käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid.
Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.
Kuppellagi (sageli taevaks maalitud) Sambaread Kõigel oli sümboolne tähendus Seinu kaunistasid maalid, mis olid kristliku tähendusega Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan
- Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks riiul · KIRSTUD - Raamkonstruktsiooni ja paneelidega - Luksuskirstud- küljed kaunistatud nikerdustega ja intarsiatehnikas paneelidega · KAPID - Püsti tõstetud kirstud - Korpus võis meenutada maja - Raamatukapp- alt kinnine ülal riiul - Kappide uksed olid kaetud maalingutega 4 Toolid 5 Mosaiik mustrid 6 Bütsantsi tekstiil 8 9 10 11 12 Bütsants kapiteelid 13 14 15 Kirikud 16
poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal iseseisev maal (puu)tahvlil, lõuendil vms fresko värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt vitraaz värvilistest klaasitükkidest kokku seatud v värviliste maalingutega aken, esines eriti keskaja kirikuarhitektuuris ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile katedraal peakirik pietà kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust ladina rist rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem kreeka rist rist, mille harud on kõik ühepikkused voluut spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassadidel jm
Vana-Egiptus Karolina Toom Interjöör Seinad heledad või kaetud mustrilise kangaga Põrandal matid Suletud, väheste akendega Maalitud sirmid, õlilambid Rikkalike maalingutega kaunistatud Vähe mööblit Kokkulappimise tehnika väikesed puutükid ühendati kinnituspukadega, täiendavelt kasutati taimset või nahkset nööri, hiljem metallist naelu. Mööbli pind kaeti pahtliga, selle peale maaliti, immiteeriti puud või kivi Kasutati vineerimist ja dekoortehnikaid Materjal- akaatsia, tamarisk, seeder, küpress, eebenipuu VOODID - Vanimad on puutüvedest kokkuseotud - Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga
põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis). Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Väga tuntud on nn. “Poetessi portree”, mis on üks võluvamaid ja siiramaid naisekujutisi üldse.
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello
LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki - Saranes kujult egiptuse kirstule, kaas oli lame või kumer või viilkatuse kujuga VOODID - Kuset, puhke- ja söögidiivan - Mugav, kõrge, voodi ees jalapink - Koosnes raamist ja nelinurgsetest postjalgadest - Kaunistati maalingutega,voluutide ja palmettidega - Põhi põimitud naharibadest - Voodi jalad meenutasid Kreeta ahenevaid sambaid, varasemad loomakäppasid või küüniseid - Ühed jalad olid pikemad ja ulatusid üle raami, kõrgem peats - Hellenismi ajal voodid nahk või siidpolstriga Mööbel Mustrid
neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata · Kasutati kuningliku matmispaigana 500 aastat · Kuningate org ja Kuningannade org on ühed Vana-Egiptuse suurimate saavutuste hulgas · Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina · Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid · Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks · Seinad olid kaetud värviküllaste maalingutega ja tekstidega Tutanhamo ni haud · Tema haud on tuntud, kuna see oli kõige paremini säilinud ja peaaegu rüüstamata · Hauast leitud esemed on peamiselt Kairo ja Luxori muuseumides · Hauas on sõjarüü ja muud sõjakäigul osalemiseks vajalikud tarbed · Tutanhamoni hauakambri avastas 1922. aastal briti arheoloog Howard Carter · Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks tema enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse · Tutanhamoni haud on kõige väiksem
ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Rooma katakombid. Katakombid Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3
