“Kalevipoja”
tähtsus tänapäeva inimesele
“Kalevipoeg”
rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka
maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja
kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened
Kalevipoja-nimelisest vägimehest.
Teose
ilmumisajal oli “Kalevipoeg” igati tunnustatud, kuna mõjutas
suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule
kirjandusele. Tänu “Kalevipojale” kogus tuntust kirjanik
F.R. Kreutzwald , kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann .
käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema. Kahekümnes lugu Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu. Ta kutsub endaga kaasa kõik eestlased ja koos minnakse sõtta. Enne minekut loeb õde Kalevipojale veel sõnad peale, kuidas ellu jääda. Sõjas langevad paljud eestlased ja Kalevipoja sõbrad. Ka Kalevipoeg ise saab haavata, aga sõnatark ravib ta terveks. Peale seda, kui kõik Kalevipoja sõbrad on langenud, läheb ta üksinda metsa ootele ja elama. Ordurüütlid üritavad mitmed korrad teda endaga mesti saada, aga see ei õnnestu. Kalevipoeg hakkab edasi minema ja jõuab Kääpa jõe äärde, kus puhkab ta mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt, kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab
tegelased on vastandlikud (rikas ja vaene, hea ja kuri, noor ja vana, tark ja rumal). Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda (1839 -1907) innustusel. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõttekordus- ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega.
Eestikeelseid laulutekste on käesolevast ajastust tuntud kakskümmend üheksa. Neist on enamik pulmalaulud, sellele lisaks ka mõned matuse- ja pühenduslaulud. Juhuluule sõnastus on enamasti raskepärane ja kohati üsna visalt mõistetav. Peapõhjus peitub siin keele vigasuses, rahvakauguses ja puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad. Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 7 6
neid ette saksamaale õppima minekuks. Õppis Tallinna all-linnas, hiljem läks Saksamaale õppima teoloogiat. Teoloogiat ta ei lõpetanud, tuli enne lõpetamist Tallinnasse tagasi, emalt abiõpetajaks Pühavaimu kirikusse, hiljem, pärast kirikõpetaja surma sai ise õpetajaks. B.R. oli kolm korda abielus. Kaks naist surid katku. Eesti keeles ilmus kroonika esmakordselt 1920. a. II trükk 1967. a Rootsis. B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor
Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt. Negatiivsed tegelased räägivad robustselt. Kirjeldab minimaalselt. Mõnes kohas värsivorme. Keeleliselt ei järgi täielikult vana kirjaviisi, keelekasutus kõigub ja on nõrk. Allikatena kasutab piiblit, kirjakeelseid raamatuid, kohalikku Karja murrakut, Saaremaale tundmatuid keelendeid (Helle grammatika sõnastik). 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos Johann Heinrich Rosenplänter omandas TÜs pastorikutse. Avaldas mõned kooliõpikud, töötas pastorina Toris, Pärnus. Andis välja I teaduslikku eestikeelset ajakirja „Beiträge...” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”), et hakataks eesti k paremini tundma. Teemad: rahvaluule, keel, luuletused, kirjanduse käsitlused jne = 20 vihikut. Kirjutised pea kogu keeleõpetuse kohta, leksikaalsed materjalid
eestikeelne laul aleksandriinis, 1637) Eestikeelseid laulutekste on käesolevast ajastust tuntud kakskümmend üheksa. Neist on enamik pulmalaulud, sellele lisaks ka mõned matuse- ja pühenduslaulud. Juhuluule sõnastus on enamasti raskepärane ja kohati üsna visalt mõistetav. Peapõhjus peitub siin keele vigasuses, rahvakauguses ja puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad. Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes
Rahvaehtsate laulude kõrval ka hulganisti Kreutzwaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Kirjanduslike eeskujudena tuleb arvestada ,,Kalevalat", antiikeeposi, Vergiliuse, Gananderi teoseid. Eepos haarab laialdast probleemide ringi, veenev poliitiline üldistus eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest. Eeposes saab Kalevipoeg kuningaks, mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama mis rahvaski. Kreutzwald seostab Kalevipoja rahvale omase tööga. Kalevipoega pole kujutatud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid inimlikuna, kelle heade omaduste kõrval on ka nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või inimlike eksimustena. Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemine esitatud astmeliselt, kompositsioonilt pole eriti ühtlane ja kompaktne. Teose liidab tervikuks Kalevipoja tegelaskuju ja tema kaudu väljenduv autori ideeline positsioon
„Edda“ Island 1924 Jaan Kärner Islandi jumala- ja kangelaslood. Räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jagavad inimestele õpetussõnu. Müüdid näitavad põhjamaade asukate uskumust ja eluolu. „Kalev Eesti 1998 F. R. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate ipoeg“ Tiritamm Kreutzwaldi järgi kirjeldamisega. Järgnevad tema kangelasteod. Kui Tallinn lastele jutustanud Kalevipoeg sureb paneb vanaisa ta põrguväravaid valvama. Eno Raud „ILIAS Itaalia 1997 Koolibri, Mart Aru Iliase tegevus toimub Trooja sõjas 10. aastal. Eepos räägib
Kõik kommentaarid