Miks jäi nõukogude majandus alla lääneriikide majandusele? Nõukogude Liit oli väga tsentraliseeritud riik. Võimul oli ainult üks partei ning teistel ei olnud sõnaõigust. Juhtivaks parteiks oli kommunistlik partei ning see kontrollis rangelt kõiki ühiskonna valdkondi, sealhulgas ka riigi majandust. Majandus oli hästi kontrollitud, kuid miks jäi see siis alla lääneriikide majandusele? Nõukogude võimu esimestel aastatel oli majandus veel suhteliselt liberaalne. Talupojad võisid vabalt kaubelda ning nad võisid moodustada ka eraettevõtteid. Muutused hakkasid toimuma Nõukogude majanduses seoses viisaastakuplaanide loomisega, millega kaotati paindlikus ning kiire otsustusvõime ning võime midagi muuta. Seoses sellega pandi Nõukogude majandus range kontrolli alla. Kogus riigis alustati kolhooside rajamist, mis erinevalt lääneriikide põllumajandusest ei
Kolmas maailm Tõnis Kütt 9A Mõiste "Kolmandaks maailmaks" hakkati kutsuma riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide ega ka NSV liidu ja tema liitlaste hulka. Kolmanda maailma riigid Ladina-Ameerika Aasia Aafrika Okeaania Termin, "Kolmas maailm" Väljend "Kolmas maailm" tundtakse tavaliselt nime all "Vaeste riikide maailm" kuid see pole nii, sest kolmanda maailma riigid olid üsna jõukad Näide: Hiina Hiina oma 1.3 miljardilise rahvaarvuga suudaks maailma arengut muuta globaalses ulatuses. Prantsusmaa Aafrika mõrtsukas
1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA lootis NKL ja tema liitlasi majanduslikult ära kurnata(kasut. Võidurelvastust, maj. Sanktsioone). 2)Võitluses kommunismiga oli tugevaks argumendiks lääneriikide kõrgem elatustase. *Diplomaatiline võitlus- 1)kasut. Erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja diplomaatilisi kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu
Külm sõda 1960.-70. aastatel sarnasused ja erinevused Külm sõda, mis sai alguse jõudude vahekordade muutumisega pärast Teist maailmasõda, oli demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku maailma vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, ilma otsese sõjategevuse toimumiseta. Kuigi tegemist oli ülemaailmse vastasseisuga, põrkusid kõige teravamalt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu huvid. Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat? USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel
tulnud tulu riigi hüvanguks, mitte erafirmadele. Liibüa müüs välisriikidele naftat ja seega oli tekkimas olukord, kus hoopis välisriigid jäävad Liibüast sõltuvusse, mitte Liibüa välisriikidest. Suured lääneriigid ei saanud lasta sellisel asjal juhtuda. Inimestel oli Liibüas väga hea elu, kui võrrelda teiste Aafrika riikidega. Ei tundu ju väga mõistlik hakata mässama selle diktaatori vastu, kes on riigi edukaks teinud. Mina arvan, et sellles konfliktis oli lääneriikide kuri käsi mängus. Mina arvan nii, et lääneriigid toetasid Gaddafi vastu mässajaid, et need siis võimule pääsedes teekisd Liibüast nii öelda ,,tüüpilise Aafrika riigi", kellel on ise toime tulemisega raskusi. Nähes, et mässajad ei suuda Gaddafit kukutada, pidid lääneriigid ise sekkuma. Massimeedia abil suudeti rahvas uskuma panna, et Liibüa kujutab meile ohtu ja põhimõtteliselt oligi põhjendus Liibüasse minemiseks olemas ning 2. märtsil läksid
selle järgi ei tohtinud Saksamaa omada suuremat vabatahtlikest koosnevat sõjaväge kui 100 000 meest. Rikkumise vastu ei tehtud aga midagi, sest otsustati silm kinni pigistada. Saksamaa oli olnud ju koguaeg rahulolematu väga ebaõiglaste rahulepingu tigimustega ja nii jäetigi sellele sammule reageerimata, näidates, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, et Saksamaad mitte ärritada. Minu arvates, juba see esimene järeleandmine andis Hitlerile kinnitust lääneriikide nõrkusest. Saksamaale siiski ei piisanud ainult maaväest, vaja oli ka mereväge. Rahulepingu üheks tingimuseks oli aga ka, et sõjasüüdlasena ei tohi Saksamaa omada mereväge. 1935. aasta juunis sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa mereväelepingu, millega sai Saksamaa õiguse luua laevastiku, mis moodustas 1/3 inglise mereväest. See oli jällegi üks näide sellest, kuidas lääneriigid lihtsalt lasid Hitleril dikteerida järjest suurenevaid nõudmisi. Lääneriigid ilma
Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud :
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja
Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO.
