Koit Toome „Mälestused“ - Laulusõnade tõlgendamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

taasavastamine. Vilepi puhul lihtsustab paralleelide tõmbamist autori eraeluga ka asjaolu, et tema loominguperekonnas võib kohata pärisperekonnaga sama liikmete arvu ja laste tõelisi nimesid (Liisu-sari, luuletused, jutukogu ,,Lendav õunapuu") 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine Heiki Vilep hakkas luuletusi kirjutama algklassides. Niikaua kui ta ennast mäletab, on ta alati midagi sahtlisse kirjutanud. Hulk energiat on läinud laulusõnade tegemisele, mille arvuks hindab ise umbes 300. Paraku ei ole valdav enamus ansamblite kirjule seltskonnale tehtud lauludest säilinud ei teksti ega salvestusena. Sihipärasemalt hakkas Vilep luulet kirjutama kahekümneselt. Sellal kirjutatud luulet ilmus 1980ndatel ajakirjas Pioneer. Esimeseks julgustajaks oligi Pioneeri toimetaja Leelo Tungal, kes soovitas hakata ka raamatu peale mõtlema. Paraku ei jõudnud Vene armees teenitud

Kirjandus

34

doc

Mustlasmuusika

Pigem mõjub mustlaspunk esmakuulamisel pisut imelikult ja kentsakalt, kuna selline muusika on kõrvale veidi harjumatu. Tekst on irooniline, näiteks loos ,,American Wedding" (CD + Lisa 4) pilatakse ameeriklasi ja nende pidutsemisharjumusi ja öeldakse, et Ameerika Ühendriikides ei suudaks isegi mustlasmuusikud anda pulmale õiget peomeeleolu, kuna ameeriklased ei oska korralikult tähistada. Lisaks jutustavad muusikud oma lugudes mustlastest, nende rändamisest ja elust, seda näiteks laulus ,,Wonderlust king". (Lisa 4) 18 Nii mustlaspungis kui ka n-ö tavalises pungis on lauljale iseloomulik laulda robustselt. Esineb karjumist, röökimist ja kohati ebatäpset laulmist. Mustlaspungi bändi solistile on lisaks iseloomulik esitada tekst lausa jutustades, esitades justkui lugu, juttu. Mustlaspungis võib esineda vahele hõiskeid ja hüüdeid, mis muudavad muusika mustlasmuusikaga sarnasemaks.

Muusika

34

doc

Eesti laulupidu 2009

Lüdig ei tahtnud Kuhlbarsist maha jääda ja asus siis viisi kirjutama. Kuid siis keegi nõudis, et oleks rohkem hääli kui neli, sest mulgid ei pidavat leppima tavalise koorilauluga. Lüdig vastas, et tal ükskõik ja kirjutas 15 minutiga valmis 7 häälse viisi. Laul oli valmis ja pealkirjaks sai Kuhlbarsi mõeldud ,,Koit". Endale see laul meeldib väga, kuna see on väga ilusa ja kõlava meloodiaga. Kaunimad laulud Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel Selles laulus on ka punkteeritud rütmid, kuid siin ei pea neid väga palju välja hääldama. Laul ei ole just lüüriline, vaid pigem energiat tootev. Tuleks rõhutada takti esimest osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks.

Muusika

132

pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi

Erivajadustega laste pedagoogika

7

doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi

Kirjandus

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Tänapäeval seisneb keele võim selles, et suudame informatsiooni edasi anda, mingit erilist jõudu sellel pole. *Keele eesmärk, on mitte rääkida, vaid ütleda. Mõni võib rääkida palju, aga sellega mitte midagi öelda(Heidegger) *sõna võim seisneb selles, et ta toob oleva välja sellena, mis ta on. (Heidegger) *Iga tekst, mis midagi välja toob, on eesmärgiga. *Oluline ongi see väljatoomine. Mis sest, et tiibadega hobust pole olemas, toome me sõnaga Pegasus välja siiski tema olemuse ja ettekujutluse temast. *Keel toob välja rohkem kui ainult informatsiooni: ,,kuulan tunde ja tunde mere ainukest lauset"(Doris Kareva) Keele võime tuua välja miskit sõnade tagant.Siin on juttu inimlikust otsingust, igatsust millegi järgi, mida füüsikalises mõttes olemas pole ­ meri ju tegelikult ei lausu midagi. Kui ta lausuks, ei tea me, kas ta ütleks ainult ühe lause. Luuletus toob välja luuletaja soovi midagi tunda, kogeda.

Filosoofia

17

docx

Eesti rahvamuusika

Laulude sisus peegeldub omaaegne külaühiskond, inimeste looduslähedane maailmataju ja uskumused. 5.2. Viis Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul. · Regiviisi ehituse aluseks on viisirida. Igale värsireale tekstis vastab üks viisirida laulus.· Igale silbile värsireas vastab üks silpnoot viisis: viisireas on keskmiselt kaheksa silpnooti. · Silpnoodid on tavaliselt ühepikkused. Need on jagatud nelja rõhualasse, mis koosnevad rõhulisest ja rõhuta noodist. Niisugune rütm sobib hästi kahe- ja neljasilbiliste sõnadega, sest viisi rõhud langevad kokku sõnarõhkudega. · Värsiridades esineb ka kolmesilbilisi sõnu või silpide rühmi, kus sõnarõhk ei lange kokku viisi rõhuga

Muusika

Kommentaarid (0)