Ajalugu
Kadi Raudvassar
II kursus 2010
Tartu Kunstikool
Püramiidid
Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza
püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose
püramiide.
Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on
147 meetri kõrgune.
Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid,
kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike
surnukehad.
Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80.
Vaaraode hauakambrid olid püramiidid.
Egiptuse Püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib
Egiptuse püramiidid. Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks
Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.
valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat
Püramiidid on aastatuhandeid tekitanud inimestes küsimusi: miks, kuidas ja kes? Jumalad, tulnukad, muud ebaloomulikud ja ka loomulikud olendid kõiki neid on seostatud püramiidide tekkega. Ka mina olen olnud sellest kultuuri- ja kunstiajaloo imest pidevalt huvitatud ning nende ilu, müstilisus ja võimsus sundisid seda teemat uurima. Kasutasin tänapäeva populaarseimat infootsingusüsteemi Google ning lõin pildi püramiidide olemusest Mesopotaamias ja hiljem Egiptuses. Mõiste - püramiid Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Püramiidi disain eeldab seda, et raskem ja pindalalt suurem osa toetub maapinnale ning liikudes tipule lähemale jääb materjali kasutus aina väiksemaks. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd.
omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III. Tutanhamoni surimask 2.5 Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid ehitati umbes 600 aastat eKr. Nendest tuntumate kolme püramiidi nimed on: Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim on valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris? Henri Kink Väga kaua aega tagasi, kui elu oli hoopis teistsugune kui praegu, hakati tegama skulptuure, maale jms mis seondus kultuuriga. Ühed võimsamad ja tänapäevani säilinud on Püramiidid. Hauakambrid ehk püramiidid ehitati vaaraodele. Tänapäeval on saanud neist vaatamisväärsused. Püramiide oli erinevaid ja neid ehitati väga kaua. Nt. Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Kõige vanem püramiid on astmikpüramiid(esimene püramiid üldse). See Püramiid on 60 meetri kõrgune ja on kaetud väikeste kivi ja savi tellistega. Astmikpüramiid on 6 astmega ja see kujutab treppi mis viib hinge taeva. Kõige suurem püramiid on Suur Püramiid Gizas. Selle ehitamiseks
Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid. Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Giza püramiide loetakse üheks seitsmest maailma imedest. Imeks nimetatakse neid püramiide sellepärast, et need on valmistatud ligi 3 tonnistest kiviplokkidest ning nende valmistamisel polnud vahendeid, mida on praegu võimalik kasutada. Püramiidide ehitamiseks kasutati kange ning rulle
Kõik kommentaarid