Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia SH (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia?
  • Mida ma võin teada?
  • Mida ma pean tegema?
  • Mida ma võin loota?
  • Mis on inimene Kuhu tõmmata piir?
  • Mis on filosoofia?
  • Kui teadus on üldse olemas?
  • Miks midagi on Miks ei ole mitte midagi?
  • Kui näilus kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab?
  • Miks me usume et osa asju on ilusamad?
  • Kellest sai tema naine?
  • Milliseid vahendeid tuleb kasutada?
  • Milliseid väärtusi tunnustada?
  • Kuidas see rõhumine toimub?
  • Mis siis on tegelikult ratsionaalne ja mis irratsionaalne?

Lõik failist


Filosoofia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
SH. klass
2011/12
Sisukord



Filosoofia „sambad“ 4
Mis on filosoofia? 5
Mileetose ehk Joonia koolkond 6
Eleaadid ehk elea koolkond 7
Eelsokraatikute koolkond 8
Sofistid 9
Sokraatikud 10
Hellenistid 13
Keskaja filosoofia 16
Augustinus 19
Skolastika 23
Renessanss 24
Francis Bacon 25
Rene Descartes 26
John Locke 28
Valgustusaeg 29
Prantsuse valgustus 30
Jean- Jacques Rousseau 31
Immanuel Kant 33
Georg Wilhelm Friedrich Hegel 35
Karl Marx 36
Positivism 37
Irratsionalism 39
Ludwig Wittgenstein 42
Postpositivism 43
Ameerika pragmatism 45
Oswald Spengler 47
Pierre Teilhard de Chardin 49
Arnold Joseph Toynbee 51
Herbert Marcuse 53
Uusparempoolsed 56
Martin Heidegger 58

Filosoofia „sambad“


* Filosoofial on niinimetatud sambad:
-) Vana-Kreeka alus.
*) Kreeklasi huvitabKOSMOS “ ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia .
-) Religioone alus (alustekstiks piibel ).
*) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu.
-) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus).
* Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad:
-) Joonia koolkond: „Mis on mingi asja põhjus?“
*) Algsed filosoofid olid kaupmehed .
-) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: „Mis on inimese elu mõte?“
* 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud.
* Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon :
-) 1. Mis on tõene?
-) 2. Mis on hea? ( eetika ja moraali küsimused)
-) 3. Mis on ilus? ( esteetika )
* Immanuel Kant formuleerib küsimused:
-) 1. Mida ma võin teada?
-) 2. Mida ma pean tegema?
-) 3. Mida ma võin loota ? (religiooni küsimus) – ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen.
-) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir?

Mis on filosoofia?


* Filosoofia – kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises, eesmärgiks tervikliku maailmapildi saavutamine.
-) Filosoofia tegeleb ka nende asjadega, mida me tavapärases elus tõeliseks ei pea.
-) Filosoofia seisukohast peab asi olema loogiline, kui pole just taotuslik ebaloogilisus.
-) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid.
* Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil.
-) Moraali filosoofia – tegeleb küsimusega, mis on hea?
-) Ajaloo filosoofia – kas ajalugu kui teadus on üldse olemas?
* Gnoseoloogia/ epistemioloogia – tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega)
-) Subjekt – see, kes tunnetab.
-) Objekt – ümbritsev.
*) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem.
*) Empirismide arust on kogemus olulisem.
*) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme .
* Metafüüsika – ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse
Vasakule Paremale
Filosoofia SH #1 Filosoofia SH #2 Filosoofia SH #3 Filosoofia SH #4 Filosoofia SH #5 Filosoofia SH #6 Filosoofia SH #7 Filosoofia SH #8 Filosoofia SH #9 Filosoofia SH #10 Filosoofia SH #11 Filosoofia SH #12 Filosoofia SH #13 Filosoofia SH #14 Filosoofia SH #15 Filosoofia SH #16 Filosoofia SH #17 Filosoofia SH #18 Filosoofia SH #19 Filosoofia SH #20 Filosoofia SH #21 Filosoofia SH #22 Filosoofia SH #23 Filosoofia SH #24 Filosoofia SH #25 Filosoofia SH #26 Filosoofia SH #27 Filosoofia SH #28 Filosoofia SH #29 Filosoofia SH #30 Filosoofia SH #31 Filosoofia SH #32 Filosoofia SH #33 Filosoofia SH #34 Filosoofia SH #35 Filosoofia SH #36 Filosoofia SH #37 Filosoofia SH #38 Filosoofia SH #39 Filosoofia SH #40 Filosoofia SH #41 Filosoofia SH #42 Filosoofia SH #43 Filosoofia SH #44 Filosoofia SH #45 Filosoofia SH #46 Filosoofia SH #47 Filosoofia SH #48 Filosoofia SH #49 Filosoofia SH #50 Filosoofia SH #51 Filosoofia SH #52 Filosoofia SH #53 Filosoofia SH #54 Filosoofia SH #55 Filosoofia SH #56 Filosoofia SH #57 Filosoofia SH #58 Filosoofia SH #59 Filosoofia SH #60
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...

Filosoofia
thumbnail
17
pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

filosoofia teine kursus
thumbnail
17
pdf

FILOSOOFIA mõisted

FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

filosoofia teine kursus
thumbnail
21
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Igavik ­ aeg Ruum ­ aeg Juhuslikkus ­ paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus ­ tegelikkus Kvaliteet ­ kvantiteet Sisemine ­ välimine Olemine ­ saamine Näivus ­ reaalsus Eesmärk ­ vahend Tarkus ­ kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse ­ mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

Filosoofia
thumbnail
7
pdf

Filosoofia talve arvestus

Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst.

Kategoriseerimata
thumbnail
15
odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena

Filosoofia
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun