Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VEENUS ettekanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

VEENUS
Kadi Jürisson ja 
Erika  Ofitserova
Koostis

96.5% süsihappegaasi 
Click to edit Master text styles

3.4% lämmastikku
Second level

Vingugaas

Third level

Väävedioksiid

Fourth  level

Fifth level

Veeaur

Leidub ka vesinikku ja hapnikku

Temperatuur on kuni +500o C

Rõhk kuni 90 atmosfääri

Vedelal kujul vesi puudub
Võrdlus Maaga

Pöörlemine on Maa pöörlemisele vastupidine , Veenuse Päike tõuseb läänest ja 
loojub idas

Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal

Ühtlaselt  segatud  gaasidega troposfäär nagu Maalgi
Hea teada

Inimese jaoks tihe ja mürgine atmosfäär

Heleduselt kolmas objekt taevas

Orbiit  on peaaegu ringikujuline

Suurim kõrguste vahe 12 km ( Maxwelli  mägi)

Ei ole kaaslasi ega magnetvälja

Aastaaegadel ning ööl ja päeval peaaegu vahet pole
Ümbritseb väga tihe atmosfäär

Atmosfäär tekitab kasvuhooneefekti

Pilved  kihutavad pöörlemisele vastupidises suunas (idast läände) 350km/h 

Pöörlemine on väga aeglane - ühe täistiiru ümber oma telje teeb 243 Maa 
ööpäevaga
Maastikud

Lainelised tasandikud

Madalikud

Mägismaad

Leidub vulkaane ja suuri meteoriidikraatreid

Pinnas on kaetud laamaga
Veenuse pinnakiht
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Veenuse põhjapoolus
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Veenuse reis ümber Päikese
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Veenus pilvedes
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Kasutatud kirjandus

Veltmann Ülo-Ilmar. Taevakaunitar Veenus. Tallinn: Valgus, 1967

Bauman Mary K., Hopkins Will, Soluri Michael, Nolletti Loralee. Mis on maailma ruumis. 

http://www.aai.ee/venus/VT_2004.html

http://www.aai.ee/planets/nineplanets/venus.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus

http://www.lunarbaltic.lv/galleryvenus_ee.html

Document Outline

  • Slide 1
  • Koostis
  • Võrdlus Maaga
  • Hea teada
  • Slide 5
  • Maastikud
  • Veenuse pinnakiht
  • Veenuse põhjapoolus
  • Veenuse reis ümber Päikese
  • Veenus pilvedes
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
VEENUS ettekanne #1 VEENUS ettekanne #2 VEENUS ettekanne #3 VEENUS ettekanne #4 VEENUS ettekanne #5 VEENUS ettekanne #6 VEENUS ettekanne #7 VEENUS ettekanne #8 VEENUS ettekanne #9 VEENUS ettekanne #10 VEENUS ettekanne #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mastermalts Õppematerjali autor
11 slaidi, võrdlus Maaga, koostis, hea teada . . .

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Veenus referaat
9
doc

Veenus referaat

Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus

Füüsika
Veenus
6
doc

Veenus

Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on

Füüsika
Veenuse uurimine
9
doc

Veenuse uurimine

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.

Füüsika
Veenus
7
doc

Veenus

VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa.

Füüsika
Veenus - referaat
16
doc

Veenus - referaat

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. 4 Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.

Füüsika
Veenus
15
odt

Veenus

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia..................

Füüsika
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL
99
ppt

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks

Füüsika
Päikesesüsteem
27
doc

Päikesesüsteem

...................................................................................... 7 2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused................................................................7 .....................................................................................................................................................8 Pilt 2. Merkuuri pind...................................................................................................................8 3. VEENUS.................................................................................................................................9 3.1 Ajalugu..............................................................................................................................9 3.2 Veenuse omadused............................................................................................................9 3.3 Veenuse pilved.......................................................................

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun