Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit? (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusteaduskond
Vladimir Kolga
I aasta magistriõppe
Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit?
Õppeaine:
Õigus ja eetika
Õppejõud:
Igor Gräzin
TALLINN 2012
Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit?
Kõige olulisemate väärtuste ja tegutsemispõhimõtete määratlemist, kokkuleppimist ja kirjapanemist ee­ti­ka­koodeksina või mõnel muul moel saab pidada heaks vahendiks, mis aitab tekitada paremat eetilist kliimat, suurendab avalikkuse usaldust organisatsiooni vastu moraalsete käitumisnormide tutvustamise abil, laiendab liikmete teadmisi ja oskusi eetiliste probleemide lahendamisel ning pakub õiguslikule regulatsioonile alternatiivi või täiendust. Eesti Vabariigi Riigikogu on tihti kokku puutunud erinevate skandaalidega, millega seoses tekibki küsimus, kas Eesti Vabariigi Riigikogul oleks vaja eetikakoodeksit?
Vaadates Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamist, siis kulutatakse meeletud summad asjadele, mida tavainimene peab maksma oma palgast. Tavainimeste jaoks on need igapäevased kulud, mis on igapäeva eluosa ja ilma milleta ei saa elada täisväärtuslikku elu. Samas kui Riigikogu liikmetele on loomulik , et nendele hüvitatakse transport, kallid lõunasöögid, vajadusel eluase kui nad seda ainult soovivad. On Riigikogu liikmeid, kes kasutavad kuluhüvitis vastavalt vajadusele, kuid samas on ka neid, kes kasutavad antud võimalust ära ja parandavad läbi selle oma elukvaliteeti. Samas on ka Riigikogulasi, kes kasutavad kõiki riigi poolt pakutavaid hüvitisi, kuid nende panuse võrdväärsus riigikogu töösse on kaheldav. Eesti rahvas tunneb ennast tihtipeale seetõttu petetuna.
Eesti Vabariigi rahvas on valinud heas usus ja tahtes Riigikokku inimesi, kes peaksid tegema oma tööd Eesti Vabariigi heaolu parendamiseks ja arendamiseks ning olema igas mõttes Eesti rahva heaolu eest väljas. Meedias kajastunud faktid lubavad arvata, et valitud inimesed ei tegele oma kohustustega rahva ees, kas seda siis mitte ilmumisega Riigikogu istungitele või mõnel muul põhjusel. Lugedes ajakirjanduses kajastuvates artiklitest, Riigikogu liikmete töölt puudumistest, tekitab see kahtlusi nende eetilises käitumises, seoses nende töökohustuste täitmisega. Riigikogu liikmete puudumine töölt ei kajastu nende palganumbris, kuid palgatöötajatel arvestatakse maha iga nende puudutud tund, mis mõjutab nende majanduslikku olukorda ja elukvaliteeti. Tavainimene peab oma töökohas andma endast parima , kuid kas seda teevad ka Riigikogulased?
Viimaste artiklite valguses seoses annetuste skandaalidega Reformierakonnas, tekib eriti küsimus eetikakoodeksi vajadusest. Igasugune salgamine, petmine ning seaduste piiridega mängimine tekitab küsimusi ja mõtteid, et miks on teatud inimesed eelisseisuses. Miks osad inimesed pääsevad karistustest vassimisega, samas kui poliitikaga vähem seotud inimesed peavad ka nii öelda “moosivarguse” pärast korralikumat karistust kandma. Tavainimesi ei päästa tihtipeale ka hea advokaat , kuna nendel puuduvad reaalsed tutvused ning vajalik positsioon. Poliitikaga seotud inimeste pahategusid küll kajastatakse meedias ning tõstatakse kellegi eetiline käitumine kahtluse all. Kuid need vaibuvad kiirelt ning tihtipeale puuduvad tagajärjed, mis nende majanduslikku olukorda kahjustaksid või jäävad olemata lõplikud tagajärjed, mis neid poliitikast eemale viiksid ning oma positsioonist loobuma sunniksid.
Arvan, et eetikakoodeks on hädavajalik, kuna üldised eetilised piirid on hägused ning poliitikud oskavad neid väga hästi enda kasuks pöörata, mida aga tavalised palgatöötajad endale lubada ei saa. Eetikakoodeks on vajalik ka seetõttu, et see tagaks Riigikogu liikmete eetilise käitumise, mis oleks Eesti rahvale eeskujuks ning muudaks kogu ühiskonda positiivses suunas. Skandaalidega seotud Riigikogu liikmed ning erinevad poliitikud toovad Eesti rahvale eeskujuks väärarusaamad ja tekitavad seadusi järgivates inimestes pahameelt. Ebaeetiline käitumine Riigikogus ja poliitikas valmistab Eesti rahvale pettumust ning paneb enda eetilist käitumist ümber hindama ja see võib tuua kaasa eetika kadumise ühiskonnas. Arvan, et Riigikogu peaks olema üks suur ja ühine organisatsioon , mis on väljas Eesti rahva heaolu eest ning olema eeskujuks ja suunajaks argipäevaelus. Eetikanormid peaksid alguse saama ühiskonna juhtidest ning seeläbi jõudma kõikide inimesteni, kes neid ühiselt järgiks ning see moodustaks hästi toimiva ühiskonna.
3