10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kananaator
Õppematerjali autor
põevkivi tööstused. Mõlemas maakonnas on paarikümmne aastaga vee kasutus väga palju langenud ja see näitaja on üha langemas. 3. VEE SÄÄSTMISE VÕIMALUSED, MILLEGA TULEKS ARVESTADA MAJA EHITAMISEL On mitmeid tähtsaid asju, millega tuleks arvestada maja veesüsteemide ehitusel. Kõige suurema kokkuhoiu annab veetorude süsteemi õige ehitus, tuleb vältid seda, et kraanist vett lastes peab ootama, kas sooja või külma vee tulekut, ning kõik vesi mis kulub selleks, et tuleks oodatud temperatuuriga vesi, jookseb lihtsalt kanalisatsiooni. Veetorude läbimõõt peab olema optimaalne, et isegi kui tuleb oodata sobiva temperatuuriga vett, tuleks kanalisatsiooni lasta võimalikult vähe vett. Mida suurema läbimõõduga on toru, seda rohkem vett läheb raisku. Tänapäeval on palju santehnilisi seadmeid, mis aitavad vett kokku hoida, näiteks segistid, ning kraani ja dusiotsikud. Paljud tänapäeva santehnilised seadmed on varustatud ka
kiht uute kaardi objektidega mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koos toimet. Süntees kaardiks on näiteks maastiku kaart, mis saadakse erinevate maaaastiku komponentide(pinnakate, reljeef, muldkate, taimkate, jm.) kaartide kokku panemisel. Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Gograafilised süsteemid koosenevad loodus objektidest, nagu planeedid Päikese süsteemis, Maakera looduse osiselt (õhk, vesi, muld, elustikl jne), mida nimetatakse süsteemi elementideksja mis on omavahel vastastikes seostes. Igal süsteemil on oma kindel strukuur ehk Ehitus mis tõttu süsteemi osasid ei ole võimalik vabalt ümberpaigutada. Ka Maa on vaadeldabv süsteemina, mis on ise suurema süsteemi element.meie Päike kuulub hiiglasuurde tähe süsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eestikeeles Linnuteeks. Tähtede arv on selles 100 kuni sada viiskümend miljardit
pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste
Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi). · Teised tegurid ei olene organismide rohkusest soojus, maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi Tegurid võivad mõjuda o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. · liigisisesed · liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu
osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutuatavate freoonide tootmine jääma 1986. (E-õpe. Osooniaugud. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html (2012, 5 veebruar).) 2.5. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).
Huvitav Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24
äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Enamik ookeanidest aurunud veest sajab sinna tagasi, seda nimetatakse väikeseks veeringeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Mandritele sadanud vesi moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Vett aurub ka veekogude pinnalt. Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide mageveevaru pikaks ajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid