Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüdroisolatsioon, krohv, seinal, veekoormus, drenaaz, lekke, vuugid, müüritis, pinnavesi, soolad, aluspind, isolatsioonivõõp, seintele, survet, konstruktsioonid, kohtade, valides, pragude, difusioon, tungima, kelder, kuivana, ehituskool, mitmesugust, sobivat, pikemalt, kandumine, tän, kõrgele, kapillaartõus, edasikandmine, pinnavett, segaminiEsitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.......................................................................................................4 1.2.Survevaba hüdroisolatsioon........................................................................................................4 1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon.....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon...................................................................................5 2.1.Horisotnaalne hüdroisolatsioon................................................................................................
................................................14 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud
Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID
,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav
Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5] Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vett siduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaz. Kui hoone ümber puudub drenaaz, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone allosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 4
vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi küljele või vahetult vundamendi alla, tekidades survet. Eriti ohtlikuks muutub see, aga maapinna külmumisel mille tagajärjel vesi jäätub ja surve vundmendile suureneb. [2] 1.5. Pinnase niiskus
soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid
Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina
vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament; 3 raudbetoonpadi-rostvärk; 4 liivalus; 20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema
ülespöörde serv kinnitatakse mehhaaniliselt, betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas, soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks, minaraalvill soojutuseks ei kõlba, sobivad eelkõige ekstudeeritud vahtpolüstereen (XPS) ja kergkruus. Murukatus koosneb vähemalt kolmest kihist: hüdroisolatsioon, drenaazikiht, kasvupinnas, murukatuse võib teha pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. 13 Hüdroisolatsiooni vuugid peavad olema juurekindlad, kasvupinnase- ja drenaazikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest, haljastuse jaoks tuleb
siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis
Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m. Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m.
Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud) Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega. Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus, Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad, Saasteained ) Niiskuskahjustused (biol.lagunemine, külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud energiakulu, terviseriskid) 14 7 ... Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks: Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi)
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõ
Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe.
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette kuni 40 cm laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis laastukatus saepuru-savi soojustusega, all raamides puitaknad topeltpõrand vineer või krohv (köögis) 6010 Paekivi, Tahutud palk, väljas Eterniidiga kaetud 2 klaasiga omaette krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate
* Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak * niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) * pinnase tumedam värvus * metsas väike juurdekasv * sfagnumsamblad * pinnavesi * kõrge põhjaveetase * pinnase nõrk kandevõime Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniiskuse korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel.
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem
Kordamine: 1. Nimeta ehitusmaterjalide mehaanilisi omadusi. 2. Mille ehitamisel on oluline arvestada hõõrduvust? 3. Mille ehitamisel on oluline arvestada kuluvust? 4. Nimeta elastseid materjale. 5. Mis vahe on plastsel ja elastsel materjalil? 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused Keemiline püsivus. See on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine muudab materjalide omadusi. Keemiliselt saastunud keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivaid materjale. Teine võimalus on katta ehitusmaterjalid vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus. Selle all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. Peamised kiirgus-isolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne. 20
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust.
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
funktsiooniks valkude süntees ning ta asub muu hulgas tuumaosakestes ehk nukleoolides. 20 Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on
annaabi.ee 
