Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laomajandus (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

ABC analüüs (ABC analysis )
Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad . Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele , klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast . Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest.
ABC kõver (ABC curve)
ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C- gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B keskmisi ja C aeglaseid tootegruppe. Täht D-ga tähistatakse aegunud tooteühikuid.
ABC klassifitseerimine (ABC classification )
ABC analüüsi käigus koostatakse pingeread toodetest, klientidest ja tarnijatest. Teatud kohtadesse tõmmatakse pingeridades piirid, mille järgi jaotatakse uuritav grupp A,B,C, D, E jne kategooriatesse. A- kategooria tooted ja kliendid on kõige olulisemad, kuna need annavad tavaliselt 70 – 80% käibest ja kasumist. B- rühma tooted annavad vastavalt 15 – 20% ja C – rühma tooted 5 – 10% käibest/kasumist. Üleminekupiirid ühelt kategoorialt teisele on teatud määral tinglikud ja need tuleb määrata ettevõttes kokkulepitud põhimõtete alusel. A- kategooria tooted ei tohi laost kunagi lõppeda, A- rühma kliendid peavad saama kõige paremini teeenindatud ja A- rühma tarnijad on ettevõttele kõige olulisemad tarnijad ( ABC classification)- eesmärgiga juhtida ja planeerida varusid, liigitatakse inventar vahetult pärast ABC analüüsi kolme põhigruppi.
Activity Based Costing (activity based costing)
Tekkepõhine kuluarvestus . Kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neis tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt.
ADR (1) (ADR (1))
Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna “ Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks,” mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega.
AETR kokkulepe (AETR agreement)
Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda.
Agent (Agent)
isik, kes esindab printsipaali, samas võib olla Vahendaja nii ostja kui müüja rollis. Agent tegutseb kellegi teise isiku või firma nimel ning tavaliselt on agendiga sõlmitud lepinguline kokkulepe, mis määrab agendi vastutuse ning firma/isiku esindamise ulatuse .
Agentuuri kaart (Agency card)
Üks krediitkaardi liikidest, mis väljastatakse autojuhtidele. Krediitkaart annab autojuhtidele võimaluse tankida autot reisil olles kütuse jaemüügipunktides
AGR konventsioon (AGR convention )
Rahvusvaheline konventsioon, mis hõlmab maanteede märgistamist sõidumarsruutidena- peamise osa moodustab trans-Euroopa “ E” – marsruutide süsteem.
Akrediteerimine
Akrediteerimise all mõeldakse protseduuri, kus akrediteeriv organ tõendab vormiliselt, et mingi organ või isik on pädevad midagi (kedagi) testima, kalibreerima, sertifitseerima või tõendama. Akrediteerimine tähendab ühtlasi ka sertifitseerimist läbiviiva organi pädevuse tõendamist
Allokatsioon (Allocation)
Termin, mida kasutatakse seoses jaotuse planeerimisega. Tellimused / saadetised kinnistatakse mingile kindlale veokile või marsruudile
Allvoog
Allvoog kujutab endast logistilises ahelas firma müügiturgu ehk kliente
Alternatiivne võlakonflikti lahendus ( Alternative dispute resolution )
Alternatiivne lahendus võlakonfliktile. Võimalused, kuidas võlgade mitte-maksmise korral lahendada konflikt.
ANA (Article number association (ANA))
Sõltumatu mittetulunduslik organisatsioon ,mis varustab standardsete numbritega kõiki vöötkoodidega märgistatud kaupu
Animo (Animo )
Euroopa arvutite andmebaasis kasutatav koodnimi elusloomade transportimisel.
AORTL (Association of Road Transport Lawyers (AORTL))
Maanteetranspordi juriidiliste probleemidega tegelev õigusassotsiatsioon.
APS ( Advanced planning system (APS))
Arvuti tarkvarapakett, mis käsitleb tarneahelat tervikuna ja võimaldab teha optimeerimisotsuseid kogu ahela jaoks.
Arbitraaz ( Arbitration )
Erimeelsuste lahendamine sõltumatu ja volitatud isiku - arbiteri vahendusel. Arbiteriks võib olla näiteks advokaat või kohtunik , kelle poolt tehtud otsus on siduv mõlemale osapoolele.
Arhiveerimisteenus (Archiving service )
Uus teeninduskontseptsioon , mille puhul logistikaoperaator arhiveerib kliendi dokumentatsiooni ja osutab talle dokumentatsiooni vormistamisega seotud teenuseid
Ateena konventsioon (Athens convention )
Rahvusvaheline õhuvedude konventsioon, mis käsitleb vedaja vastutust reisjate ja nende pagasi eest.
Autojuhtide tööajapiirangud EL-is
EL juhtorganite poolt on ette valmistatud ühtsed piirnormid raskeveokijuhtide sõiduaegade osas. Nii töövõtja-juhtidele kui ka omanikjuhtidele peaksid edaspidi kehtima ühesugused sõiduaegade piirangud. Tööaeg nädalas ei tohiks ületada 48h. Üksikutel nädalatel on lubatud sõiduajaks ka 60 tundi, kuid siis ei tohi nelja viimase nädala tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h. Järjest võib olla rooli taga 6h, seejärel tuleb teha vähemalt 30 min vahe. Peale 9h sõitu tuleb teha vähemalt 45 min vahe. Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h
Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) )
Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes , kus kauba käsitsemine on automatiseeritud
Automatiseeritud ladu (Automated warehouse /order picking)
Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt.
Avalik ladu (Public warehouse)
Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid
AWB (Air Waybill)
Õhutranspordi saateleht .
AVL ( Automatic vechile location (AVL))
Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi /veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud ).
B/L ( Bill of Lading )
Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi.
BRT (Brutoregistertonn)
Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik.
Vasakule Paremale
Laomajandus #1 Laomajandus #2 Laomajandus #3 Laomajandus #4 Laomajandus #5 Laomajandus #6 Laomajandus #7 Laomajandus #8 Laomajandus #9 Laomajandus #10 Laomajandus #11 Laomajandus #12 Laomajandus #13 Laomajandus #14 Laomajandus #15 Laomajandus #16 Laomajandus #17 Laomajandus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mehin Õppematerjali autor
mõisted

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
49
doc

Laondus ja veokorraldus

VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8

Veokorraldus
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
thumbnail
52
doc

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja

Laomajandus
thumbnail
7
rtf

Eriala sõnastik

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks

Laomajandus
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika
thumbnail
20
doc

Logistika alused

1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid l

Laomajandus
thumbnail
14
doc

Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja

Laomajandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun