Katk on kergesti leviv nakkushaigus. Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Katku nimetatakse Yersinia pestis 200x ka mustaks suurendusega. surmaks. Läbi sajandite on katk põhjustanud vähemalt 3 pandeemiat. Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad ...
Metsakalmistu 1933. aastal avati Kloostrimetsas esimene avalik linnakalmistu. Algselt oli selle pindalaks kavandatud 24,2 hektarit, mis tänaseks on kasvanud 48,3 hektarini. Metsakalmistu on on endiselt eestlastele väga tähendusrikas ning seda külastavad endiselt pered põlest-põlve. Tähtis on õpetada ka nooremaid põlvkondi austama ning hoolt kandma mineviku eest. Kuid kas mina hoolin ning tean piisavalt lahkunutest ning kalmistustst? Metsakalmistu on enim tuntud oma erilise välimuse poolest. Seda kalmistut on tahetud aegade algusest saadik hoida loodusliku välimusega. See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju mände ning maas on rohkelt sammalt. Et ka haudadelt hõnguks veidi mets ning loodushõngu, on seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide paigu...
Kodukassi põlvnemine Üsna sageli on juhtunud, et kass valib omaniku, mitte vastupidi! Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võ...
Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Püramiidid Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com ...
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõe...
Kõige tähtsam teema Mis võiks olla kõige tähtsam teema, mille üle inimlikult arutada? Kas see võiks olla läbi ajaloo tuntud näidis-muster nagu religioon ja sellega seonduv või hoopis midagi värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjes...
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm ...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Maadeavastajate nimelised kohad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2006 Sissejuhatus Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. ...
Toulouse-Lautrec 1864-1901 Fakte Toulouse-Lautrec'i elust ja loometööst · Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. · Ta oli 151cm pikk. · Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. · Ta sai kuulsaks Moulin Rouge'i reklaamplakatiga. · Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia. · Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks · 1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. · Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja jaapani puulõige. · Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga. · Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ruineeritud tervise tõttu oma mõisas Malromés (vanemate lossis). · Ta on...
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
sündis 27.03.1883 kooliõpetaja perekonnas; raha puuduse tõttu õppis natuke siin-seal; Õppis väga noorelt lugema ja 14 aastaselt luuletas; töötas ajalehes ,,Teataja"; kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita"; esimesest abielust 2 last; maetud rootsi; teosed on väga erinevad ja kujutavad väga erinevaid aegasid, mis vanemad teosed seda kurvemad ja mõtlikumad on. SONETID (1917) uudne ja isikupärane ÕNNEVARJUTUS (1929) psühholoogiline armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbo...
Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu................................................................................................................. 5 Minu kodukoha kirik................................................................................................................. 6 Kuulsus minu kodukohast...........................................................................................
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) GEORGE FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) SARNASUSED: · Mõlemad sündisid 1685. a · Sünnikuupäevad lähestikku: Bach 21. märts, Händel 23. veebr · Sünnilinnad lähestikku: Bach Eisenach, Händel Halle · Mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli · Mõlema tippteosteks olid vokaal-sümfoonilised suurteosed: Bach missa ja passioon, Händel ooper ja oratoorium · Mõlema kunst sügavalt humanistlik · Mõlemad surid pimedatena · Ei kohtunud kunagi ERINEVUSED: BACH tagasihoidlik, endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku su...
Stendhal Martin Neustus 11. klass 1783 1842 Täielik nimi Marie Henri Beyle Prantsuse kirjanik Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi Kirjutas ka esseid ja biograafijaid Pärit on Stendhal jõukast perest Oma lapsepõlve veetis Stendhal Katoliku preestri hoolde all Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku. Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel Peale sõda asus ta elama Itaaliasse, kus sai insipratsiooni teoste kirjutamiseks Oma esimese romaani kirjutas ta 1827. aastal ,,Armance" Kõik inimesed jagas ta punasteks ja mustadeks Tuntumad teosed ,,Punane ja Must" (1830) ,,Parma Klooster" (1839) ,,Armance" (1827) ,,Vanina Vanini" (1829) ,,Punane ja ...
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen. Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus. Muusikaakadeemiale elu sisse puhumine võttis aastaid(raha, ruumide ja personali komplekteerimine. Vösitav ja psühholoogiliselt kurnav. Samal aja...
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ...
12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakesken...
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid...
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
Pühakute roll keskaegses ühiskonnas Püha Jüri Keskaegse inimese maailmavaates oli olulisel kohal ime kui Jumala ilmutus ja pühakuid peeti inimese ja jumala vahetalitajateks. Igal pühakul oli oma huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi. Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetu...
