kõigi toodete juures. Perioodiliselt kontrollitakse betooni külmakindlust veepidavust, mahumassi. · Raudbetoonkonstruktsioonide katsetamine tugevusele, jäikusele ja pragudekindlusele viiakse läbi projektis ettenähtud skeemidega koormistega ostja nõudel. · Katsete läbiviimisel juhinduda GOST 8829.94 "Monteeritud betoon- ja raudbetoontooted. Koormuskatsete meetodid. Tugevuse, jäikuse ja pragudekindluse hindamine" · Betooni kvaliteedi vastavuskontroll: - Euro klassidele C EVS-EN 206-1:2002; - Vene klassidele B - GOST 18105-86.
3. POOLFABRIKAAT parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud. Pealmine kith alati väärispuidust. FEEDERPARKETT Ehitusdetailid(puidust): uksed, aknad, parketkilbid, fermid 6. PUITPLAADID PUITKIUDPLAADID peenest puitvillast kokku pressitud, kiud liimitakse puidus sisalduva loodusliku ligmiiniga (vaik) Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi: 1) Isoleerplaadid 150 250 kg/m3 (mahumass ), kasut. sooja isolatsiooniks. 2) Katteplaadid 250 350 kg/m3 , siseseintele, lagedele. 3) Jäikplaat 350 450 kg/m3, põrandaplaat 1000 1100 kg/m3 PUITPLASTPLAADID 1) Kerged 450 kg/m3 2) Poolraske 450 750 kg/m3
5) s - w m t Seega on n fraktsiooni, mille läbimõõt on väiksem kui valemiga 2.3 leitud d, suhteline hulk pinnases. Tavaliselt antakse n protsentides. n ja d abil saab teha samasuguse lõimisekõvera kui sõelumise andmetest. n ja d määramiseks tuleb teatud hulgal ajahetkedel ja fikseeritud sügavustel määrata suspensiooni mahumass. Vee viskoossus ja tihedus sõltuvad temperatuurist ja see tuleb fikseerida. Suspensiooni mahumassi määramiseks kasutatakse areomeetrit. Lõimise analüüsiks kasutatavad areomeetrid on tavaliselt gradueeritud tihedustele 0,995 kuni 1,030 g/cm3. Eeldusel et suspensiooni mahumass muutub sügavuti lineaarselt, annab areomeetri lugem mahumassi suuruse vees oleva osa mahukeskmes. Seega peab areomeetri kalibreerima ja andma tabelina mahukeskme kauguse veepinnast zr iga areomeetri lugemi kohta. Kalibreerimisel peab määrama ka nn. 0 lugemi vea, see
........................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist.
· Otsalõhed vältimiseks tuleb materjali otspinnad kuivamise ajal võõbata tõrva või õlivärviga. Puidu tihedus · Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga. · Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu. · Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Grcm3 . Kompakttihedus `1.5gcm3 · Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu. · Mahumass määramiseks võetakse risttahukakujuline proovikeha ja kaalutakse see 0,01 Gr täpsusega. · Seejärel proovikeha mõõdetakse ja arvutatakse tema ruumala. Mahumass leitakse valemiga Gr cm3 kGdm3 kGm3 Tm3 · G proovikeha kaal · V proovikeha ruumala · Mahumassi väärtus sõltub puidu niiskusest.