kuna kunstnikesse suhtuti kui tavalistesse käsitöölistesse, ei ole tolle aja kunstnike nimesid teada. Tuntuim valitseja kuju on Keiser Augustus. Roomas pandi alus portreekunstile. Portreed valmistati väga loomutruud ja neid tellisid omale ka tavalised kodanikud. Teiseks oluliseks zanriks tõusis reljeef, millega kujutati erinevate sündmuste jutustusi. Maalikunst Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Roomlastel oli kombeks oma elamute seinad lasta katta maalingutega. Osalt andis see ruumidele ka visuaalset suurust juurde. Teema nendel maalidel on väga erinev, peegeldades peamiselt majas elanud inimeste huvisid. Parimad näited tolleagsest maalikunstist asuvad Pompejis. Sarnaselt skulptuurile levis ka maalikunstis palju portreekunsti. Esines ka veel tahvelmaali, mida kunstnikud valmistasid müügiks. Rooma riik sellisel kujul püsis üle tuhande aasta. Rikkuse ja lõbude janus roomlased lasid oma kultuuris valitseda teistel rahvustel
sajandi lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss)
Sealt leiab nn ''Altamira makaronid'' - pikad lainelised jooned (ilmselt lihtsalt värvimäng), laes suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879. a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine:
kuivatatud. Paljud pole tänu ilmastikule vastupidanud. 12.Egiptuse kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi. Üks kujutab valitsejate ülistamist. Egiptuses on kunst seotud religiooniga. Ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamine sama moodi. Religioon oli polüteistlik, st et usuti ja austati paljusid jumalaid. 13.Vaaraod lasid endale püramiide ehitada ka eluajal, sest nende tegemine võttis väga kaua aega. 14.Hauakambreid kaunistati värviliste maalingutega, pandi kaasa varandust. 15.Vaaraode skulptuurid olid sellised, mis kujutavad vaaraode ja jumalusi – need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud. Vaaraosid kujutati tavaliselt sirges poosis, vasak jalg eespool, rusikasse tõmmatud käed vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. 16.Egiptuse seinamaalid olid kujutatud kindlate keha asenditega, tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele ja eripäradele. Värvid: ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid kaunid
Ma elaks koos oma perega suures majas, kus läbi esiku ja vaheruumi jõuaks aatriumi, mis oleks ülalt avatud ja mille keskel oleks purskkaevuga bassein, mida varustaks veejuhe ja kuhu koguneks ka vihmavesi. Samuti asetseks aatriumis majajumalate altar. Maja teise korruse kambrid oleksid väikesed, treppe asendaksid tihti redelid. Korstnat ei tuntud, toiduvalmistamise suits pääseks välja läbi katuseava. Maja siseseinad kaetakse marmori ja maalingutega, marmorpõrandat elustaks kirju mosaiik ning söögiruumi põrandmosaiik. Orjad kuulusid perekonna juurde ja neil olid eramutes väikesed kambrid. Ma uhkustaksin luksuslike laudadega, mille plaar oleks vahetatav. Majapidamisesemeid ja rõivaid hoiaksin kirstudes, raha, väärisesemeid ja dokumente rautatud lukustatavates laegastes. Maja uksed suleksin ainult põikpuuga.
Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
Skulptuur Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Maalikunst Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalingutega, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust - jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid,
muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur Rokokoo stiili arhitektuuris ei panusatud tähelepanu väga välisilmele kuid hooned olid väga uhked seespoolt. Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt. Mausolose nime järgi kutsutakse seda mausoleumiks. Mausoleum kerkis kolmeastmeliselt aluselt ligi 50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 sambaga. Selles mausoleumis oli enam kui 300 skulptuuri. Halikarnassose mausoleum
Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike
· Portaal: Chartes'i katedraali peaportaal · Saksamaal kaunistati ka kirikuuksi: Hildesheimi kiriku pronksuksed. Ustel on kujut. Vana ja Uut Testamenti · Inimfiguure moonutatakse, eesmärk saavutada suuremat emotsionaalsust · Kõik, mis kiriku seintel , oli mõeldud inimese õpetamiseks, et nad õpiksid piiblit. · Miniatuurmaal-pühakirjade kaunistamine · Vitraazid- akendele, kiriku seinu kaunistatakse maalingutega, tänapäevaks vähe säilinud, pinnapealsed · Tekstiilikunst( nii tarbe kui ka kujutav kunst) · Vaibad-seinade kaunistamiseks, Bayeux'i vaip · Kullassepa kunst: kiriku tarbeesemete kaunist, pühakirja kaaned, ehted, kaunistused · Inimese kujutamine- 5- kujulisena, lühike jässakas. Gooti stiil o 12. saj lõpp-13. saj algus u. 16. saj alguseni.
Seinad võisid olla ehitiseks. Templite hämarus kaljusse raiutud templid ja pagoodid. väga õhukesed ja kerged. Majad olid tulenes sammaste tihedast suhteliselt väiksed ja õhulised. Tube paigutusest. Kaljutemplites on eraldasid maalingutega kaunistatud kasutatud looduslike koopiaid. liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed. 4. Ehitusmaterjal Põletatud tellis, kivi, kinnitamiseks Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, Palk, katusel õled ja hiljem savist kasutati mõnikord metallklambreid vähesel määral ka kivi. katusekivid, 5
Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud savi- ja muldkehandile. Ehitusel surnud maeti müüri: maailma suurim massihaud. Suurim ehitustempo: 2km päevas. Müüri kitsaim koht: 4,1m Kants kõrgem kaitsetorn · Peamine ehitusmaterjal puit. · Rajatud keerukale palktappkonstruktsioonile. · Värviliste reljeefide ja maalingutega kaunistatud hoone osad. · Mitmekordsed keerulise vormiga katused. · Ehitused kaetakse ohtra keraamilise ja puunikerdusega. · Pagoodid ehitismonumendid Buddhale (rajati säilmete matmispaigale) · YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas
Tõustes õhk jahtub ja kaotab niiskust (niiskus vabaneb sademetena), laskudes soojeneb ja kogub niiskust kuivatades nii maad, millest üle liigub. Seetõttu ongi 30.tel laiuskraadidel kõrbevöönd, kus asub ka suur Victoria kõrb. Kuidas kõrb tekkis? 5. Mis tonte seal näha võib ehk põlisrahvas. Austraalia kõrbete paikseid põliselanike nimetatakse aborigeenideks. Neil on kombeks rituaalsete tantsude ajaks keha maalingutega katta. Üsna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt meenutavad nad õlikat pähklit ning on Kuulsaim aborigeen, paljudel postkaartidel. väga toitvad. Kõrbes elavad ka postkon nomaadid, nemad on rändava eluviisiga., see tähendab, et kui ühes kohas saavad karjamaad tühjaks liiguvad nad edasi sinna kus on toitu ja vett. 6
piirjoonteta.Huvi valguse ja varju kujutamise vastu, töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele.Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Ebatavalised poosid, ägedad liigutused, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu.Barokkmaal tekkis Itaalias. 17. sajandi jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. 11. Kes oli M. Caravaggio, nimeta tema loomingut? Michelangelo Caravaggio (1573--1610), püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. TÖÖLEHT Barokk NIMI Maarja Kumm KLASS X 12
Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse
Rokokoo du s eõitseajal s. ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Mööbel oli mugav, kerge ja nõtke
Mis on rokokoo ? Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780.Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Rokokoo arhitektuur Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks
Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine. PÜHA VAIMU KIRIK 7. Mille poolest erineb Püha Vaimu kirik teistest Tallinna keskaegsetest kirikutest? Sellel on vaid kaks löövi. 8. Kellelt ja millal telliti Püha Vaimu kapp-altar? Bernt Notke (Lübecki meister) 15. saj teises pooles(u 1480) 9. Kirjeldage seda kapp-altarit (millest see koosneb). Kahe tiivapaariga, korpuses on puuskulptuurid. Välimised uksed on maalingutega kaetud. 10. Mida või keda on kujutatud avatud asendis (korpuses)? Korpuses on kujutatud naist troonil, kes vaatab üles. Teda ümbritsevad 12 meest(Kristuse jüngrid). Stseeni nimetatakse püha vaimu välja valamiseks. Korpusest on puudu Püha Vaimu sümboliseeriv valge tuvi. 11. Mis või kes on Püha Vaim? Mida tähendab „Püha Vaimu väljavalamine“? Püha Vaim on osa kolmainsusest, ehk Püha Vaim on Jumal. Püha Vaimu langemine apostlite peale, julgustades neid
Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare muuseumis saab ülevaate taluelust möödunud aegadel, näeb suviti teatrietendusi ning sealt algavad ka jalgsimatkad Kõrvemaa loodusesse. Jäneda mõisas on omapäraseks kultuuriilminguks helilooja Urmas Sisaski muusika-tähetorn. Hinnatud sööma- ja peopaikadeks Jänedal on Musta Täku Tall ja vabaõhurestoran Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts, mille spetsialiteediks kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme,
ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine. Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: · Marmori jäljendamine · Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr) · Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) · Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr) Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat, kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarberiistades ja nõudes, mustas ja punases keraamikas. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/maalikunst
Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. Antiikkunst- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kunst Tempel- Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud
võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaarti. Kameed – reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid Maalikunst Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18.sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi. Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega. Väljakaevatud majades Rooma seinamaalid Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid Mosaiik – väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pilt. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5.sajandini pKr tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile (aastast 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks)
Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Kolm meest tulises Apostel Iisaku ohverdamine ahjus Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne
Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid
Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks
17.10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem · Sümmeetria · Loov arendamine · Väljapürgivus · Rustika · Kõnelev arhitektuur 48 17.10.2011 Interjöör · Väljendusjõulisuse kasv (nii maalikunsti kui ka plastika abil: sambad, nikerdportaalid, kaminad) · Maalingutega asuti ruumi illusoorselt muutma: dramaatiliselt avanev sein · Maalitud tekstiiliimitatsioon · Lae dekoreerimine · Ornament muutub fantaasiaküllaseks · Värvid ebaloomulikult kirkad Michelangelo Biblioteca Laurenziana Firenzes. Trepikoda. Alust. 1523 49 17.10.2011 Palazzo del Te lagi (1526-35) 50 17.10.2011
U sakraalarhitektuuris gooti stiili konstruktsiooni aga T S m.a.j. nende alusena kasutati puitu. täies ulatuses, mistõttu kirikute aknad olid suhteliselt Suurte akendega gooti kirikutes ei väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks jäänud õieti ruumi seinamaalide kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, jaoks.Neid asendasid akende N klaasimaalid-vitraazid, mõjukad ja võlviroided, päiskivid, konsoolid jms. maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud toredad oma värvisäras. kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid on siiski ka
Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega
saarestikust. u. 2000 saarestikust. u. 2000 e.m.a. e.m.a. Vaas kaheksajala Pronksist mehekujuke. Jumalanna madudega. kujutisega. u. 1500 u.1700 e.m.a. u. 1500 e.m.a. e.m.a. Maalingutega Savist sarkofaag. u. sarkofaag. Hagia 1800 e.m.a. Triada loss, u. 1400 e.m.a. Mükeene kunst. Mükeene linnuse Heinrich Schliemann rekonstruktsioon. u. Kullast surimask, nn. (1822-1890), Trooja ja 1600-1100 e.m.a. Agamemnoni mask. u.
Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus ja röövimisstseenides. Maalikunst Itaalias Barokkmaal sündis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised või antiikainelised seinamaalid. Nemad olid ühed varajasemad suurmeistrite jäljendajad. Samal ajal oli ka teine suund realistlik suund, kus vastupidiselt kujutati kõike väga loomutruult. Selle suuna levitajaks oli Michelangelo Caravaggio (1573 1610). M. Caravaggio: Lautomängija M.Caravaggio: Püha Peetruse
· suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,) · skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati
Prantsusmaa 10-12 sajand Prantsusmaa oli esimene koht, kuhu tekkis Romaani kunst. Seal oli ta kõige puhtam, aga ka kadus esimesena. Kirikud olid väga stiilipuhas, peenekoeline, õhuline. Teiselt poolt olid nad väga jõulised ja dünaamilised · Saint-Sernin'i katedraal - Toulouses Kõige stiilipuhtam kirik. Väga hästi on seal näha transepti. Tornis on kääbusgalerii. Hoone on väga jõuline, aga just see torn annab õhulist. Kasutatud on silindervõlvi. Kaunistatud on erinevate maalingutega · Notre Dame katedraal Le Py en Velay Puhtalt islami mõjutustega, nagu näiteks palju ruute, aga ikkagi on tal kolm portaal ja ümarkaar. · Madeleine'i kirik Vezela's Kirik jätab mulje, nagu ta oleks poolik, kuna üks torn on ehitamata jäetud. Kuna raha saigi otsa jäigi see ehitamata. Lisaks on hakanud portaalidele tekkima erinevad skulptuurid(reljeefid). Sees on kasutatud ristvõlvi süsteemi. · Cluny III kloostrikirik Kunagi oli ta üks kõige paremaid näiteid
Niiviisi toimub naise jumal- likusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat. Koopaseintel kujutati peamiselt suuri jahiloomi nagu mammuteid, piisoneid,
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised. Kuulsamad püramiidid on: · Chephreni · Checpsi ( 146 m kõrge) · Mykerinos Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile.
Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult
Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magusest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, valati
, rääkimata piiblitegelastest ja pühakutest. Nimeta kuulsaid gooti kirikuid Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg'id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada. Vaibakunst gooti ajastul Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti
rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Seepärast tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast katakombikirikuks. Eriti tuntud mitme kilomeetri pikkused Rooma taasavastati katakombid 15. sajandil, kuid neid oli ka teistes suuremates linnades. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Kristlaste tagakiusamise algatas Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi risti, heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel. Vahetevahel korraldati kristlaste üle kohtupidamisi, püüdes neid surmaähvardusel sundida tooma ohvreid rooma jumalatele, sealhulgas keisrile. Riigi surve tugevnes eriti 3. sajandi keskel keiser Diocletianuse ajal. See tagakiusamine oli aga ka viimane
annaabi.ee 
