"Kalevipoja" tähtsus tänapäeva inimesele "Kalevipoeg" rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Teose ilmumisajal oli "Kalevipoeg" igati tunnustatud, kuna mõjutas suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule kirjandusele. Tänu "Kalevipojale" kogus tuntust kirjanik F.R.Kreutzwald, kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann. Tänapäeva inimesed kahjuks tolle suurepärase
Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda seoses "Kullervo" käsikirjaga 1860, ei suutnud majanduslikel põhjustel välismaale reisida , kuid Turgu tema reisid siiski ulatusid. Tema lugemus oli suur ja selle kaudu silmaring avar, ulatudes kooli ja ülikooli kohustuslikest raamatutest palju laiemahaardelisemalt maailmakirjandusse. Uurijatel ei ole täielikku ülevaadet sellest, mida Kivi luges, teada on, et sinna kuulus kõike alates Heldini ja Corvini "Maailmaajaloost" keemilisi analüüse käsitlevate teosteni, ajalehtedeni, Stagneliuse luuletusteni ja Shakespeare draamadeni, millest ta ka teatavasti on mõjutusi saanud. Aleksis Kivi oli kolme kodukoha - Nurmijärve, Helsingi ja Siuntio kasvandik. Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna.
Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar" (19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927). Sajandivahetuse realist Faktoloogiat silmas pidades tuleb Undseti pidada realistiks, kes kirjeldab täpselt keskaja tarbeasju, tööriistu, ehteid ja iluesemeid, relvi ning tapariistu
ka sügavatundeline ja kirglik. ,,Dekameron" on kirjutatud renessansi ajastul, mil toimus vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- Euroopas. Vabaneti rangetest usupiiridest ning hakkas levima vabamõtlemine. Boccacio novellide maailm osa sellest. Ta tuli välja lühijuttude kogumikuga, mis intrigeeris inimesi ja tekitas kirjandusse vabaväljendusliku suhtumise. Sellega sai temast ka novellizanri alusepanija ja tema teos kuulub tänapäevani maailmakirjandusse. Tänapäeval on ta väärtuslikuks saanud ka tolleaegse sõnakasutuse ja kommete poolest, vastava ajastu tegelaste ja sündmuspaikade kirjelduste poolest.
TALISMAN Walter Scott 1.AUTORI LÜHIANDMED Walter Scott elas 1771-1832, ta oli Soti-Inglise kirjanik. Ta on jäänud maailmakirjandusse kui romantilise ajaloolise romaani rajaja ning viljelja, ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Edinburghis juristi pojana, õppis ülikoolis õigusteadust. Töötas Sotimaa kohtuametis. Ta alustas rahvaluule kogumisega ja keskajateemalistega romantiliste poeemidega. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest,
Konspekt 11.klass: SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Maailmakirjandusse tulid Skandinaavia maad 19.sajandi lõpus. 1870-80ndaid nimetatakse läbimurdeaastaiks, romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a
80ndad postmodernismi • persoonalliset kirjailijat • postmodernismin tapaan eri tyylilajien sekoittaminen • ironian ja huumorin käyttö • ahdistavan maailman kuvaukset • liikkuminen todellisen ja harhamaailman rajamailla • naiskirjailijat naisen ihmissuhteiden ja kehitystarinoiden kuvaajina • maaseudun kuvaukset • dekkarikirjallisuus. • Kari Hotakainen (s. 1957) • Rosa Liksom (s. 1958)-laplasest maailmakirjandusse • Anja Kauranen, myöh. Snellman (s. 1954) • Antti Tuuri (s. 1944) • Jari Tervo (s. 1959) • Leena Krohn - Pelikanimees, ei sobitunud ühtegi suunda
Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli Francesco Petrarca ( 1304-1374) Kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles.Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale.Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks`` Laulude raamat`` Teiste luuluzanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetelnud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sinetizanri suurim meister. SONETT- 13.sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofiedeks (salmideks) skeem 4+4+3+3järgi.Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2.Inglastest arendas sonetti W.Shakespeare.Eestlastest on kirjutanud sonette nt: M.Under. Riimiskeemi näide: ___a ___a ___c ___c ___b ___b ___d ___d ___b ___b ___c ___c ___a ___a Giovanni Boccaccio (1313-1375)
tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt
Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat. 17. sajandi 20. aastail hakkas hispaanias domineerima baroki suund. Portugali renessanss Portugal iseseisvus 12. sajandi esimesel poolel. Renessanss saabus Portugali 16. sajandi algul. Rahvuskirjanduse areng oli aeglane. Renessansikirjanduse tippsaavutus on Luis de Camõesi patriootiline eepos 'Lusiaadid', mis on selle maa tähtsaim panus maailmakirjandusse. Prantsusmaa renessanss Pärast saja- aastase sõja lõppu tugevnes Prantsusmaal kuningavõim. Humanismi ideed imbusid Prantsusmaale Itaaliast. Kuningas Francois I kutsus Prantsusmaale Itaalia teadlasi ja kunstnikke, tekkis suur huvi Itaalia humanismi saavutuste vastu. 1470. aastal asutati Pariisis esimene trükikoda ja kuningas asutas 1530. aastal humanisti Guillaume Bude algatusel ülikooli College de France'i, mis kujunes humanistliku mõtte koldeks Prantsusmaal
vastandas sellele inimloomuse komplitseeritud ja vastuolulise olemuse idee. Jutt on nimelt inimloomusekomplitseerituse tõdemisest, mitte aga sellest, et naiivsele tõele "inimene on hea" vastandub niisama ühekülgne tõde "inimene on loomu poolest kuri". Kaootilisus, irratsionaalsus ja stiihilisus on Dostojevski 60ndate aastate teostes maailma ja inimese peamisi jooni. Elu komplitseeritus, kahepalgelisus peegeldub juba kirjaniku suurte romaanide struktuuriski. Dostojevski on toonud maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, ohvrimeelne ja kõikeandestav (nt. Sonja Marmeladova "Kuritöö ja karistus"). Kapitalistlikule arenguteele asunud Euroopa mõju, juba Venemaalegi tunginud kodanlikud suhted (raha, eraomand) ja härraste egoistlikud instinktid kijundavad teise, sotsiaalselt ja kultuuriliselt rahvusele võõra tüübi, mis on rahvaliku vastand individualisti, ateisti, kelle maailma keskpunktiks ei
kopsutiisikusse aasta pärast nende kohtumist. Mõne aja pärast armus Gogol Nikolai Jazõkovisse, kes kahjuks ei vastanud kirjaniku siirastele ja sügavatele kirjadele. Riigiteenistuses nägi ta võimalust end teostada, aga kõrgelennulised plaanid luhtusid haledal kombel ja temast sai kantseleikirjutaja ja kõige madalama,14 astme ametnik. Sellest alandusest inspireerituna kirjutas Gogol hiljem oma kõige kuulsama, maailmakirjandusse kuulava jutustuse "Sinel". Pilku tsaristliku Venemaa ebakohtade suhtes teravdasid aga eelkõige sotsiaalse ebaõigluse kogemused. Rikas, privileegide ja tuluallikatega varustatud kõrgkiht täitis oma taskuid, samal ajal kui miljonid inimesed elasid toimetulekupiiril. Algaja kirjanik Gogol kuulus peagi vene kirjanduse uude, "sotsiaalsesse" ringkonda, kes alustas võitlust ebaõigluse vastu. Eriti põlastusväärseks pidasid noored mässajad pärisorjust
Quevedo oli juba noorelt andekas. Tuntuim Quevedo luuletus: Cerrar podrá mis ojos la postrera/sombra · Armastus läheb edasi teistpoolsusesse ja elab seal edasi. 18 & 19 saj · 18. saj jooksul Hisp kaob Euroopa kirjandusest · Felipe V, Bourbonide dünastia mõjud Prantsusmaalt · Hispaania on ääremail, matkib Prantsusmaad, mõtteloidus, terve sajand ei toimu midagi tõsist · maailmakirjandusse tagasi alles tänu 1898 põlvkonnale · 18 sajand koloniaalajastu · 1713 Hisp Kuninglik Akadeemia RAE · 18 saj inkvisatsioon püsib · Hispis oli kõik mõõdukas, mitte radikaalne Benito Gerimino Feijoo (1676-1764) · peeti Hispi Voltaire'ks · ,,Teatro Critico Universal", üleni kriitiline nägemus kogu ajastu kohta · huvi loodusteaduste vastu · ,,Erudeeritud kirjad" Diego Torres de Villanovel (1693-1770) · ,,Vida"
Näidend oli teravalt satiiriline ja rahva hulgas väga populaarne. Näidend „Pisuhänd“ sai valmis 1913 a. oktoobris, komöödia esietendus oli „Estonias“ 1914 a. veebruaris. Etendus saavutas menu tänu sädelevale huumorile. See oli samuti väga populaarne rahva seas. Aastail 1914 – 1916 oli see kõige mängitavam lavatükk. Välismaal mängiti seda tükki Soomes, Saksamaal, Tsehhis, Leedus, Lätis. „Pisuhänd“ on kahtlemata maailmakirjandusse kuuluv komöödia. See on realistlik karakterkomöödia, mille teravik on suunatud kodanluse karjerismi vastu. Eesti kultuuriruumis leidub ohtralt tsitaate "Pisuhännast", viiteid selle sündmustikule ja tegelaskujudele. Tuntud on ütlused "Tuu pole 7 häda peräst — tu om toreduse peräst", "Kord Vestmann all ja Piibeleht peal", "Vestmann Vestmanni uulitsast" jts. Vilde kolmas näidend „Side“ valmis 1916 a. märtsist kuni 1917 a
Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4)
Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence’is – trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks “Laulude raamat”. Teiste luuležanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetižanri suurim meister. SONETT – 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4)
Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de Bergerac'ile,et väljendada dogmavabu ideid religiooni, looduse ja poliitikaelu kohta ning seletada maailma ehitust teaduslik-materialistlikult *aforism-mõttetera,efektselt sõnastatud elutarkus,mis ei tõesta ega argumenteeri *miniatuur-lühike,täpse sõnastusega proosa-väikevorm,mida iseloom rõhutatult lüüriline meeleolu *maksiim e sentents-lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel 5.MIDA UUT TÕI JA JÄTTIS MAAILMAKIRJANDUSSE? BAROKK *kujundipeenus,ornamentaalsus KLASSITSISM * ,,madal" komöödia-moraalne üldistus *"kõrge" tragöödia-ei tohtinud olla labane, pidi puhastama ja õilistama
isegi Kross, kelle puhul see polnud siiski põhitöö ega polnud äraelamiseks vajalik. Kross oli elukutseline kirjanik (on siiani), kelleks omal ajal oli saanud ka Vilde. Vildet aitas ainult tema suur anne tollastes oludes elatuda ainult raamatute kirjutamisest. Pikka aega oli Vilde siiski sunnitud olnud töötama ajakirjanikuna ning see mõjutas üsna palju tema loometööd. Kui aga suunduda eesti kirjandusest maailmakirjandusse (praegu kuulub siia ka eesti kirjandus), siis peab mainima, et ka William Makepeace Thackeray (sünd 1811), suurepärase ajaloolise romaani ,,Henry Esmond" autor, on ka töötanud ajakirjanikuna. Eesti ajakirjanikena töötavatest kirjanikest erineb ta aga sellepoolest, et ta oli rikas. Võib lisada veel, et paljud arvustajad asetavad ,,Henry Esmondi" inglise ajalooliste romaanide hulgas esimesele kohale- kõrgemale kui ühegi Scotti raamatu. Scottist kui esimesest
James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust. Harimata, lihtsas inimesed on säilinud poeesia algupärane jõud Neid inimesi ühendab lihtne, aga suur, nõiduslik pidulik laad Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle spontaansuses ja elamuslikkuses Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel
sellist suunda kirjanduses nimetati XIX sajandi ka kriitiliseks realismiks. Realismi põhizanr on eepika suurvorm romaan. Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon. Tähelepanelik eluvaatleja Lev Tolstoi võttis
...........................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote".................................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks
vastu. Kalevipoja saatus on traagiline nagu eesti vananenud. Uues väljaandes püüti neid vigu rahvagi. Eepose stiil monumentaalne. Keel vältida. On olemas kirju, mis oli kirjutatud kas arhailine. Kalevipoja tähtsus: Rajas aluse eesti saksa või eesti keeles., kui on kirju kus tarvitati 2 rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka keelt segamini. Alguses Koidula kirjutas talle maailmakirjandusse. Eepos lõpeb lootusega, et "Austatud härra!" Oma kirjades ta palus teda nõu ükskord saabub parem aeg ja Kalevipoeg tuleb oma loomingu kohta, kirja lõpus kirjutas "Teie jälle koju. Rahvaluulele toetuvad ka «Eesti rahva alandlik Lydia Jannsen". Kreutzwald vastas talle ennemuistsed jutud». Neid jutte nagu "Austatud preili!". Mõne aasta pärast, Lydia «Kalevipoegagi» on tõlgitud mitmesse võõrkeelde
Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. 19 GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348
· peategelasel süümepiinad autori maailmapilt · russofiil ultraratsionaatlikud vaated, venemaa valitud riik, · ei tunnistanud ateistlikke vaatedi sügavalt uskilt; teoses kahtlemine usklikus ja moraalis; ideoloogilised võitlused teoses · taunis kapitalistlikku arengut · keskkond mõjutab inimest tema arvates, · inimene on loomult hea · ühiskonda saab muuta vaid usukõlbelise taassünni teel kirjaniku roll kultuuriloos · tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks · realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja · eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud
5.riimilise luule nôue 6.taaselustati aforism ja valm 7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus 8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust "Rohutirts ja sipelgas", "Hunt ja lambatall", "Rebane ja viinamarjad" MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud Rochefoucauld "Moraalsed sentensid ja maksiimid" AFORISMID, mida hertsog seltskonnas suhtlemisel kasutas lad keeles maksiima peamine, sententsia - arvamus/ aforism=môttetera= sentents= maksiim
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus.