Lähiajaloo sõnavara KAHEPOOLUSELINE MAAILM • kahepooluseline maailm – riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. • külm sõda – demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast Teist maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propagandasõjas, piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес) • Esimene Maailm – demokraatlikud, turumajandusega tööstusriigid külma sõja ajal. (Первый мир, западные
Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) –
Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toimuvaga, kuid ei püüdnud seda mingil moel takistada. Minu arvates oli asi selles, et lääneriigid ei tahtnud Saksamaad rohkem
Antiigi viited tänapäeva meedias LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit Tugeva ja stabiilse riigi ülesehitamine on palju pika-ajalisem ülesanne kui üks, kaks või kolm valimisperioodi ning siin ei saa Eesti riik endale uusi Pyrrhose võite enam lubada. NAFTA on lääneriikide Achilleuse kand Kui meid ei varustata naftaga, kerkivad hinnad ja meie majandus jookseb verd. Pandora laegas Pandora laegas riigikaitse juhtimisel Valgevene - Euroopa Pandora laegas Paljude investorite jaoks on finantssektorist saanud kardetud Pandora laegas, mille sisu on tundmatu ja ohtlik. Kuningas Sisyphos Nagu rahvuslikult rügav Sisyphos Ühikatoa Sisyphos Ma olen pandud kuningas Sisyphose rolli. Tantalose piinad radioloogias on leevenemas
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis
See plaan nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sõjale järgnes niinimetatult külm sõda aastatel 1945-1989. Külm sõda oli NSV Liidu vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Otsest sõjalist konflikti osapoolte vahel ei olnud ning sõda seisnes vastastikuses propagandas, luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad. Berliin oli jagatud nelja riigi vahel ära ja neil olid erinevad vaated Berliini edasises olukorras. Kuna
Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berliini blokaad pole nii effektiivne kui loodeti lõpetati see. Siiski suutis see NSVL ja lääneriikide suhted nii ära rikkuda, et see viis 1949 aasta mais Saksamaa lõhenemiseni. Mitmete Ida-Euroopa väikeriikide kommunistlikuks muutumine ei andnud lääneriikidele rahu. Kommunismi vastase võitluse edendamiseks Euroopas töödati välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Mõte aga Euroopa riikidele abi andes kommunismi levikut piirata osutus päris elus aga keeruliseks kuna paljud väikeriigid olid sõjas palju kahju kannatanud
demokraatiale poolehoidu ning peatada kommunismi levikut . Nii Trumani doktriin kui George Marshalli plaan pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude liidu abiga haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliin. 1948. aastal sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna kaupade toimetamist Lääneriikide poolt. Lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas linna ööpäev läbi kütuse ja toiduga. Kuna see Berliini blokaad ei andnud Moskvale vajalikku tulemust lõpetati see mõne aja pärast . NSVL ja lääneriikide suhted olid aga sellega lõplikult rikutud. Just nimelt Berliini blokaadi nimetavad lääneriigid külma sõja alguseks . 1949. aastal Saksamaa lõhenes ning külm sõda sai tõeliselt hoo sisse
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku
ja Hiinaga. Selle tagajärjel lahkusid nad Vietnamist, paranes suhe Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e. Helisingi protsess. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Läänesuhtumine muutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö nõrgendab kommunismi, asusid lääneriigid sellise nõupidamise kokkukutsumist toetama.EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. Esimesel etapil osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas samal aastal Genfis ja kestis 1975. aastani, pidasid läbirääkimisi diplomaadid ja eksperdid. Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek
demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).
) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle tunnusta. Enne taheti rajada oma riik. Araabia eksisteerib siiani.
SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ninig mõne aja pärast see lõpetati. Lääneriikide ja NSV Liidu suhted olid aga rikutud. Berliini blokaadi nimetataksegi külma sõja alguseks. 1949. aastal Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonisloodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1950.-1980. aastatel algas võidurelvastumine. Nii NSV Liidus, kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. 1945. aastal võeti Ameerikas kasutusele tuumapomm, 1945. aastal katsetati esimest Nõukogude tuumapommi
mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle kuulus Sbr.-le. juud eksisteerib siiani.
olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju veelgi suuremale laienemisele. Samuti tõmbas see konflikt NSV Liidu meeleheaks ära tähelepanu parasjagu toimuvalt Ungari ülestõusu mahasurumiselt VLO vägede poolt. Suessi kriisi üheks tulemuseks oli ka USA mõju kasv Lähis-Idas, kes vahetas selles rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli
Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev vastuvisiidil Prantsusmaal · Saksa Liitvabariigis olid 1969. aastal võimule tulnud sotsiaaldemokraadid eesotsas Willy Brandtiga. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1971
Berliin. 8) Miks ja millal ehitati Berliini müür? - Berliini müür ehitati selleks, et takistada põgenike voolu Lääne-Saksamaale, kus oli parem elu. 1948/49 ehitati. 9) Miks ja millal loodi NATO? - 1949.aastal loodi 10 Euroopa riigi ning USA ja Kanada vahel NSV Liidu vastu, eriti pärast seda kui NSVL muretses omale tuumapommi. 10) Iseloomusta võidurelvastumist! - poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline vastasseis kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. 11) Miks muutus võidurelvastumine mõtetuks? - raha, mis kulus relvastumisele ja ebavajalikele asjadele oleks olnud vajalik rahva heaoluks. 12) Milles seisnes pingelõdvendus? - 1953-1963a, Moskvas sõlmitud tuumakatsetuste keelustamise leping, millega USA,NSV Liit ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses või vee all. 13) Mis on Raudne Eesriie? - mõtteline joon Lääne demokraatia ja kommunistliku maailmasüsteemi vahel.
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad)
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986
Kuid juba 1946.aastal deklareerisid mõlemad pooled avalikult erimeelsuse olemasolu. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne milles ta teavitas, et ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil ning kaasaegses maailmas on sõda paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas Winston Churchill 5. märtsil 1946. a. kõnega kus tunnistas, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on tekkinud raudne eesriie . Lääneriike häiris tungivalt NSV Liidu mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas, millepeale alustati aktiivset vastutegevust kommunismi ja NSV Liidu vastu. Külm sõda Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ning luures, moodustati vastandlikke sõjalisi blokke ning toimus võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik see, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei puutunud, sõditi teise liitlaste kaudu või üksteise
territooriumist. Mõistagi kujunes Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid Eesti üksuste tagasitõmbumist. Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23
Müncheni kokkuleppe sõlmimine Tsehhoslovakkia häving Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja." Paari kuu pärast hakkas Churchilli ennustus täituma, 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse Hitleri õhutusel kuulutas ka Slovakkia end iseseisvaks ja järgmisel päeval vallutati ülejäänud Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt täis ja alustasid Hitleri- vastast tegevust 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja hakkasid valmistuma sõjaks Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel, ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust, mida võis talle pakkuda vaid NSV Liidu juht Stalin Churchill ja Stalin Molotov-Ribbentropi pakt
huve) Prantsusmaa * valitsesid pahempoolsed meeleolud *Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik *ka majanduspoliitika muutus küllaltki vasakpoolseks *uus poliitiline süsteem oli ebakindel- valitsused vahetusid tihti *võimule said tsentristlikud erakonnad *algas Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine Saksamaa * Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV liidu, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. * NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides aga demokraatia * jõustus uus põhiseadus(lääne pool) *majanduslik olukord oli väga raske *kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema Korea sõda 1950-1953: *Põhja-Korea ja Lõuna-Korea * Põhja-Korea tahtis vallutada Lõuna- Koread *P-Korea tungis L-Koreale kallale ja vallutas sellest suure osa. P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas. Hiina üksused tungisid kalalle ÜRO
(õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, ajaline piir). Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi Osapooled- Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel Valdkonnad- Ajaline piir- Milles seisnes võidurelvastumine? (tuua ka näiteid õp. lk. 14).