iL = = = 5,9,(5.11) n#G 115 kus in ajami ülekandearv; nm mootori pöörete arv minutis p/min, (nm = 681 p/min); ntr veotrumli pöörete arv minutis p/min, (ntr = 115 p/min). Standardseks reduktoriks valin tüüp 2-200, keskmise tööreziimiga. 10 6. TUGIKONSTRUKTSIOONIDE JA TUGIRULLIDE MÕÕTMED NING LINTKONVEIERI SKEEM Lindi laius B = 2 m ja transporditava materjali mahumassi järgi ( = 0,75 T/m3) on võetud tugirullide vahekauguseks tt = 1,1 m [1, lk. 77, tabel 89]. Tugikonstruktsiooni eskiis on esitatud joonisel 6.1 ja vastavad mõõtmed tabelis 6.1. Joonis 6.1. Tugikonstruktsiooni eskiis Tabel 6.1. Tugikonstruktsiooni mõõtmed mm B A C Dp E H L O 2000 2350 2140 159 2410 200 2200 90
põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis
Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2
d -- ristlõike töötav kõrgus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, 28. Väikeplokkehitused (vasta järgmistele punktidele)-plokkide liigid, materjal Plokkide liigid, materjal Väikeplokkehitus on muutunud väga levinud ehitusviisiks. Töötootlikus on suur ja ehitusele ei ole vaja suurtõstevõimega tõstemasinaid. Plokkidele esitatav põhinõue on see, et plokki peab tõstma ja paigaldama üks tööline. Plokkide valmistamisel on mindud kahte teed - mahumassi vähendamisele plokis ja õõntega plokkide kasutamisele. Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need materjalid erinevad kasutatud sideaine ja täitematerjali poolest
Tellise poorsus on umbes 20% ja silikaattellise poorsus on umbes 27%. Mõned katse tegemisel saadud tulemused natukene ei klapi andmetega, mis on esitatud kirjanduses. Aga kuna vahe ei ole suur, võib öelda, et rühm sai hästi esimese laboritööga hakkama. Ebatäpsuse põhjus võib olla inimese faktor, ebatäpsed vahendid (kaalud, joonlaud), vanad katsekehad. 7 KÜSIMUSED 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja, et teada kus on mõistlik antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused ja mehaanilised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes, kalibreeritakse 3,5-5,5 mm läbimõõduga fraktsioonidesse, puhitatakse. Külviks ettevalmistamise võtete hulka kuulub ka seemnete nn.äratamine-lühiajaline idandamine ja drazeerimine. Seemned laotatakse 7-10 päeva enne külvi laiali, niisutatakse veega. Kui ilmuvad esimesed idud, kuivatatakse seemned. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Seemnete drazeerimine suurendab nende mahumassi, muudab pinna tasaseks, parandab seemne voolavust ja seega väljakülvi ühtlust. Selleks töödeldakse seemned vastava kleepuva (siirupilahuse) massiga ning kõdusõnniku või tolmpõlevkivituha seguga (teisi kasutatakse ka). 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus Kartulimugulate eelidandamise eesmärk on kiirendada tõusmete tärkamist. Seemnemugulaid hoitakse umbes 4-5 nädalat piisava valguse, soojuse ja niiskuse käes temperatuuril 12- 15 C
inertmaterjalideks. [2, pp. 139-140] Sideaine ja vee segu nimetatakse sidetaignaks. Kivistudes muutub sidetaigen sideainekiviks. Sideainetaignat segatult peene täitematerjaliga nimetatakse mördiks. Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretsat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja selle kivistumisel tugevasti kokku liitunud. Peene täitematerjali tühikud on täidetud kivistunud sideainega, jämetäitematerjali tühikud aga mördiga. [1, p. 205] Mahumassi järgi liigitatakse betoonid [1, p. 206]: Ülirasketeks, mahumassiga üle 2500 kg/m3 Rasketeks, mahumassiga 1800-2500 kg/m3 Kergeteks, mahumassiga 500-1800 kg/m3 Ülikergeteks, mahumassiga alla 500 kg/m3 Ülirasket betooni, mis valmistatakse eriti raske täitematerjaliga, kasutatakse suhteliselt vähe- enamasti kaitseks kahjuliku kiirguse vastu aatomielektrijaamades, reaktorites, kosmodroomidel jne [1, p. 206]
SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11
!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi
jne)isoleerimiseks. 2. Soojaisolatsiooni materjalid väliskuju järgi on: isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti
Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks ( üle 1500 kg/m³ ) ja kergeteks ( alla 1500 kg/m³ ). kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värseket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mördi tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutatavust). Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi ( cm - tes)
turvalisuse nõuetele. • Tihendid on lengil, raamil, klaastiliistul ning klaasi ja raamivahel. Tagades pidavuse tuulele, vihmale ja helile. • Puitakende alumine veenina on alumiiniumist, mis kaitseb akna alumist lengi vihmavee eest, tagades akna pikaealisuse. • Akende leng ja raam on valmistatud liimpuidust ning materjaliks on tislerikuiv mänd 8%. • Puit tagab hea heliisolatsiooni. • Liimpuit omab vähese mahumassi juures suuremat tugevust. • Tagab hea soojapidavuse. • Aknaprofiil kestab muutumatuna. • Puit hingab, see omadus tagab eluruumides niiskuse tasakaalu. • Materjali meeldiv naturaalne välimus. • Puit ei kogu staatilist elektrit, mistõttu akna profiil on tolmuvaba ega määrdu. 6 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad Pikaealine ja kergesti hooldatav alumiinium on suurepärane materjal uste
· Pinnase pooride mahu ja sellega seotult võimaliku tulevase niiskusesisalduse ja külmakerke vähendamine. 175. Pinnase tihendamisel saavutatav tihedus sõltub · Pinnase tüüp · Pinnase niiskussisaldus · Kohalikud tingimused 15 · Tihendamiseks tehtav töö 176. Muldkeha tihendatust iseloomustatakse tihendusteguriga, pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalsel niiskuse juures määratud maksimaalne mahumassi suhe. K t = /° 177. Pinnaseid muldkehas tuleb tihendada tihendusastmeni 178. Niisutamist tuleb kasutada liiga kuivate pinnaste tihendamisel selleks, et saavutada nõutud tihendustegurit. 179. Optimaalne niiskus- Maksimaalne tihedus- 180. Pinnase tihedust saab suurendada: · Erisurve suurendamisega masina tööseadis · Tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamine
- poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku
Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas
Seega on n fraktsiooni, mille läbimõõt on väiksem kui valemiga 2.3 leitud d, suhteline hulk pinnases. Tavaliselt antakse n protsentides. n ja d abil saab teha samasuguse lõimisekõvera kui sõelumise andmetest. n ja d määramiseks tuleb teatud hulgal ajahetkedel ja fikseeritud sügavustel määrata suspensiooni mahumass. Vee viskoossus ja tihedus sõltuvad temperatuurist ja see tuleb fikseerida. Suspensiooni mahumassi määramiseks kasutatakse areomeetrit. Lõimise analüüsiks kasutatavad areomeetrid on tavaliselt gradueeritud tihedustele 0,995 kuni 1,030 g/cm3. Eeldusel et suspensiooni mahumass muutub sügavuti lineaarselt, annab areomeetri lugem mahumassi suuruse vees oleva osa mahukeskmes. Seega peab areomeetri kalibreerima ja andma tabelina mahukeskme kauguse veepinnast zr iga areomeetri lugemi kohta. Kalibreerimisel peab määrama ka nn
6. Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2
Talinisu kasvab aeglasemalt kui rukis. Võrsumine algab sügisel ja jätkub kevadel, seetõttu võivad taastuda talvel kahjustada saanud taimed (taastumine oleneb sordist). Hõredamaks jäänud põllul võivad taimed hakata rohkem võrsuma, tekib palju järelvõrseid. Kõrval- ja peavõrsetel kasvavate terade küpsuse saabumise ajad on erinevad ning koristades peavõrsete terade küpsuse faasis, ei ole kõrvalvõrse terad jõudnud veel valmida; väikesed ja kõlujad terad vähendavad aga mahumassi. Talinisu hakkab looma 2...3 nädalat pärast rukist kuid õitsemisaeg on nisul lühem ja seetõttu nihkuvad nisu ja rukki valmimisajad teineteisele lähedale. Speltanisu Triticum speltum on nisusort, mida Euroopas, näiteks Saksamaal, Sveitsis ja Prantsusmaal kaua ja laialdaselt kasvatati kuni 20. sajandi alguseni. Speltanisu terad on väikesed ja pruunid. Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel
Sealjuures peab samuti tähelepanema, et ei tuiskaks lumi sisse ning kataks kogu tööpinna ära. SBS, PVC ja analoogsed rull-katusekattematerjalid on ainulaadsed. Kogenud katusemeister paigaldab materjali kiirelt ning tulemus on vastupidav. Ka turul liikuva materjali kvaliteet on igati hea. 19 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele Sissejuhatus Betoone jagatakse erinevate omaduste alusel. Liigitamine võib toimuda mahumassi, tugevuse, külmakindluse, veepidavuse, sideaine, täitematerjali, struktuuri ja otstarbe alusel. Raskebetooniks nimetatakse betooni, mille mahumass on 1800-2500 kg/m3 kohta. Tihti nimetatakse raskebetooni lihtsalt betooniks, kuna see on kõige levinum betooni liik. Raskebetooni koostises võib leida erinevat sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist täiteainet. Ei pruugi, kuid võidakse lisada ka erinevaid lisaaineid.
-poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja/või peeneteralise täitematerjaliga betoon - tiheduse (mahumassi) järgi normaal(tava)betoon _ = 2000...2600 kg/m3 kergbetoon 800 kg/m3 < _ < 2000 kg/m3 raskbetoon _ > 2600 kg/m3 - kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. - kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, isolatsioonibetoon, dekoratiivbetoon; 6. Betooni peamised tugevusnäitajad (p 1.3.1). Betooni survetugevus fc (kuubikuline-peamine, silindriline) ja betooni tõmbetugevus f ct ; 7
Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni meetod pinnasele meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), peentes torudes või piludes pindpidevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi uurimused savipinnase plastsusest ja saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Kaalume parafineeritud Võimalik, kui vedelik märgab anuma seinu, vastasel korral veepind alaneb. pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kaasaegsele proovi, eelnevalt proovikeha enda. Saame 2-e kaalumise vahest parafiinikaalu. Tõusu kõrgus oleneb toru raadiusest või pilu laiusest, vedeliku pindpinevusest, pinnasemehaanikale pani aluse K
kult tekitatud pooridega; − mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; − korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); − tiheduse (mahumassi) järgi − tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; − kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; − raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; − kivistumistingimuste järgi − normaalkivinemisega betoon; − atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); − autoklaavbetoon. − kasutusala järgi − konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus:
(hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele)
Saelehe omadused ja hambasamm peavad vastama saetavale materjalile. Üldreegel mida pehmem ja /või paksem on töödeldav materjal, seda suurem peab olema hamba samm. Vähemalt kolm järjestikust hammast peavad samaaegselt lõikama kogu saagimise jooksul. Valida on võimalik saelehtede vahel, millel on 14, 18, 24 või 32 hammast tolli kohta. 44) Pinnase kobestustegur on.... Tihendusastme hindamisel kasutatakse mõistet tihendustegur. See on tihendamise protsessis saavutatud mahumassi suhe antud pinnase jaoks suurima standardsesse mahumassi. : K= s/s max 45) Plaatvibraatori skeem ja seda selgitav tekst. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks. Iseliikuvad plaatvibraatorid (firma DYNAPAC):
6. Nimeta Eestis kasutatavaid tsemente. 8. BETOONID 8.1. Betoonide olemus ja liigitus Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 103 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jaotatakse betoone: ülirasked betoonid (mahumass ≥2500 kg/m³), rasked betoonid (mahumass 1800...2500 kg/m³), kerged betoonid (mahumass 500...1800 kg/m³), ülikerged betoonid (mahumass ≤500 kg/m³). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päeva normaaltingimustes kivistumist. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. Näiteks EPN´i järgi on tähistused C12/15...C50/60.
Ka järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad Kultuuristamisel kasutatakse püsirohumaadena Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul Liigsel harimisel kiireneb org. aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%, Dm üle 0,15 Mg m-3 ja tuhasus üle Peamiselt Kasari ja Pärnu jõgikonnas ning Emajõe vesikonnas 10%, surveta põhjaveetoitumisega
oluliselt üksteisest. Turba lagunemisprotsessis jääb esialgsest taimemassist näiteks 70% lagunemisastme korral huumusainena järele vaid 17%, s.t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50. Turba lagunemisastme ja mahumassi vahel on seos: Liik Lagunemisaste, % Mahumass Puuturvas 45 0,193 Tarnaturva 35 0,161 Pillirooturvas 35 0,152 lehtsamblaturvas 25 0,126 Lagunemisaste sõltub teatud määral botaanilisest koostisest, maksimaalne on see puuturbas, minimaalne samblaturba korral. Lagunemisaste grupeeritakse turbalasund: Vähelagunenud , kuni 20%; Keskmiselt lagunenud, 25…45%; Hästilagunenud > 50%. Turba lagunemisaste tehakse kindlaks välimääramise teel (turbaproovi pinna vaatlemine,
mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreziimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite hulk mullas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena suureneb mulla lagunemisaste. Nii suurenes Toomal 49 aastat pärast kuivendamist madalsoomullal pealmise (0...20 cm) turbakihi lagunemisaste 15...20 %-lt kuni 48 %-ni (Niine, 1963). Mulla mahumassi suurenemine puude juurestuskihis suurendab mineraalainete ja N sisaldust mullas. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas - 20 cm paksuses kihis on tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2 korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud
· Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste. (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp
Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha
kult tekitatud pooridega; mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); tiheduse (mahumassi) järgi tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus:
annaabi.ee 