tsükkel. 7. aprill Francois Rabelais (1494 1553) on üks tähtsamaid ja erilisemaid prantsuse kirjanikke. Kirjutas väliselt romaanile sarnase raamatu "Gargantua ja Pantagruel" (4.osa 1532-1552; 5.osa ilmus 1564.a). 4-osaline teos, kuid on ka viies, aga ei teata, kas see kuulub Rabelaisile. Julge teos, kus on peapeale pööratud nt mõned arusaamad kirikust. Läheb kõige kaugemale oma julguse poolest. Oli arst, tundis hästi anatoomiat. Toob jõuliselt inimese keha maailmakirjandusse tänu erinevatele seikadele. Ta toob välja asju, mida rahvas pidas labaseks. Tugev mitmetähenduslikkus, sümboolika. -- Grandgousier suure kõriga mees, kes sai lapse Gargantua, kes sündides tahtis kohe juua, ning talle toodi mingi 18 000 lehma. Läks vanemaks saades Pariisi õppima (kuigi tol ajal veel Pariisi linna veel ei olnud), kus oli Jumalaema kirik. Istub kiriku otsa ja võtab ära kiriku kellad ning riputab need oma märale kaela. Veel enam aga, kui ta "naljaviluks" (pr.k
kultus (Norras, hilisemal perioodil ka Rootsis ja Soomes) III Romantika ,,maailmavalu" IV Kristlik pessimist ja optimist (Taanis) V Fantaasia ehk muinasjutud (Taanis) Kirjanduse kuldajastu Taanis Poliitiliselt ja majanduslikult raske periood. Hans Christian Andersen (suri 1875) - kirjutas täiskasvanutele muinasjutte, elab lastekirjanduse kullafondis (nt Inetu Pardipoeg, Keisri uued rõivad, Pöial-Liisi). Taani oluliseim panus maailmakirjandusse ja enim loetud Taani kirjanik maailmas. Sören Kierkegaard (suri 1855) - avameelsed filosoofilis-kirjanduslikud ülestunnistused ja individualistlik kristlus ja meeleheide. Mõju kristlikule teoloogiale ja eksistentsialismile Ajalooline romantism Rootsis. Seosed akadeemilise maailma ja religiooniga. Asutati oluline Götiska Förbundet (Gootide liit 1811): isamaaline ja rahvusromantiline ajaloohuvilisi ühendav selts. Muinaspõhja ajastut
Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja "Kui me, surnud, ärkame", mis kõik jutustavad andekatest ja tugevatest ekstsentrilistest inimestest, kes teatud elustaadiumis on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust kokkuvõtteid tegema. Rootsi kirjanik August Strindberg (1849-1912) on XX sajandi näitekirjanduse üks alusepanijaid ja ainuke maailmakirjandusse jõudnud rootsi näitekirjanik. Kirjutas u 60 näidendit. Õppis erinevaid distsipliine, üritas saada näitlejaks, maalis jne. Algul tundusid tema teosed kriitikutele liiga julged, 1883. a otsustas ta Rootsist lahkuda. See oli raske aeg. 1898. naasis ta kodumaale. Ta sai tuntuks ka väljaspool Euroopat. Tema tuntumates näidendites käsitletakse perekonnaprobleeme ning meeste ja naiste vahelisi suhteid, samuti räägib ta Rootsi ajaloost.
uusromantiku, impressionistina. Kõigepealt luuletas aga oma nime kinnitas kirjandusringkondades teosega „Peter Camenzind“. On arenguromaan, peategelane ei kohane keskkonnaga ja asub otsima iseennast. On mitmed jutustused, romaanid. Käsitleb kunstniku, looja, abielu temaatikat. Pälvis tähelepanu aga ei eristunud. Eristus teosega „Demian, ühe nooruse lugu“. Taas noore inimese iseenda leidmisest. „Siddharta“ Idamaade filosoofia. 27a „Stepihunt“- modernistlik käsitlus, maailmakirjandusse jäädvustamine. 43 ilmub „Klaaspärlimäng“, on peetud Hesse kokkuvõtvaks loomingu tipuks. Lisaks kirjutas rohkesti arvustusi, esseistikat, luulet, jutustusi, muinasjutte. Iseloomulik: Saksa romantism India ja Hiina filosoofia Nietzshe Jungi psühhoanalüüs Isiklikud läbielamised. Teemakäsitlus: Kõrgema, parema, puhtama maailma poole pürgimine Terviklikkus, harmoonia, tasakaalu leidmine Vabaduseiha, iseseisvumine
annaabi.ee 
