Staatikaga määramatu Staatika Sisejõudude ja/või < süsteem tasakaaluvõrrandite arv toereaktsioonide arv Staatikaga määratud süsteemid Staatikaga määramatud süsteemid FA FA A Tasakaaluvõrrand (1): A Tasakaaluvõrrand (1): F = 0 F = 0
seosed on deterministlikud või tõenäosuslikud. Määramatu deterministliku süsteemi käitumist ei ole võimalik täpselt ette prognoosida ega tõenäosuslikult täpselt kirjeldada. Määramatu tõenäosuslik süsteem (Uncertain probabilistic system) Määramatu tõenäosuslik süsteem on selline stohhastiline süsteem, mis sisaldab määramatuid tõenäosuslikke elemente või seoseid, kuid kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud, tõenäosuslikud või määramatud deterministlikud elemendid ja seosed. Määramatu tõenäosusliku süsteemi käitumist ei ole võimalik täpselt ette prognoosida ega tõenäosuslikult täpselt kirjeldada. Ebamäärane süsteem (Fuzzy system) Ebamäärane süsteem on selline stohhastiline süsteem, mille vähemalt üks element või vähemalt üks seos elementide vahel on ebamäärane ning mille kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud, tõenäosuslikud või intervallis määramatud. Ebamäärase
õigusjõudu mis tahes seadusest või määrusest. Materiaalselt on põhiseadus õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Tähtsamad paragrahvid minule § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav
Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda. Looduskäsitlus ja õp elusolenditest loodus on terve kosmos. Loodust iseloomustab pidev liikumine. Kogu liikumine jaguneb 3-ks: mitteolevast-olevaks (sünd); olevast-mitteolevaks
või maksimeerimine. Juhtimine võib olla deterministlik, mittedeterministlik ehk stohhastiline või adaptiivne. Juhtimissüsteemid on tsentraalsed, detsentraalsed või jaotatud funktsioonidega. Eesmärgid võivad olla mitmesugused mingi etteantud programmi elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, järgimine, süsteemi optimeerimine jm. Süsteemide hierarhiline klassifikatsioon: 1 deterministlikud süsteemid 2 tõenäosuslikud süsteemid 3 määramatud süsteemid: 3.1 määramatud deterministlikud süsteemid 3.2 määramatud tõenäosuslikud süsteemid 4 ebamäärased süsteemid 4.1 ebamäärased determinisltikud süsteemid 4.2 ebamäärased tõenäosuslikud süsteemid 5. Keerulised süsteemid. Süsteemanalüüs. Probleemide vaatlemine süsteemidena. Süsteemne lähenemisviis. Süsteemanalüüsi eesmärgiks on probleemide õige püstitamine, analüüs ja nende optimaalne lahendamine,
Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud). Peale Aristotelese oma tunneb Õhtumaa kultuur veel teisigi loogika süsteeme. Näiteks dialektiline loogika (Hegel, Marx jne), mis lähtub nähtuste muutumise (arengu) eeldusest. Samuti on eriti viimasel aastasajal konstrueeritud süsteeme, kus lausete võimalike tõeväärtuste hulka (dilemma: tõene, väär; tetralemma: tõene, väär, nii tõene kui väär, ei tõene ega väär ) on laiendatud
9. PIKKEDEFORMATSIOON 10.7. Kuidas arvutada väänavate üksikpöördemomentidega koormatud 9.1. Mis on deformatsioon? ühtlase võlli väändenurka? = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? kus: u- varda punkti siire; x- selle punkti koordinaat; E- varda materjali elastsusmoodul, [Pa]; A- varda ristlõike pindala 9.6. Kuidas o...
