Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailmne majanduskriis 1929 aastast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
versailles, konverents, rahuleping, majanduskriis, wilson, hitler, reparatsioon, etioopia, president, nelik, wilsoni, franco, demokraat, kriisid, depressioon, kodusõda, clemenceau, peaminister, karistada, poliitik, rooma, töölispartei, roosevelt, organisatsioon, rahumeelne, orlando, kommunistid, kriiside, aasia, 1931, uurima, viiks, fasistlikuriigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad
tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile. Dawes'i plaan: Sm-le anti laenu 800milj.kuldmarka, pidid tagasi maksma 2,5 miljardit saksa marka a, makstud pidi olema 1998.a. Plaani täitmist pidi jälgima USA komisjon. Hiljem täiustas plaani Young - reparatsioonide suurust vähendati igal aastal, maksmise lõpptähtaeg oli lähemal. Sm-l suurem vabadus laenatud raha kasutamisel. Plaan kukkus läbi, suurim majanduskriis USAs. Rahvasteliit RL idee pärines USA presidendilt Woodrow Wilsonilt, kelle arvates pidi RL saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. RL põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28.06.19.a Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev RL põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10.01.20a.
Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias: · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s · sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse · kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele
01.1923, ja püüdsid vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. Sakslased ei suutnud sõjaliselt vastu hakata, nad osutasid passiivset vastupanu (streigid, keelduti okupantidega koostööst, trükiti raha juurde, et streikijatele maksta). See viis Saksamaa majanduse veelgi sügavamasse langusse. Tänu Dawes'i plaanile viisid Prantsusmaa ja Belgia väed sealt välja. 10. Kaks kriisikollet Mandzuuria ja Etioopia üldsõnaliselt, mis seal toimus (kes keda okupeeris, kuidas reageeris Rahvasteliit jne)? Jaapan muutus sõjakaks, tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930 ründasid nad Hiinat ja vallutasid Hiina osa Mandzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliidu poolt saadetud komisjon leidis, et tegu pole iseseisva riigiga ja nõudis, et Jaapan lahkuks Hiinast. Jaapan ei teinud seda, lahkus hoopis Rahvasteliidust
5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktatuuri oma suva Fašistlik diktatuur Itaalias: Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslase
Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3. märts 1918 Bresti separaatrahu (ajutine leping) Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest) VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada 6. aprill 1917 SM kuulutab USAle sõja 8. jaanuar 1918 USA president Thomas Woodrow Wilson tegi ettepaneku sõlmida rahu, SM keeldus 21. märts 1918 Lahing Somme'is Esialgu oli sakslastele edukas Ferdinand Fochil koondas jõud otsustavaks vastulöögiks SM ähvardas uuesti Pariisi, PM avaldas vastupanu, SM sai lüüa 18. juuli 1918 nn 2. Marne'i lahing Liitlasväed läksid Pariisi alla vasturünnakule ning paiskasid sakslased tagasi 8. august PM ja IM väed andsid sakslastele
poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi.
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat.
organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
· TULI TASUDA SÕJAS TEKITATUD KAHJUD NING TEMA KULUL PIDI TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI
TEINE MAAILMASÕDA(1.09.1939-2.09.1945)Ettevalmistused: Rahvasteliidu võimu kaotamine, Vnm, Sks, Jp, It sõjakas poliitika. Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust). Ansluss-Sks okupeeris Austria, liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma; SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor)
komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima
Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit.
riigikord, kus ülistati oma rahvust NEW DEAL- Ameerikas majanduslanguse ajal suur mitme aasta peale jagatud kava, mis pidi ergutama majandust ja uusi töökohti looma. RAHVARINNE- Diktatuuriohuga võitlemiseks loodud pahempoolsete erakondade liit. 2. ISIKUD Al Capone- Kurikuulus U.S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast. F. D. Roosevelt- U.S.A. president kes päästis Ameerika majanduslangusest HITLER- Saksamaa diktaator, kes lasi hukata ligi 6 miljonit juudiinimesi MUSSOLINI- Diktaator Itaalias, kes õpetas Hitlerile fasismi põhimõtteid STALIN- Diktaator ja kommunistliku partei esimees Venemaal. W.CHURCHILL- Inglismaa poliitik kes mõistis millist ohtu kujutavad endast diktatuurid, ning pani tangid massitootmisele- 3. DATEEERI! EESTI NAISED SAID VALIMISÕIGUSE- 1919 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS- 1929-1933 4
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia)
See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid
Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist
Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga
Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit
II Marne'i lahing(15.07.1918): Antandi algatus. Ant vägedega oli liitunud ka USA, Sks purustati. Sõja lõpp: Itaalia sundis liitlaste toetusel A-Ungari väed taanduma. Saksamaal novembrirevolutsioon, keiser Wilhelm II loobub troonist. Pariisi rahukonverents 18.01.1919 20.01.1920: Versailles' rahu 28.06.1919: Võitjariigid lepivad kokku Euroopa sõjajärgse korralduse; tingimused lüüasaanud keskriikidele; kaotajate esindust ja Nõuk Venemaad ei kutsutud; W. Wilson + Loyd George + G.Clemenceau. Territoriaalsed loovutused: Sks: Pommer ja Poznan Poolale; Poola koridori loomine; Danzig vabalinnaks; Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel; Klaipeda küsimus. Sks läänepiir: Saarimaa 15 aastaks Pr-le; Alsace-Lorrine Pr-le; Taanile Schlesswigi põhjaosa; Belgiale 2 rajooni. Uute rahvusriikide sünd: Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. A-Ungarist kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia.
1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2
okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ja nende väärtus langes hetkega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga enamuse oma varandusest. Nad ei suutnud enam pangale võlgasid tagasi maksta, selle tulemusel kukkus kokku pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, töötute arv kasvas, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veelgi. USA nõudis tagasi laene Euroopalt ning kehtestas neile kõrged tollimaksud. Selle pärast laienes majanduskriis Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Üks peamisi põhjuseid ületootmine, vale majandamine(inimesed võtsid laene, kriisi ajal enam tagasi maksta ei suutnud), valitsuse vead kriisi ajal(loobumine vabamajandusest, tollimaksude kehtestamine).Tagajärjed: tööpuudus, see omakorda nälja ja rahulolematuse. Selle seos demokraatia kriisiga- Kriisist pääsemiseks asus riik endisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevama demokraatliku traditsiooniga
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu,
annaabi.ee 
