Seda takistab soojuslik liikumine, mis omakorda püüab korrapära kaotada. Soojusliku liikumise puudumisel rivistuksid kõik dipoolid välja sihis. Reaalsel juhul tekib ainult dipoolide teatud väljasihiline eelisorientatsioon. Joonseloleva keha vasak tahk laadub negatiivselt ja parem 6 positiivselt mingi laengu pindtihedusega σ . Keha sees on summaarne laeng 0. Keha pinnal tekivad justkui elektrilised poolused. Seepärast nim nähtust dielektriku polarisatsiooniks. Tugevama elektrivälja E0 puhul on ka polarisatsioon tugevam. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga, mida nim samamoodi nagu nähtust- polarisatsiooniks. Selle leidmiseks on vaja eraldada lõpmata väike ruumala delta V, leida selles ruumalas paiknevate molekulide dipoolmomentide summa ja jagada see eraldatud ruumala delta V. P ühikuks on C*m/m3 ehk C/m2 12
see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist. Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ........................................................................................................................ 23 3.8.3. Türistor ............................................................................
pöörleb. Kasutatakse ka teist pöörlemist iseloomustavat suurust - pöörlemise sagedust. Sagedust tähistatakse tähega: f . Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Teades pöörlemisperioodi, saab arvutada pöörlemise sageduse: Sageduse ühik on 1 s-1(loe: 1 pööre sekundis) = 1 Hz (herts). Sageduse ühik herts on oma nime saanud Saksa füüsiku H. R. Hertzi järgi. Avaldadame nurkkiiruse sageduse f kaudu: Sellest valemist on näha, et nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. 7 RINGLIIKUMISE JA VÕNKUMISE VAHELINE SEOS Võnkumine on keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Füüsikalised suurused, millega iseloomustatakse võnkumist, on sarnased
12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15
1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37 3 Elektromagnetism 41 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi 41 3.2 Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud 43 3.3 Koguvoolu seadus 44 3.4 Sirgjuhtme ja pooli magnetväli 45 3.5 Rööpvoolude vastastikune mõju 47 3.6 Magnetvälja mõju liikuvale elektronile 48 3.7 Materjalide magneetumine 48 3.8 Magnetiline hüsterees 50 3
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
vektoriks. E-vektor on kokkuleppeliselt suunatud alati positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektrivälja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on samane enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). 3.2.2. Magnetiline vastastikmõju Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest. Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna Magnesia nimest, kust leiti kivisid, mis teisi külge tõmbasid. Sellest ajast tehakse katseid püsimagnetitega. Need katsed näitasid, et magneteil on kaks poolust: põhjapoolus (N),millele on omistatud plussmärk ja lõunapoolus (S), mille on omistatud miinusmärk.
milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss
F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Mõõtmisi jaotatakse kaheks: otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil ( v = s/t, S = l2, jne). Praktika näitab, et iga mõõtmisega kaasneb alati mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ),
Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse. Antud seadme hind algab Soomes umbes 10 000 margast. Päikeseenergia on kaitstud ka inflatsiooni vastu, kuna elektri, õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda. Saksamaal on käimas praegu katse kahe tuhande individuaalelumajaga. Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku. Võrk toimib päikeseenergia hoidlana: kui maja toodab elektrit rohkem kui vajab, siis üleliigne elekter müüakse üldvõrku. Samamoodi üldvõrgust ostetakse vajaduse korral energiat. 7. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. Plancki valemit kasutatakse valguse footonite energia arvutamiseks.
rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. Ka teadusfilosoofid on kritiseerinud kõikvõi- malikke piiranguid teadusele, eeskätt neid, mis puudutavad uurimisobjekti, kuid ka meeto- deid, kuna need vähendavad teaduse efektiivsust (vt Bird, 1998). Ergonoomikal üldkehtivaid rangeid reegleid uurimisobjekti suhtes pole. Uurimisobjekt võib olla mis tahes tegevus, inimene, toode jms. Mis siis ühendab ergonoomikat? · Sageli uuritakse süsteeme inimene seadmed ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega. · Ergonoomikat on nimetatud nii interdistsiplinaarseks kui ka multidistsiplinaarseks teaduseks. Ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad (viimast esineb muide teaduses sageli).