7.1.1. Jaatavad või eitavad otsustused Kvaliteedi poolest on kõik otsustused kas jaatavad või eitavad, kusjuures jaatavad otsustused on üldiselt eelistavamad oma positiivse selgepiirdelisuse tõttu. Jaatav otsus ,,Sokrates on inimene" on võrreldes samasisulise, ent eitavalt formuleeritud otsustusega ,, Sokrates ei ole kivi" märksa selgem ning määritletum, kuna eitavas otsustuses alati tekib uus küsimus: kes siis Sokrates õieti on? 7.1.2. Üldised, osalised või määramatud otsustused Kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. Üldiseks tuleb pidada säärast otsustust, milles kindlakstehtud asi või omadus on maksev eranditult kõigi kohta, omane igale teisele asjale, näiteks: ,, kõik inimesed on surelikud", kusjuures ,,inimese" all mõeldakse teatud liiki kogu ulatuses, mitte teatavat kindlat, konkreetset isikut.
Passiivsed e. asteenilised tundmused vähendavad energiat. Järgnevad konfliktidele, haigustele jne. Meeleolu halb ja maailm tundub tumedates toonides. · Sama tundmus mõjub inimesele erinevates olukordades erinevalt 30. Emotsioonide liigid 1. Meeleolu. Isiksuse üldine emotsionaalne foon. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. 2. Ärevus. Tuntakse ootust, ebamäärasus, abitus, hirmutunne. Ärevuse põhjuseid mitmeid: oodatud sündmus ei toimu, olukorrad, mis on määramatud, midagi ei kontrolli, tead et tuleb ebameeldivusi, pole piisavalt infot. 3. 3 Stress. Pingeseisund, mis tekib siis kui väline ja sisekeskkond ulatuslikult muutub. Lisaks spetsiifilistele häiretele ka üldised iseloomulikud muutused (Selye). Stressorid- trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 4. Kirg
ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. Joonis 3. Vassily Kandinsky värviteooria 3. VÄRVIPSÜHHOLOOGIA Värvitaju mõjutavad kvaliteedid - kogemused, hoiakud ja hinnangud - on määramatud, neid ei saa mõõta. Määramatus võimaldab inimese enesetundele värvide poolt avaldatud mõju kirjeldada ja väljendada. Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutavad värvielamust sümbolid. Nii sõltub hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus kultuuris. Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mõju meie füsioloogilisele seisundile
erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. (6) Värvi mõju inimesele käsitletakse tänapäeval mitmest erinevast aspektist. värvi psühholoogilne mõju, värvi füsioloogiline mõju, värvisümboolika, värvi esteetiline mõju ja väljendusrikkus. Värvitaju hinnanguline pool ehk see kuidas värvid mõjutavad meie enesetunnet moodustab määramatute omaduste kogumi. Nad on määramatud seetõttu kuna tekivad intuitiivsete värvielamuste mõjul ja ei ole mõõdetavad. (5) 2 2. VÄRVID JA INIMESED Värvitaju mõjutavad kvaliteedid - kogemused, hoiakud ja hinnangud - on määramatud s.t. need ei ole mõõdetavad. Just see määramatus võimaldab meie enesetundele värvide poolt avaldatud mõju sõnaliselt kirjeldada ja seda poeetiliselt väljendada. Lisaks psühholoogilistele
10. Koonduvate jõudude tasakaal. Tasakaalutingimuse geomeetriliseks kujuks on nõue, et jõuhulknurgas viimase jõu lõpp ühtiks esimese algusega, s.t jõuhulknurk oleks kinnine.Vektorvõrdus on samaväärne kolme skalaarsega: Fres x = 0, Fres y = 0, Fres z = 0. Nende projektsioonide väärtust arvestades saame analüütilised tasakaalutingimused kujul Fix = 0, Fiy = 0, Fiz =0 i i i 11. Staatiliselt määratud ja määramatud süsteemid (ülesanded) Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kui kolm tundmatut jõudu koonduvad ühte punkti siis on staatiliselt määramatu. 12. Jõu moment punkti ja telje suhtes. Jõu pöördvõimet iseloomustavat korrutist Fh(jõud x õlg) nim.mehaanikas jõu momendiks telje suhtes Mt(F) = ±Fh. : jõu moment telje suhtes võrdub nulliga, kui
Ekvivalendid sin x x tan x x arcsin x x arctan x x x ln (1+x) x log a (1+x) e x 1+ x a x 1+ x ln a ln a x (1 + x) n 1 + nx n 1+ x 1+ n 0 Määramatud kujud: ; ;0 ; ;1 ; 0 ;0 0 0 Funktsiooni pidevus lim f ( x) = lim f ( x) = f ( x0 ) x x0 0 x x0 + 0 Funktsiooni katkevus I liik kõrvaldatav x lim f ( x) = A lim f ( x ) = A f ( x0 ) x 00 x x0 + 0 I liik hüppekoht x lim f ( x) = A lim f ( x) = B x 0 0 x x0 + 0
Ekvivalendid sin x x tan x x arcsin x x arctan x x x ln (1+x) x log a (1+x) e x 1+ x a x 1+ x ln a ln a x (1 + x) n 1 + nx n 1+ x 1+ n 0 Määramatud kujud: ; ;0 ; ;1 ; 0 ;0 0 0 Funktsiooni pidevus lim f ( x) = lim f ( x) = f ( x0 ) x x0 0 x x0 + 0 Funktsiooni katkevus I liik kõrvaldatav x lim f ( x) = A lim f ( x ) = A f ( x0 ) x 00 x x0 + 0 I liik hüppekoht x lim f ( x) = A lim f ( x) = B x 0 0 x x0 + 0
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detail...
Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on aga subjektiivne ja seega võib ta olla kas tõde või vale. Seepärast peabki uurima otsususte iseloomu. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ja täpseotsustuste liigituse. Ta jagab kõik otsustused kolma pearühma: 1. kvaliteedi poolest võivad otsustused olla kas jaatavad või eitavad. 2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelesele meeldib mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud mõistetega
Juht sõnastab otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teisteks ülesanneteks. 17. Määratus (certainty)- mis tähendab, et kogu otsuse tegemiseks vajalik informatsioon on juhile kättesaadav. 18. Risk (risk)- mis tähendab, et eesmärgid on selgesti eristatavad ja informatsioon on kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Risk on ohu või ebaedu ilmnemine. 19. Määramatus (uncertainty)- mis tähendab, et juht teab, millist eesmärki ta tahab saavutada, kuid ei ole vajalikku informatsiooni alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta. 20. Mitteprogrammeeritud otsus (nonprogrammed decision)- Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks
värvide perspektiivseadustel. 19 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvi mõju Värvi mõju inimesele käsitletakse tänapäeval mitmest erinevast aspektist. värvi psühholoogilne mõju, värvi füsioloogiline mõju, värvisümboolika, värvi esteetiline mõju ja väljendusrikkus. Värvitaju hinnanguline pool ehk see kuidas värvid mõjutavad meie enesetunnet moodustab määramatute omaduste kogumi. Nad on määramatud seetõttu kuna tekivad intuitiivsete värvielamuste mõjul ja ei ole mõõdetavad. Enamsti mõjutavad värvid meid hulgakaupa. Värvikooslused, mida maalikunstnikud on pidanud harmooniliseks, on Newtonist alates saanud tuge vastandvärvide teooriast. 19. sajandi alguseks olid nii teadlased kui kunstnikud jõudnud üksmeelele, et värvuste harmoonia lihtsaim vorm on vastand- ehk täiend- ehk komplementaarvärvide kooslus.
tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus. x Juhuslikkuse/määramatuse sõlmpunktid, kus tuuakse ära kõik esile kerkida võivad määramatud sündmused ja nende võimalikud tagajärjed. Selles punktis tuleb määramatused lahendada. x Lõpp-punktid (tulemused või tagajärjed), mis võtavad kokku iga võimaliku valiku ja juhuslikkuse kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb
Kaudne mõju- internaalsemad valivad keerulisemaid lahendusi ja strateegiaid. Rohkem valmis tooma välja uut lahendust. Jõulisemalt turule minema. Püüavad ellu viia oma ideid rohkem. Vahendav- seotud infootsimise, strateegiate planeerimisega, endasse uskumisega. Ametnikud (riigiasutus) rohkem eksternaalsused, sest reeglid ette määratud ja kindel tööjaotus. Edu põhjuste omistamine: Stabiilne või muutuv põhjuslikkus: Olulised teised- ülemus, pereliikmed Määramatud jõud- saatus, horoskoop, Kas põhjused on stabiilsed või ebastabiilsed. Kui on stabiilsed, siis reageerime teistmoodi võrreldes ebastabiilsetega. Sisemised põhjused võivad olla võimed, kas need on kõrged või madalad. Kui on seotud pingutusega, siis järgmine kord peaks rohkem pingutama. Välised põhjused- ülesande raskus. Stabiilne- jäävadki raskeks. Ebastabiilne- vedamine. Kas on õnne või ei ole. See ei sõltu minust, kas veab või mitte. Töödikud/ tööhoolikud
tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus. x Juhuslikkuse/määramatuse sõlmpunktid, kus tuuakse ära kõik esile kerkida võivad määramatud sündmused ja nende võimalikud tagajärjed. Selles punktis tuleb määramatused lahendada. x Lõpp-punktid (tulemused või tagajärjed), mis võtavad kokku iga võimaliku valiku ja juhuslikkuse kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb
riski. 2. Riski-Kulu kompromiss Lühiajalise finantseerimise eelised • Finantseerida pikaajalised varad madalama intressikuluga lühiajaliste finantseerimisallikate arvel. • Laenata ainult hädavajalikul määral • Lühiajalise finantseerimise riskid • Lühiajaliste kohustuste refinantseerimise vajadus tulevikus 33 • Määramatud intressikulud tulevikus • Tulemus • Finantsjuht saavutab suurema eeldatava kasumi võetud suurema riski eest. Käibevarade tase ja nende finantseerimine on vastastikku sõltuvad. • Konservatiivne käibevarade poliitika ehk käibevara suurem hulk võimaldab nende finantseerimisel rakendada agressiivsemaid finantseerimismeetodeid. • Konservatiivne finantseerimismeetod (omakapital) võimaldab rakendada käibevarade agressiivsemat poliitikat ehk väiksemat käibevara hulka
(„kogemus-ratsionaalsed“). Kriteeriumiga on seotud nn induktsiooniprobleem: ükskõik kui suurest hulgast üksikvaatlustest ei saa tuletada kehtivat, st absoluutselt tõsikindlat üldistust. Põhjusi on vähemalt kaks: meie maailm näib olevat selline, et a) ükski järeldaja ei või teada kõiki järelduse õigsust mõjutavaid asjaolusid („kõiketeadja“ ei vajaks järeldusi), b) mõned järelduste õigsust mõjutavad asjaolud on määramatud (stohhastilised) ja neid ei saagi ette teada. Seega induktsiooniprobleemil on subjektiivne ja objektiivne külg. 20. Järeldus argumendis. Kogemusepõhine järeldamine kui teadasaamise meetod. Kirjeldage põhilisi järeldamise viise ekstrapolatsiooni-meetoditest kompleksmeetoditeni (5 klassi). 1) Ekstrapolatsiooni-meetodid:2 Loendav induktsioon, sh statistiline üldistus: vaadeldud-loetletud juhtumite mingi omaduse omistamine kõigile juhtumitele.
PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis on kogu õiguskorra aluseks
õigused. Peamiseks põhiõiguste allikaks Eestis on PS II peatükk ning nt valimispõhimõtted PS § 57 lg 1 ja § 60 ning samuti riigikaitsega seonduvad sätted. Põhiõiguste tähtsus Põhiõiguse normidel on kõrgeim tasand õigusnormi hierarhias. Neil on ülim siduvusjõud ehk nad kehtivad kõikides õigussuhetes, kus õigussuhte pooleks on põhiõiguste kandja. Põhiõigused on ülimalt avatud ja määramatud. Osad põhiõigused sätestavad riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. 1.Kaitsefunktsioon Avalik võim ei või sekkuda üksikisiku tegevusse piirates PS-s tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Riik peab isikut kaitsma nii kolmandate isikute rünnete kui ka katastroofide jmt korral. (Nt. õigus pidada koosolekuid; õigus mitte kuuluda ususekti). Riigi kaitsekohustus- seaduse väljatöötamine. 2.Tõrjefunktsioon
- Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 25 1. liberaalne e kodalik õigusriiklik põhiõigusteooria // Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3
- Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 1. liberaalne e kodanlik õigusriiklik põhiõigusteooria põhiõigused on individuaalsed riigi vastu suunatud põhiõigused// Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3
Otse ja kandkulud (netoeelarve )- firma üldkulud(kasum, riskid) Võrdlevad eelarvelised arvutused Kasut, et leida kas projekti või ehitustootmisliku lahendusega on võimalik kulusid vähendada ja kankurentsivõimet parandada. Tehakse vahet projektiga seotud ja ehitustootmisega seotud arvutustel. Millised üldse on alternatiivid? Milline variant on parem? Otsuse toeks kaastatavad võrdlusarvutused peaksid sisaldama vaid konkreetseid mõõdetavaid tegureid. Siiski on sageli määravad just määramatud tegurid Eesmärgiks on: 1) välja selgitada alternatiivlahendite kulud ja tulemid 2) vähendada nende tegurite arvu, mille arvesse võtmine jääb juhuslikutes Võrdlevad arvutused ei ole eesmärk anda omaette vaid osa protsendina: probleemi püstitamine alternatiivide otsimine arvutuste läbiviimine objekti kohta lisategemite arvesse võtmine otsuse vastuvõtmine leht 44 esimene pool Arvutuse põhimõtted. - Võrdluskõlbulikkus
- Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 25 1. liberaalne e kodalik õigusriiklik põhiõigusteooria // Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3
IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1. põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid – üks kõrgeim tasand 2. ülim siduvusjõud – kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes (võib kehtida ka eraõiguses) 3. põhiõigusnormid reguleerivad ülimalt tähtsad esemed (nt elu, perekond, omand jne) 4. ülimalt avatud ja määramatud 5. põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 1. liberaalne e kodalik õigusriiklik põhiõigusteooria // Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne – objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3
social security (in USA) etc. Others for instance, business-interruption insurance, covering losses due to times of business inactivity. Allikas: F.Lawrence Bennet, The Management of Construction, A Project Life Cycle Approach. 23. Ehituses esinevate lepingu riskide kujunemise allikad Risk tähendab, et eesmärgid on selgesti eristatavad ja informatsioon on kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Ehituses tulenevad lepinguriskid tihti ka puudulikust informatsioonist või projektivigadest, mille selgumine peale lepingu sõlmimist tuleb sageli töövõtjal alla neelata ja seda aktsepteerida. Riskiks on ka projekti ebapiisav läbitöötamine töövõtja poolt, enne siduva hinnapakkumise teostamist tellijale, mille põhjal hiljem leping sõlmitakse. Samuti on ebaselged ehituse jooksul ilmnevad loodustingimused. 24. Riski kindlustatavuse ja mittekindlustatavuse kriteeriumid.
Tõrjepõhiõigused ehk vabaduspõhiõigused soorituspõhiõigused võrdsuspõhiõigused (pädevuspõhiõigused) PÕ TÄHTSUS Reeglina õigusnormi hierarhias kõrgeima tasemega õigusnormid. Neil on ülim siduvusjõud sellest tulenevalt. See tähendab, et nad kehtivad vähemalt potensiaalselt kõigis õigussuhetes, mille vähemalt üheks osapooleks on PÕ kandja. Põhiõigusnormid käsitlevad ülimalt tähtsaid esemeid. Põhiõigusnormid on ülimalt avatud ja määramatud, mis tingib selle, et me oleme selles klassikalises olukorras, et mida tähtsam on üks ese, seda määramatum ja avatum ta on. PS võimaldavad väga laia tõlgendust, samas tuleb seda teostada väga suure vastutustundega, kuna need puudutavad meie kõigi elu. PÕ TEOORIAD (Böckenförde järgi) a.i.1. Liberaalne teooria individuaalsed riigi vastu suunatud vabadusõigused ja ainult need a.i.2. Institutsionaalne teooria põhiõigused on objetiivsed korrapõhimõtted, mis kaitsevad
Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad 19 laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks.
Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks. Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l
Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks. Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus
tegevustest, tehakse jooksvalt täiendusi ja täpsustusi. Iga otsustamisjuhtumi võib paigutada skaalale, kus läbikukkumisvõimalused on sõltuvuses juhile kättesaadavast infost. Skaala neli alajaotist on: määratus - kogu otsuste tegemiseks vajalik info on juhile kättesaadav; risk - eesmärgid on selgesti eristatavad ja info kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud; ebamäärasus - juht teab, millist eesmärki ta tahab saavutada, kuid temale ei ole vajalikku infot ei alternatiividest ega tulevikusündmustest; mitmemõttelisus - lahendatav probleem ja eesmärgid on ebaselged, alternatiivide määratlemisega on raskusi ja arvatavate tulemuste kohta ei ole infot. 69 Joonis 50. Otsuste läbikukkumist mõjutavad põhjused (Daft, 1995, viidatud Alas, 2004 järgi).
O – tõene eelduse põhjal. A – väär vasturääkivuse põhjal: kui O on tõene, siis A peab olema väär. E – määramata. Alluvus: osaeitava tõesusest ei järeldu üldeitava tõesus, ta võib olla tõene ja võib olla väär. 28 Siingi võib kasutada põhjalikumat tõlgendust, nt vigadest õppiv olend. 29 I – määramata. Osavastandus: kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär ja võib olla tõene. Kontroll: ruudu teise diagonaali (E–I) mõlemad otspunktid on määramatud. Sobib joonise 5.6 seitsmes skeem. b) Eeldus on väär. Tõeväärtused: O – väär eelduse põhjal. A – tõene vasturääkivuse põhjal: kui O on väär, siis A peab olema tõene. E – väär alluvuse põhjal: kui O on väär, siis E peab olema väär. I – tõene osavastanduse põhjal: kui O on väär, siis I peab olema tõene. Kontroll: ruudu teise diagonaali (E–I) kumbki otspunkt on erineva tõeväärtusega. Sobib joonise 5.10 kaheksas skeem. 5.2.2. Keegi ei tunne iseennast
E määramata. Alluvus: osaeitava tõesusest ei järeldu üldeitava tõesus, ta võib olla tõene ja võib olla väär. 28 Siingi võib kasutada põhjalikumat tõlgendust, nt vigadest õppiv olend. 29 I määramata. Osavastandus: kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär ja võib olla tõene. Kontroll: ruudu teise diagonaali (EI) mõlemad otspunktid on määramatud. Sobib joonise 5.6 seitsmes skeem. b) Eeldus on väär. Tõeväärtused: O väär eelduse põhjal. A tõene vasturääkivuse põhjal: kui O on väär, siis A peab olema tõene. E väär alluvuse põhjal: kui O on väär, siis E peab olema väär. I tõene osavastanduse põhjal: kui O on väär, siis I peab olema tõene. Kontroll: ruudu teise diagonaali (EI) kumbki otspunkt on erineva tõeväärtusega. Sobib joonise 5.10 kaheksas skeem. 5.2.2. Keegi ei tunne iseennast
annaabi.ee 