KÜÜDITAMISE MÄLESTUSED Minu heaks vestluskaaslaseks oli sel teemal mu vanavanaema Milvi – Õie (Pruul) Jürisaar sünniajaga 15. mai 1932. Praeguseks on ta vanuselt juba 82. aastane. Sõja ajal oli ta noor tüdruk, vaevu 8. aastane, elas ema, isa ja õe ja vendadega Torgu vallas Mäebe külas Lausi talus Sõrves. 1939. aastal tulid vene väed sisse, siis uut sõda ei olnud. 1940. aastal läks ta kool. Neil õpetaja oli ja sealt hakati ära viima inimesi, ning mu vanavanaema õpetaja viidi ära Kuressaare lossi keldrisse, nende kirikuõpetaja viidi ära ning nende vallavanem ja riigiametis olevad inimesed viidi kõik ära lossi keldrisse, need inimesed on sinna väikse linna peale maetud, mis seal Kuressaare lossi kraavi ääres on. 1940. aastal oli päris rahulik. 1941. aastal hakkas jälle sakslane peale tulema, hakkas jälle sõda. Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüdita...
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
Väike prints Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus. Lapsepõlve meenutades tundus kõik nii lihtne ja selge. Polnud vajadust lanegtada raskeid otsuseid, kuna elus polnud veel k...
Mina ja huvitav maailm Maailm on huvitav. Seda võiks öelda peaaegu iga asja kohta, mis üldse eksisteerib. Me kõik elame Maal. Planeet Maa asub Linnutee galaktikas, see omakorda kosmoses. Vanarahvas teadis öelda, et iga asi lõppeb ükskord ära, aga kui arvatakse, et kosmosel pole lõppu, on see kohe paha asi? Mina nii ei arva, sest siin on igal pool toredaid ja natuke vähem toredaid asju. Universum peidab endas igasuguseid asju, mis võivad tunduda meile väga imelikud ja veidrad. Võtame kasvõi näiteks UFOd või tulnukad. Arvatakse, et USA Valitsus teab, kas nad on olemas või ei ole, aga nad ei avalda seda informatsiooni. UFO tähendab inglise keeles Unknown Flying Object või Unidentified Flying Object. Aga miks inimesed usuvad, et on olemas tulnukad. Teatakse, et juba paar tuhat või isegi viis tuhat aastat tagasi teadsid inimesed nendest. Mina arvan, et nad on olemas, arvestades kosmose suurust, mida ...
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka...
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
Triin Tasuja “Armastust on ja armastust pole” (2011) Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun kellekski, kes ma veel pole”, kuidas naised kaotavad oma neiupõlve meeste pärast. Meeste tõttu saavad neidudest naised. “...ei näe, kuidas mina kasvan ainult ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul suva, ma muutun ain...
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja ...
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,KARL ERNST VON BAER" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 Karl Ernst von Baer (1792 1876)................................................................................... 3 Sissejuhatus ja elulugu................................................................................................. 3 Tähtsaimad saavutused................................................................................................ 3 Baer Peterburis............................................................................................................. 4 Karl Ernst von Baeri austus..........................................................................
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Westminster Abbey Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. ...
Ristiusu saabumine Eestisse Ingrid-Helen Kikajoon 10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga päri...
Mina ja Juhan Liiv Elu on täis tõuse ja mõõnu. Nagu ka J.W.Goethe oma eluajal ütles, et üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on võimeline endast...
Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: ,,Mandariinid", mängufilm, 2013 Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi? Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze, Raivo Trass Filmi sisukokkuvõte Abhaasias toimuva sõja tõttu kolisid sealsed eestlased minema ja alles jäid alles vaid vähesed eestlased. Kui Ivo, üks vähesid alles jäänud eestlaseid, Markuse poole läks, kohtas ta haavatud abhaaslast Ahmedi. Mõnda aega hiljem leiab ta ka väga raskesti haavatud gruuslase. Kuna nad olid omavahel vaenlased ning tapsid üksteise sõjakaaslasi, siis tekkis konflikte palju, kuid ajapikk nad harjusid. Ivo hoidis neid mõlemat oma kodus ning peitis neid abhaaslaste eest. Teist korda, kui sõdurid maja ette ilmusid, oli Ahmed juba väljas ning teda nähti. Tead asus kaitsma gruuslane, kellega tal vahepeal suhted paranesid. Abhaaslase kaitsmise kõigus gruuslane ...
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''K...
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas ...
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks...
UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja...
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes ...
TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 1...
Tapa Gümnaaasium Aleksandr Borodin Referaat Sisukord 1. Üldandmed 3 2. Üldiseloomustus 4 3. Lisad 5 Üldandmed Tuntud kui Aleksandr Porfiryevich Borodin Sündinud: 31-Oct-1833 Sünnikoht: St. Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus ...
EESTI AJALUGU Muinasaeg KIVIAEG 1)paleoliitikum puudus inimasustus, jääaeg. 2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli väh...
Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust ("Sinuhe jutustus" ja "Gilgames") Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud...
,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? Vanapagan puutus kokku kõiksugu inimlike hädadega, alustades koduloomade vaevarikkast otsimisest, naise tiivaripsutusest, lastega kaasnevatest muredest kuni paarimehe käest tüssata saamiseni. Veel pidi ta kohut mitu korda kä...
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
Dekadents 19. saj. Teise poole kirjandusvool, kus kujutati allakäiku, süngeid mõtteid ja paiku, surma, kõdunemis, kirge, armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire Sümbolism Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charl...
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli va...
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta fi...