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel. Nurkkiirus pöörlemissagedusest = n/30, kui pöörlemissagedus on antud p/min. Koormustegur on leitav nii kandevõime valemist ja ka empiirilisest seosest l/d suhte alusel. CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m). Edasi saab leida minimaalse õlikihi paksuse hmin ja selle kriitilise paksuse hkr mikromeetrites valemitega hmin= 0,5S(1-k) ja hkr= 2 (RzH+RzS), kus RzS on võlli ja RzH ava pinnakaredus paari kohal. Ohutustegur SS = hmin/hkr ning piisavaks on väärtus 1,5. S alusel saab leida lähima lõtku standardtolerantsi T0. Siis istu objektide tolerantsid T0 = TD+Td.
ja 6 põhjal järgmiselt: (valem 7) = d = 0 pa p - pa 0 max p - pa 0 (valem 8) = Kui niiske õhu temp. ei ole erit kõrge(~20-30) siis p - pa 2 rõhku on tühiselt väikesed ja seljuhul võib neid mitte arvestada (y = j ) . a p d p (valem 9) D =1000j a =1000 R T = R T Avaldades valemist 4-I veeauru a a partsiaal rõhu pa ja panna see valemisse siis saame seose absoluutse niiskuse ja niiskuse sisalduse vahel p = p - pa = p - j pa0 Niiskeõhu tihedus ja niiskeõhu entalpia Niiskeõhu tihedus = + r a (valem 11) 1 p pa 1 p + pa pa 1 p - j pa0 j pa0 (Valem 12) = + = + = +
Lineaarse kulu- ja nõudlusfunktsiooni korral on tulufunktsioon ruutpolünoom, mille o ruutliikme ees olev kordaja on negatiivne (a<0); o lineaarliikme ees olev kordaja on positiivne (p0>0); o vabaliige puudub (kui tootmismaht q on null, ei saada ka tulu). Sellise funktsiooni graafik on allapoole avanev parabool. Matemaatikast on teada, et kui parabooli võrrand on y=ax2+bx+c, siis parabooli tipu koordinaadi x-teljel saab leida valemist = - 2 . Seega tulufunktsiooni graafiku tipp asub kohal = - . 13 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Kasumifunktsioon: = - = 2 + 0 - + = + - - Lineaarse kulu- ja nõudlusfunktsiooni korral on kasumifunktsioon ruutpolünoom, mille o ruutliikme ees olev kordaja on negatiivne (a<0);
- füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt); - tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt). Mittepurustavad kontrollmeetodid võib jagada mitmesse rühma, millest põhilised on - kõvaduse määramise meetodid; - radiograafiameetodid; - ultrahelimeetodid; - magnetmeetodid; - kapillaarmeetodid; - elektrilised meetodid. Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või –gaasiga. Mittepurustavate kontrollimeetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus, makro- ja mikroanalüüs. Kõvaduskatsed Enam levinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Otsaku küllalt suure jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakihi plastselt.
(kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Lahustuvus - tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus Absorptsioon – neelduvus, imavus Kõvadus – kasutatakse määramiseks Mohsi skaalat, kus N: talk on 1, teemant 5 000 000 Magnetväli: ferro - agneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%)
Villu Vares Energia ja keskkond 6.4 GAASITURBIINIGA KOOSTOOTMISJAAM........................................................................................................63 6.5 KOMBINEERITUD AURU-GAASITSÜKLIGA SEADE..........................................................................................63 6.6 SISEPÕLEMISMOOTORIGA KOOSTOOTMISE SEADMED....................................................................................65 6.7 KÜTUSEELEMENDID......................................................................................................................................67 6.7.1 Kütuseelementide tehnilised lahendused........................................................................................68 6.7.2 Vesinik kütuseelementide kütusena......................................................
Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused. sõurattaga laevad, millel rattad olid kas parrastel mõlemal pool või üks ratas
sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused. sõurattaga laevad, millel rattad olid kas parrastel mõlemal pool või üks ratas
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata. See aga omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletavat religiooni. Sellepärast ei ole religiooni valdkonnas esitatud informatsioon tuletatud argumenteerimise teel, mis on muidu teoreetilise teadusliku informatsiooni aluseks. Info on 12 kirja pandud postulaadi vormis. Vastava valdkonna teabe allikaid siin ei avalikustata. Näiteks üheks põhjuseks võib tuua allika kaitse ( ebaadekvaatse ja liigse kriitilise teadusliku analüüsi eest ). Selles mõttes ei ole usaldatud traditsioonilist teaduslikku käsitlust, sest seda ei luba faktid. Fakte siin aga peamiselt ei esitata, sest selle tühimiku täidab ära just ajas liikumise võimalus. See tähendab seda, et siin esitatud informatsiooni on võimalik tõestada ( leida
sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused.