Heino Elleri õpilane 1980 emigreerus ning elab Saksamaal. 1.otsingute periood *neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.
Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
mis olid iseloomulikud renessansskultturi pöördeajale. Sandro Botticelli suri 17. mail 1510. aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus. BOTTICELLI TUNTUMAD TEOSED: 1474 ,,Püha Sebastian" 1475-1476 ,,Guilano di Medici 1476-1477 ,,Imeline madonna" 1477-1478 ,,Primavera" (,,Kevad") 1480 ,, Püha Augustinius" 1480-ndad ,,Maarja kroonimine", ,,Trooniv madonna" 1483-1484 ,,Venuse sünd" 1485 ,,Magnificat" 3 1489-1490 ,,Paastumaarjapäev" 1495-1500 ,,Mahajäetu" Sandro Botticelli ,,Guiliano di Medici" ,,Primavera" 4 ,,Magnificat" ,,Venuse sünd" KASUTATUD MATERJALID · Raud. A. 2005. ,,21 maailmakuulsat kunstnikku". Eesti: Odamees · http://et.wikipedia
tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008).Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel
A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika
armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aaria eelkäija. Frottola - rahvalik salmilaul + refr. Villanella - 3-häälne rahvalik laul Balletto - Villanella alaliik, tantsuslaul, refr. on ilma tekstitsa (fa-la-la) Sonata - instrumentaalpala Ricercar - instrumentaal-motett. VAIMULIK Missa - ühendatud 5 osa Reekviem - leinamissa Passioon - Kristuse elust Magnificat Maarja kiituslaul Hümn - lihtne vaimulik laul Motett ladadina keeles vaimulik laul Luteri koraal- saksa
ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5. Josquinn Desprez, Philippe de Vitry, Johannes de Muris, Guillaume de Machaut,
Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia
6. J.S.Bach HTK I Prelüüd ja fuuga C-duur 3:47 7. J.S.Bach Matteuse passioon koor nr. 1 Kommt, ihr Töchter, helft mir klagen 6:58 8. J.S.Bach Matteuse passioon Retsitatiiv ja koor Und siehe da, der Vorhang im Tempel zerrist 3:06 9. J.S. Bach Missa h-moll Et incarnatus est 3:41 10. J.S.Bach Magnificat 3:02 11. J.S.Bach Brandenburgi kontsert nr.3. I ja II o 6:16 12. G.F.Händel Tulevärgimuusika Bourree 1:45 13. G.F.Händel oratoorium Messias Koor Hallelujah 3:50 14. G.F.Händel Oratoorium Messias Ma tean, et mu lunastaja elab 6:13 15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23
Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti. Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni
1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Arvo Pärt on paljude ülikoolide audoktor (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikool, Sydney Ülikool Austraalias, Durhami Ülikool Suurbritannias, San Martini Rahvusliku
Der Ehe entstammen sieben Kinder. Im Jahre 1717 übersiedeldte er nach Köthen und trug die Titel Kapellmeister und Director derer Cammer-Musiquen.Am 3. Dezember 1721 heiratete er Anna Magdalena. Aus dieser zweiten Ehe entstammen insgesamt 13 Kinder, von denen die meisten aber schon im Kindesalter starben. Den Höhepunkt seines Shaffens bildeten von die Vokalmusik h-Moll-Messe, die Johannes- und Matthäuspassion, Weihnachtsoratorium, Himmelfahrtsoratorium, Osteroratorium, Magnificat. Und von die Instrumentalmusik Präludien und Fugen, Fantasien, Toccaten, die Passacaglia in c- Moll, eine Pastorella, Triosonaten, Orgelchoräle, Choralvorspiele, Choralbearbeitungen, Choralpartiten, Choralvariationen, Concerti.Er starb am 28. Juli 1750 im Alter von 65 Jahren in seinem Haus in Leipzig in Folge eines Schlaganfalls.
Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine Orient & Occident - idamaise ja euroopaliku helikultuuri sulam Lamentate "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küllalt." http://www.youtube.com/watch?v=f- J8LNcZgTA http://www.youtube.com/watch? v=FkHEjiuYBuM http://www.youtube.com/watch?v=FK-
madonna". 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse. Lorenzo Medici tellib temalt ja mitmelt teiselt kunstnikult seeria frekosid oma Spedaletto villasse Volterra lähistel. 1483- 1484. aastal loob Botticelli surematu fresko ,,Venuse sünd". Sellesse perioodi kuuluvad, nagu eespool juba mainitud, mitmed madonnat kujutavad tööd. Botticelli armastas teha madonnapilte sõõrümaras formaadis. Neist ilusaim on ,,Magnificat" (1485). Samal perioodil maalib kunstnik hulga portreesid, mis modellide iseloomu suurepäraselt edasi annavad: Juliano Medici, Michele Mapullo, Lorenzo Lorenzano jt. 1490. aastatel tabab Firenzat nii majanduslik kui ka poliitiline krahh. Medici pagendatakse, algab Savonarola lühike valitsemisaeg, mida iseloomustas usulis- mütoloogiline propaganda ning vaenulikkus preestrite ja Firenze rikaste patriitside vastu, samuti asketismi propageerimine.
2. Pärdile iseloomulik muusikastiil kannab nime tintinnabuli- stiil. Tema looming on väga ilusa meloodiaga, huvitava ja liugleva kõlaga, rahulik, tähtsal kohal on vaikuse hetked ja muusikapalade tõusud ja langused on rõhutatud. Tema palad meenutavad kellaheli, ta on kasutanud vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena ning see annab palale kurvameelse ja kauge efekti. Tema palad on suuremjaolt kurvameelse kõlaga. Kuulasin tema palasid “ Spiegel im spiegel” , “Magnificat” ja “Te Deum”. 3. Minu arvates on Pärdi maailmakuulsuse põhjuseks tema andekus, tema looming on muutnud inimeste arusaama muusikast, ta on näidanud selle ilu ja seda mitmelt erinevalt tahult. Pärt lõi ka oma muusikastiili, mis sai maailmas tuntuks selle eripära poolest.
Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika, figuratsioonirohkus, milles väljendus- ja karakteriseerimisjõud. Johann Sebastian Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja umbes 20 ilmalikku kantaati (sh. ''Kohvikantaat"), neli lühimissat, võimsad ''Missa h-moll" ja ''Matteuse passioon", ''Johannese passioon", ''Magnificat", kaks oratooriumi (''Jõuluoratoorium" ja ''Lihavõtteoratoorium", motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach suurt tähelepanuosutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ''Hästitempereeritud klaveri", mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse ''Prantsuse süidid", ''Inglise süidid", ''Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu ''Klaveriharjutused",
erinevaid keeli, siis ilusa eurooplasena on ta kõik ühendanud(saksa, prantsuse ja itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril. Legent räägib, et ta on 3 korda röövitud lauluhääle pärast.12.aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuningaresidentsi kapellmeistriks. 1550-1556 sai tuntust, nimetatakse teda 3ndaks vürstiks(kuldkannuserüütel, haruldane nähe). Hilises loomingus on surmataolised laulud, enamus laule pühendus kirikulauludele, üle 70missat, 100kond magnificat(inglismaalt pärit kirikumuusika vorm), 4passiooni, üle 500 motetti, lisaks 450 prants, it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara" ,,O la o che bon eccho"(eccho-kaja) ,,Kyrie" ,,Timor et tremor" ,,Bonjour mon coenr". Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid, dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto-ekstaatiline stiil
"Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001
järgnevad peamiselt tantsud, aga ka mõned karakterpalad. 6. Iseloomusta Bachi Leipzigi perioodi tegevust. Ta oli Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas nelja suurima kiriku muusika eest, samuti linna muusikaelu ees tervikuna. Ka kooliõpilaste muusikahariduse eest. Töötas eliitkooriga. Koori, solistide ja orkestriga pidi bach igal pühapäeval ja kirikupühal esitama kantaadi. Leipzigis valmis tal ka suurteos „Magnificat“ Ta kirjutas kahe aastaga pea iga nädal uue kantaadi.
Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti
Sellel ajal ajal hoogne linnade levik. Just tänu sellele sai Itaaliast kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Linnad kerkisid ning kaubavahetus muutus palju aktiivsemaks, kui ta enne oli. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus elulähedasemaks ja maisemaks. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kloostrite ja kirikute juures.
suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti John Dowland Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks ,,Flow my tears" ja ,,What if I never speede" Ars nova uus kunst, tähistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, sillutas
kodakondsuse. Aasta hiljem kolisid nad Lääne-Berliini, kus elavad siiani. Pärast Eestist lahkumist on Pärt keskendunud vaimulikele tekstidele, mis on osutunud väga populaarseks kooride ning ansamblite seas üle kogu maailma. 1980. aastatest alates kuulubki Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor
ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Tulles tagasi Madalmaade stiili juurde, tekib heliloojate jaotus, mis tuleneb põlvkondadest. I
kaduma hakkav muus.stiil - valmistatud ja lahendatud. Mad.maade vokaalpolüfoonia. · ilmalik laul · missa · missa · motett · motett · hümn Zanrid · villanella · magnificat · sansonett · ilmalik ja vaimulik madrigal. · ,,Matona, mia cara" (,,Mu · Paavst Marcellus teisele armas preili") pühendatud missa (,,Missa Tähtsamad · ,,O la o che bon eccho" papae Marcelli"), kus ta
See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda aega Eesti Raadios. 1980.aastal emigreerus Pärt Saksamaale, kus ta elab praeguseni. Käib sageli Eestis, aitab koore enda loomingu esitusteks valmistamisel. Ta on valitud mitme Euroopa konservatooriumi audoktoriks ja saanud mitmeid auhindu.
Rakvere aukodanik Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) riiklik kultuuripreemia (2009) Liège'i Ülikooli audoktor (2009) Paide aukodanik (2009) St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teosed Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen (1996) Missa syllabica (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva (1999) which was the Son of (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002) "La Sindone" (2006) Neljas sümfoonia (2008) Tänan kuulamast. Küsimusi?
heli väärtustavat stiili, kus domineeris. 3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja salvestused tihedalt seotud kammerorkesstri ja kooriga, keda juhatab Tõnu Kaljuste, parimad teosed just sel perioodil, suur tuntus tekkis Berliini missaga, De Denim, Magnificat, Litany, Pialam, Trisagian, Miserire, De Profundis jt, olulisel kohal pausid ja vaikus, liturgia ladina ja vene keeles, keskaegne muusika, dodekafoonia, neoklassitsism, muusika korrapäratu samas terviklik, rütmid, ajatu muusika.
9. Räägi Bachi orkestrimuusikast. 9. Juhatas kahte hea orkestrit Käthenis ja Leipzigis. Suur osa kadunud teoseid. Tähtsamad teosed on 6 kontserti Brandenburgi nime all. Need oldi ebatavalised ja rasked, niiet neid ei esitatud. Viiulikontsertidest on alles 3, orkestrisüitidest on 4. 10. Räägi Bachi vokaalteostest. 10. Kirjutatud kõik Leipzigi perioodil. Kantaadite on säilinud 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku. Seda esitasid koor, orkester, solistid. Kuulsaimad ,, Ülestõusmiskantaat ehk magnificat", ,,Kristus oli surma kütkeis", ,,Jõuluoratoorium", ,,Talupojakantaat", ,,Kohvikantaat". Passioone kirjutas 5, alles jäänud on Johannese ja Matteuse omad. See on teos koorile, orkestrile, solistidele, jutustajale, krijeldab jeesuse kannatusi enne risti-löömist. 11. Räägi Bachi klavessiinimuusikast. 11. Kirjutatud Köthenis. ,,Anna-Magdaleena noodivihik" ja ,, Väikesed prelüüdid ja fuugad" olid algaja omad.
in memoriam Benjamin Britten" ja "Tabula rasa" Tintinnabuli-stiil Sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks Muusikalised elemendid: vaikus, järelkaja Meenutab kellaheli Enamik teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal- instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990
Selle teose puhul lisas Pärt esmakordselt ansamblile ka sooloviiul, mis muudab selle olemuse pehmemaks. Veel üheks tintinnabuli-stiili näiteks on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", mis on väga hingeline ning rahulik. Eriliseks muudab selle kirikukellade kõlamine. Samamoodi nagu ,,Aliinale", on ka see teos väga õrn, ilus ja rahustav. Kui siiani oli Pärt kirjutanud pigem instrumentaalmuusikat, siis nüüd suurenes ka sõnade osatähtsus. Nii on näiteks tema teoses ,,Magnificat" kuulda laulmas koori. Niisiis võib öelda, et Pärdi kaht loominguperioodi eraldab väga suur stiilierinevus. Kui esimese perioodi teosed on energilised, rõhuvad, kriipivad, siis teine periood on pigem hingelise ja õrna muusikaga täidetud. Mulle isiklikult sümpatiseerib rohkem tema teise perioodi looming ehk tintinnabuli-stiili kasutamine, kuna see on rahulikum ning hingelisem. Esimene loominguperiood ei meeldi mulle seetõttu, et on liiga kriipiva ja hirmutava olemusega
2002 ''Salve Regina''segakoorile ja orelile;''Kaks hällilaulu'' kahele naishäälele ja klaverile 2004 ''Anthem of St. John the Baptist''segakoorile ja orelile 2004/05 ''L'Abbé Agathon'' Sopranile, 4 vioolale, 4 tellole 2005 ''Vater Unser''poiss-sopranile ja klaverile A cappella koorimuusika 1963 ''Solfeggio'' segakoorile 1977 ''Missa syllabica'' segakoorile; ''Summa'' segakoorile või solistidele 1984 ''Zwei slawische Psalmen'' segakoorile või solistidele 1988 ''Sieben Magnificat-Antiphonen'' segakoorile 1989 ''Magnificat'' segakoorile 1990 ''Bogoroditse Djevo'' segakoorile 1992 ''And One of the Pharisees'' 3 häälele või 3-häälsele koorile 1996 ''Dopo la vittoria''segakoorile;''I am the True Vine'' segakoorile 1997 ''Kanon Pokajanen''segakoorile; ''Tribute to Caesar'' segakoorile; ''The Woman with the Alabaster Box'' segakoorile; ''Triodion'' segakoorile 1998 ''Zwei Beter''naiskoorile 2000 ''Which Was the Son of..'' segakoorile 2001 ''Nunc dimittis'' segakoorile
Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000) Spiegel im Spiegel (1978) Nunc dimittis (2001) Passio (1982) Selve Regina (2001) Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003) Festina lente (1988) Da pacem Domine (2004) Magnificat (1989) L'abbe Agathon (2004) Miserere (1989) "La Sindone" (2005) Berliini missa (1990) Für Lennart in memoriam (2006) Silouans Song (1991) Sümfoonia nr.4 "Los Angeles" (2008) Litany (1994) Adam's Lement ("Aadama itk") (2009)
aastal parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Teoseid: Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002)
tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", "Miserere", "Magnificat", "Litany"). Kõneldes oma väljenduslaadist, peab Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes." Pärdi tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Tegemist on Pärdi leiutatud kompositsioonitehnikaga, kus meloodia- ja harmooniahelid on omavahel väga
Kõige esimesena valmis klaveripala "Aliinale" (1976), mis on ka kõige lühem ja lihtsam selles stiilis teos. Järgnesid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Fratres", ,,Tabula rasa", ,,Peegel peeglis" jt. Uue stiiliga kaasnes ka sõna osatähtsuse suurenemine - siiani oli Pärt kirjutanud valdavalt instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal-ehk kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio", "Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa". Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud "kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali. "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll."(A. Pärt)
sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja orkestriga on salvestatud enamus lood. Suure tunnustusega: "Berliini missa", Te "Deum", Magnificat", "Litany", "Psalom", "Trisagion" jne. Olulisel kohal pausid, liturgia, ladina keel, keskaegse muusika mõju, dedekafoonia. Muusika baseerubmoodsa helikunsti põhimittel terviklik, korrapäratus rütmis, ajastuväline muusika. Dmitri Sostakovits 1906-1975 Muusiku tee algab 9a klaverimängu õpingutega ning kohe proovis komponeerida. Vanemad suhtusid hästi kuid naljatades. 13a astub peterburi konserv-sse, klaveri ja kompos klassi. 1ne tuntus klaveritsükkliga "3 fantastilist tanrsu"
linna muusikadirektorina. - Millised žanrid on esindatud Bachi loomingus? kantaat, oratoorium, passioon, kontsert, süit, muusika klahvpillidele (prelüüd, fuuga, toccata) - Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? Kuna oma teostes on ta kokku võtnud eelnenud kunstmuusika kogemused ning sellest ei saa tänaselgi päeval mööda keegi. - Nimeta vähemalt 3 Bachi teost! Tocatta,Brandenburg Concertos, Magnificat 10. Georg Friedrich Händel - Millal elas? (aastad) 1685-1759 - Milliste maadega oli Händel seotud? Saksamaa, Itaalia, Inglismaa - Mis olid Händeli põhižanrid? ooper, oratoorium, instrumentaalmuusika - Millis žanrit esindab Händeli „Messias“ ja mis on teose sisuks? Ooper, - Milles peitus Händeli oratooriumide edu tolleaegsel Inglismaal? lisaks suurepärasele muusikale olid need inglise keeles - Nimeta veel Händeli teoseid? Messiah,Almira,Nero
Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”. Korraldati sisukaid autorikontserte, sh Toivo Tulevi (Crescendo), Sven Grünbergi (festival „Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi
neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996 salme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" (1988/1991) - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli .
"My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998)
Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud
valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim:
Tokaatad, süidid, fantaasiapalad, oratooriumid. Orkestrisüidid ,,Veemuusika" ja ,,Tulevärgimuusika". 28. Vokaallooming Oratooriumid ,,Messias" Kantaadid Aariad ,,Xerxese aaria" Duetid Tertsetid 29. Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiuldaja. Pühendus haiguse tõttu muusikale. Oli viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. Lõi oma õpilastest ühe säravaima Euroopa orkestri. ,,Oboekontsert", ,,Aastaajad", ,,Magnificat" g-moll Kirjutas erakordse tempoga. Tal oli üle-euroopaline kuulus, tema noote kirjutati palju ümber. 30. Bach- Tema looming on geniaalseks kokkuvõtteks saksa barokkmuusikast. Euroopa muusikaloos tähtis- erinevate maade: Prantsusmaa, Saksa, Itaalia muusikastiilid sumbuvad Bachi loomingusse. Händel- Tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Uusaegse karjäärikunstniku mudel (eeskujuks järgmistele
Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte jagunemise loogika, väljendus ja karakteerimisjõud. Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati (sh ,,Kohvikukantaat", 1732), neli lühimissat, võimsad ,,Missa hmoll" (1733) ja ,,Matteuse passioon" (1723), ,,Magnificat" (u. 1723), kaks oratooriumi (,,Jõuluoratoorium" ning ,,Lihavõtteoratoorium", 1734), motette ja laule. Instrumenteelloomingus on Bach suurt tähelepanu osutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaveri" (I osa 1722, II osa 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad
Byrd (missad, motetid). 7. Orlando di Lasso(1532-1594) (Orlandus Lassus) Ta oli hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid. Keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada – sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina (1525-1594) Akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik (üle 100 missa, üle
prestiiziküsimuseks. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal. Orlando di Lasso (Orlandus Lassus) , teda on raske ühe kindla rahvusega seostada. Sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal,tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. · Orlando di Lasso Lauda anima mea Dominum -http://www.youtube.com/watch? v=KTiUfaKjmyQ · Orlando di Lasso- Matona, mia cara - http://www.youtube.com/watch?v=lmf2H7IxNDY · Orlando di Lasso- Madrigalis - http://www.youtube.com/watch?v=FUSeiOaTnsQ Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina.
Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, zanrid) ja heliloojad Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Inglismaalt tuli Burgundiasse terts- ja sekstintervallide kasutamine. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Kirikureform seisnes selles, et Martin Luther kirjutas oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab
Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillierit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses
Hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid oli Orlando di Lasso (Orlandus Lassus), keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke.Akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik (üle 100 missa, üle 400 madrigali)
annaabi.ee 
