vanaemaga kunagi koos ungari ja Poola õunu söönud, kumbki pool - mt ootas vanaemaga oles kooli, sest ei viitsinud enam vanaema Siberi-jutte kuulata, oli neist tüdinenud, sest need kordusid koguaeg, vahel sai vanaemalt peksa, kui teda ei kuulanud või kuidagi pahandas - mt oli käinud ka ülikoolis, kuid eelistas seal mitte olla, elas siis puumajas, mille taga oli õunapuu, kust vahel õunu näppas, sest raha tal polnud, puudus pikalt ülikoolis ja kui teda otsima tuldi ja ta tagasi pidi minema, ei saanud midagi enam aru, nuttis 25. - tõdes Angelole kirjutades, et ega seal Amsterdamis midagi erilist ei toimunudki peale selle, et ta seal Franzi kulul elas - mt tundis, et elab olematut elu, ta ei tahtnud ega vajanud midagi ega kedagi, ei tundnud kellestki puudust, isegi Angelost mitte, kuigi seda sellepärast, et ta talle koguaeg kirjutas - talle meeldis käia sellistes kohtades, kus eriti teisi ei liikunud, luusis ringi, näiteks Louvre'is
Kevadise tööhoo kasvades kasvas ka Jürks töökoormus Antsu juures. Seepärast pidi ta palkama Põrgupõhjale sulase, kuna ta ise praktiliselt kodus aega ei veetnudki. Seetõttu ei teadnudki Jürka Põrgupõhja toimetustest rohkem, kui ta Antsu käest kuulis ja sellepärast ta ühel ööl koju läkski. Katsus kodu ust, see oli lukus. Ta murdis ukse maha ja nägi sulast aknast välja ronimas. Tahtis talle järele joosta, kuid aknaava oli tema jaoks liiga väike. Siis läks suure vihaga Lisete käest aru pärima, kuid Lisete vastas, et tema ei kuulnud midagi ja aken oli lahti, et jahedam magada oleks. Jürka rahunes ja ütles, et kui ta sulase veel toast leiab, lööb ta maha. Parandas siis ukse ära ja läks tagasi Antsu juurde. Kui ööd juba pikemad olid, läks Jürka taas öösel Põrgupõhjale. Ta läks majja, kuid Lisetet polnud seal. Läks siis sulast lakka tema asemelt otsima, kuid sulast polnud seal
Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp,
17th Stre e t on oma n d t u d Alloy Entert ain m e n t poolt, ja järgide s oma n d a t u t tööt a s ta lühiajaliselt Alloys. Päras t Alloyst lahku mis t kirjuta s ta " Ränd a v a t e Pükst e Õeskon n a " millest sai rahvu sv a h e lis elt hästi müü d u d raa m a t , millele järgn e s veel kolm "Pükst e" se eria t .Viiman e kandis nime "Igave s ti sinise s" , mis avald a ti 2007 aast a jaanu a ris. Selle esim e s e se eria raa m a t u koht a tehti aast al 2005 film. Teine film põhine s kolma n d a raa m a t u se erial mis valmis 2008. a augu s til. Brashares sai oma esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist
ning mehi ning ka röövisid osad lapsed, et viia neid orjusese. See kõik toimus öösel, siis kui nad magasid, nad kuulsid midagi kahtlast ning ärkasid üles. Mende isa läks vaatama, mis toimub ning nägi, et hütid põlevad, Mende isa sai kohe aru, et midagi on valesti ning siis hakkas karjuma ,,mudzahiidid" Mende ei saanud aru, mis toimub kuid isa karjus, et nad peavad põgenema. Nende plaan oli metsani joosta, kuid kui nad sinnani jõudsid, siis olid ka seal araablased, kes tõkestasid nende põgenemistee. Kui Mende oli kaotanud rüseluses isa ja ema siis võttis ratsanik ta hobusele ja viis ta mets, kus istusid ka teised lapsed. Noorimad lapsed olid umbes kaheksa aastased ning vanimas umbes kaheteistkümnesed. Nad olid metsas hommikuni. Mendele meenus see jutt, mis isa oli talle rääkinud shimiide hõimust ja ta sai aru, et toimus sama asi.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas
needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas
Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika
see tekkitas rahval kahtulst kuna tahtsid veel näha kord Põrgupõhja endist perenaist. Kahtlused jõudsid sellisele tasemele, et kohale kutsuti politsei. Selgus, et kirst on mulda ja kive täis põhjusel, et laip on kaduma läinud, kuidas? Juula oli uudiseid meestel viimas ukse lahti jätnud, laipadele meeldib jahedus. Koju jõudes koos kirstuga avastasid kaks, et uks on praokil ja naine jälgedeta kadunud, mitte ühegi looma jälge ei olnud nagu politsei küsis. Jürka ja Juula mõtisklesid ja veentsid politseid, et juu läks Lisete otse põrgusse, tõendid puuduvad kuna põrgusse jälgi ei jää muidu oleks see ammu üles leitud. Järgen duur dilemma mis juba õnnistatud mulla ja kirstuga peale hakkata, lahenduseni ei jõuta. Kevadel leiti metsast mned kondid, peale asjtundjate tulisi vaidlusi esitai aruanne, et tegemist on keskealise naisega. Toimusid uued pühatsemised ja mattused ehki Jürka kindlalt arvas koos oma naisega mõlemal
nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende Jumal Jeesus Kristus, poisid ehmusid ja tahtsid ära joosta, kuid mees peatas nad, uuris, miks nende vanemad ikka külla elama pole tulnud, rääkis, et kui poisid siia koliks, saaksid nad uued nimed Piiblist, nagu temagi – Vambolast Johanneseks, tütar Magdaleenaks, neil õnnestus ka reha näha, seejärel lahkusid tagasi metsa - „Tark teeb nii nagu teised targad ees, mitte ei jookse omapäi justkui sulust lahti pääsenud põrsas.“ Lk 24 - koju tormates tahtis Leemet emale külast rääkida, aga kedagi peale onu polnud kodus,
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa. Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et Hansuga koos olla, käis isegi nõia juures, ning oleks öelnud lahti oma isast, kes ei sallinud mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta, nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne. Selliseid unistajaid ja tegutsejaid on ka praeguses maailmas. Muna Ott – Külamees, kes töötas 10 aastat Vanapagana heaks. „Tere siis! Kümme aastat on
Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. PILET NR 7 KÜKLOOP POLYPHEMOS 1. P juurde sattus Odysseus oma eksirännakutel. Odysseus oli oma meestega ühes koopas söömas, kui kükloop nende juurde tuli ja küsis, mis mehed seal teevad. Odysseuse mehed kartsid, aga tema ise mitte. Odysseus ütles, et Zeus kaitseb neid, kuid P vastas, et tema ei karda jumalaid. Kükloop haaras selle peale mõlemasse kämblasse ühe mehe ja lõi neil vastu põrandat ajud välja ning sõi mõlemad ära, seejärel kükloop uinus. Mehed aga ei saanud kükloopi tappa, kuna siis poleks olnud kedagi, kes suure kaljurahnu avause eest lükkaks. Hommikul sõi P veel kaks Odysseuse meest ära
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
meid ootab muusika! Eesti keele tunniks on võimalik laulu ka natukene muuta: Algab keeletund, eesti keele tund, meid ootab eesti keel! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants" Ette ja taha ja tere, tere, Nastja, tere, tere, Dima ja tere, tere, Nikita! Ette ja taha ja tere, tere, Olja ja tere, tere, Sasa! Ja tere, tere, Vanja! Õpetaja tervitab järgemööda kõiki lapsi. Hiljem võib õppida seda tantsuna. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 2021) K. Rüütli "Hommikutants" Hommik käes, kaunis päev, siin vaid rõõmsaid lapsi näen. Hommik käes, kaunis päev, lööme tervituseks kokku käed. (K. Rüütli 2004. Lk 9)
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
«Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Mis tal ka õnnestus ja samal ajal tärkas ka poisis siiski huvi tüdruku vastu, kuid ta proovib alguses seda maha suruda. Kuid Liisi hakkasid segama need kahtlaselt kallid vidinad, mida kellelgi teisel klassist polnud ja veidrad tumedates masinates sõbrad. Lisaks tulid välja veel vahejuhtumid, kus Sethi klassikaaslased üsna koletute viisidega Sethi vigastada ja rünnata tahtsid või kus Seth pidi enesekaitseks nuga kasutama. Ja kui Liis ka nende kohta küsis, siis poiss püüdis alguses kõrvale hiilida, kuid lõpuks siiski rääkis. Raamatu murdepunktiks on see, et Liisil õnnestub välja uurida Sethi tegelik elu. Nimelt on Sethi isa tegelikult elus ja oli kunagi Eesti U.S.A. saatkonna diplomaat, kes armus eesti tüdrukusse. Eestlane ei maininud diplomaadile oma rasedusest ja kui aastaid hiljem lastekodulaps Seth hambaarsti juurde läks, siis sai ta teada, et ta isa elab ja on diplomaat ning
kümneaastane poiss ja pisut noorem tüdruk, tõttasid õnnetuspaigale. Siin sirgus meie noormees parajasti püsti ja märkas, mis temaga oli sündinud. Ta pilk langes esiti pahaselt suure koera Tarapita peale, kes oma isanda käsul nii harimata viisil ratast oli püüdnud. Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku
Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib
Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi
Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. 12 Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17 000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korraldatud
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
ee) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka.
ette luges. 7. "Suurte arvude seadus" (1978, trükiarv 32 000) Tegelasteks KEKi ehitusbrigaadi mehed, kes on sunnitud taotlema kommunistliku töö brigaadi nime. Idee taga on nende fanaatiline brigadir Tõnis Praost, kes on sama vankri ette rakendanud ka oma perekonna. Loomulikult toob see kaasa hulga konflikte. Pealtnäha sileda pinna alt koorub välja näotuid lugusid. See on kirev nõukogudeaegne tegelaskond õpetajad, töömehed, harrastusteatri näitlejad, kohtunikud , kes jesuiitlikult süsteemi üle kavaldavad ja kelle elud alluvad nn suurte arvude seadusele. 8. "Disko" (1982, kordustrükk 1995) Kooliromaan, mille tegelasteks linnalähedase maakooli lapsed ja õpetajad. Kesksemad tegelased on noor füüsikaõpetaja Künnapu ja nn raskest kodust pärit teismeline Madis. Taustaks kooli sulgemise oht, mistõttu valitsema kipuvad minnalaskmismeeleolud. Lastega lähemalt kokku puutudes saab oma
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
