välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD
Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei
vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 4. Too välja külma sõja väljendumine kolmes peamises valdkonnas: a. Võidurelvastumine b. USA/NSVL soovivad saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas c. Mõlemad pooled soovivad laiendada oma mõjuvõimu kolmanda maailma riikides 5. Organisatsioonid: a. NATO 10 Euroopa riiki + Kanada + USA asutasid 1949. a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu organisatsiooni ehk NATO. Selle tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. b. VLO 1955
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks
väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hinna piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. Korea sõda 1950-1953 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna- Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953
Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis)
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.
tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib ametlikult lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatliku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut majanduses , poliitikas kultuuri ja teaduselus maksma panna. Toimus võidurelvastamine. 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg koostöölepingu kuna aga osalisi oli liiga vähe liitusid hiljeb 10 euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega Põhja-atlandi Lepingu Organisatsiooni. 1949 aprill NATO Kui ühte osalist rünnatakse tulevad teised appi. Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud
üritas Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. N.Hrustsov- Peale Beria mahalaskmist mõjukaimaks tegelaseks kujunenud isik, kelle ajal algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. 5.Organisatsioonid: NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon(1949), millel oli lihtne mõte, kui üht osalist rünnatakse, astuvad teised kaitseks välja. VMN- 1949.a asutatud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO- 1955 a.Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend. IMF- Rahvusvaheline Valuutafond, aitas majandust üles ehitada. ESTÜ- 1951 a. Euroopa Söe- ja Teraseühendus, riikidevaheline majandusorganisatsioon. WTO-1948 a. maailma kaubanduse organisatsioon, mis aitab riikidevahelisel kauba vahetusel ?!
Nõikogude liit teatas oma I aatompommi katsetusest II pomm oli hiinlaste, lõppes hiina kodusõda ning hiina jagunes kaheks · Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega. o Tekkisid sõjalised blokid: NATO USA ja 12 lääneriiki 1949 Varssavi lepingu organisatsioon 1955 · VMN vastastikuse majandusabbi nõukogu o Sotsialisti maade majanduskoostöö organsisatsioon Lääneriigid USA: · H. Truman (1945-1953) o Üleminek sõja-ajalt rahuajale o ,,beebibuum" üle terve maailma sünnib väga palju lapsi o Pidurduspoliitika kommunismi leviku pidurdamine o Makartism McCarthy spioonide ja kommunistide otsimis kampaania
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele
viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide
majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le.
Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse. Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab tänaseni. Suessi kriis- Suessi kriis sai alguse sellega, kui 1956 aastal riigistas Egiptuse uus valitsus eesotsas Gama Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. NSV Liit kasutas soodast võimalust ära ning toetas Nasserit igatpidi. 1956 aasta sügisel ründas Iisrael Inglaste mahitusel Egiptust, peagi liitusid Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning USA ja NSV Liit sundisid pooli lõpetama ningi peagi viisidki nad oma väed Egiptusest välja. Toetajad: NSV Liit Tagajärg: Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes ning NSV Liidu autoriteet suurenes lähis-idas Berliini ülestõus-Juba pikka aega suurenenud rahulolematus viletaste elutingimuste üle lõppes 1953. a avaliku vastuhakuga. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades
Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks
Saksa okupatsiooni algus Eestis Külm sõda KÜLM SÕDA USA ja NSVLiidu, läänemaailma ja komminstliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad pooled hoidusid otsesest kokkupõrkest tänu tuumarelva olemasolule. Sõja vormid : Propaganda ( saavutuste üleskiitmine, vastaspoole halvustamine) Ideoloogia (rõhutamine) Majandus (majanduslik võidujooks nt kosmose vallutamine) Kultuur (kultuurisaavutused, muusika [ jazz USAS]) Võidurelvastumine (vesinikupommid, tuumaraketid) ja kriisid(piirkondlikud konfliktid) Sõja eesmärgid USA Tõkestada kommunismi levikut NSVLiit II maailmasõjas saavutatu kindlustamine maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõju vähendamine Euroopas Sõja põhjused: 1) Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus demokraatia versus totalitarism, turumajandus versus plaanimajandus 2) Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVLiidu poolt
Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu, mis asus Berliinis (jaotati ka sektoriteks). Saksamaa lubati taastada ühtse rahuriigina. Reparatsioonide katteks pidi Saksamaa loovutama tööstusettevõtete sisseseade. Riikide poliitika hakkas erinema. Läänetsoonides kujunes pluralistlik ühiskond. Venelaste tsoonis koondati võim kommunistide kätte ja toimus natsionaliseerimine. Ka Liitlaste Kontrollnõukogu ei tulnud oma ülesannetega toime. Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid, viisid läbi rahareformi (juuni 1948 riigi marga asemele) ja läksid üle turumajandusele. Nõukogude Liit viis oma tsoonis samuti läbi rahareformi. 25 juuni 1948 blokeeris Nõukogude Liit juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Lootsid, et Lääneriigid loovutavad enda osad. USA ja Suurbritannia varustasid enda tsooni õhu kaudu kuni 12 mai 1949.
Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale. Lisaks sõjalisele koostööle arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd
Jaapanis mõistis rahvusvaheline tribunal süüdi 25 sõjakurjategijat. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis kaitseks ka igat inimest võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · ÜRO Lastefond (UNICEF) · ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud. USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides.
Eesti liitus 1991 aastal Külm sõda Puudus otsene sõjategevus Osalesid NSVL ja USA Läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, hoiduti otsesest kokkupõrkest tuumarelva pärast Sõja vormid: Propaganda Ideoloogia (demokraatia <-> kommunism) Majandus (kiire vs aeglane) Kultuur (saavutused, kunst, kirjandus, filmi areng) Võidurelvastumine ja kriisid Eesmärgid: USA tõkestada kommunismi levikut NSVL II ms saavutuste kindlustamine maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõju vähendamine Euroopas Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus (demokraatia vs totalitarism; turumajandus vs plaanimajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt Võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu
kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid).
Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 ning see muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Näiteks Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Albaania sa taas iseseisvaks, Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Need muutused tõid kaasa miljonite inimeste ümber asumise. Mõnel pool põhjustas see vägivalda. Samuti muutis II maailmasõda jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks sai USA ning Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. Nõukogude Liit sai määravaks jõuks. Pärast teist maailmasõda hakkasid NSV Liidu ja lääniliitlaste suhted jahenema. Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas
kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne-Berliin NSV Liiduga liita. USA suutis õhusilla abil Berliini 324 päeva varustada ning blokaad lõpetati. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku Külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast demokraatia ja kommunistliku tolitarismi vastasseisu. Vastased ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. 1. Võidurelvastumine. 2. USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Üritati laiendada oma võimu Kolmandas Maailmas NATO ja VLO moodustamine 1949. aprill asutasid 10 Euroopa riiki + USA + Kanada NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Arendati sõjalise koostöö kõrval ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. 1952. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Võidurelvastumine, Euroopas poliitiline ülekaal, mõjuvõim Kolmandas Maailmas. NATO. Aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 10 euroopa riiki + Kanada ja USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid
○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike
Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest - kommunistide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