Aafrika riigid hävingu piirile: looduslikud varad olid mõttetult raisatud, majandus purustatud, riigid sattusid hõimu- ja kodusõdade kaosesse. · Korruptsioon, vaesus, mahajäämus, relvakonfliktid, onupojapoliitika · Lääne demokraatlikute väärtuste mitte omaks võtmine Külm sõda kolmandas maailmas · Algab võitlus riikide peale, kes ei kuulu ei demokraatiat omaks võtnud lääneriikide, ega kommunistliku maailmavaatega riikide hulka. (Nt. India ja iseseisvunud Aafrika riigid) · Vastuolude teravnemise toob kaasa Iisraeli(juudid) ja Palestiina(araablased) riikide tekkimine · Kommunistid saavutavad Hiinas võimu ja ametlik valitsus tõmbub Taivani saarele, USA kaitse alla · Kommunistlik reziim tõseb Aasias, eriti Ida-Aasias väga tugevalt esile · Korea sõjaga üritab Põhja-Korea, kommunistlikute Hiina ja NSVL abiga Lõuna-Korea vallutada
Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine nsvl ja hiinaga.Tähtis kuna allkirjastati palju tähtsaid lepinguid, kirjutati alla 2 võidurelvastamist piiravale dokumendile. Kummale poolele oli pingelõd kasulikum nsvl v lääneriigid?Nsvl kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Milliste riikide vahel oli konkurents ka pingel ajal?teaduses ja tehnikas-
gaasikambrites (nt Auschwitsis). Vahel tekkis juutide hävitamise teele takistusi, kuid need kõrvaldati ning juutide tapmist jätkati sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel ligi 6miljonit inimest. Selleks, et ükski juut vahele ja märkamata ei jääks, pidid juudid kanda juudi märki (kollane täht), et ka rahvas teaks ja ei suhtleks nendega. 7. Hitleri vastane Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, Lääneriikide abi, Atlandi Harta, Lend- lease'i seadus, strateegiline pommitamine 1941, 14.aug kohtusid Inglismaa ja USA, et sõlmida Hitleri-vastane koalitsioon e Atlandi Harta. Sisu: Deklareeriti, et ei USA ega Inglismaa ei nõustu ll ms territoriaalsete muudatustega ja toetab kõikide rahvaste eneseväljendamise poliitikat. USA ja Prantsusmaa vahel sõlmiti erilised suhted, USA kongressi poolt vastu võetud Lend-Lease'i seadus: USA hakkab toetama kõiki neid riike, kes
algas Compiagné' i vaherahuga. 7. novembril 1918 saabusid Saksamaa esindajad Compiagné' i metsa Prantsusmaal, kus asetses marssal Foch' i staabirong. Nüüd algas Saksamaa surumine kohale, kus lääneriigid teda näha tahtsid. Vaherahu jõustus 11. novembril 1918, sellega lõppes sõjategevus läänerindel. Compiagné' i vaherahu käsitles sakslasi juba kui kaotajaid. Mõningaid selle põhimõtteid: esiteks, Saksamaa pidi 15 päeva jooksul tooma ära oma väed lääneriikide territooriumitelt, Prantsusmaalt, Belgiast ja Luksemburgist, samuti Türgist, Rumeeniast ja endise Austria-Ungari aladelt ning Elsass-Lotringist. Lääneriigid said õiguse okupeerida Saksamaa territooriumist Reini jõe vasaku kalda alad. Teiseks, Saksamaa pidi loovutama lääneriikidele hulgaliselt sõjatehnikat ja relvastust: 1700 lennukit, 5000 autot jt. Kolmandaks, Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele nende kodanikud, s.t. sõjavangid. Sakslastest vangid jäid esialgu
Võeti vastu Breznevi doktriin-Moskva võib relva jõul sekkuda sots.riikide sise- asjadesse.Br.doktriini tühistas alles Gorbatsov.Afganistani sõda-1979-89. 1973-kukutati Afg-s monarhia.1978-tulid võimule kommunistid,Toimusid pidevad kodusõjad.1979-viis NSVL Breznevi käsul väed Afganistani.NSVL maine langes selle sõja tõttu nii läänes kui ka islamimaades,samuti kiirendas NSVLiidu lagu- nemist.Sõda tõi NSVL-le materiaalseid probleeme,hukkus ka palju sõdureid. 1989-tõi Gorbatsov lääneriikide mõjul väed Afg-st välja,seejärel puhkes seal uus võimuvõitlus ja kodusõda.Kodusõda muutus eelkõige usurühmade vaheliseks võitluseks,neist tugevamaks osutus Taliban.Sõja tagajärjel hoogustus narko- kaubandus NLiitu.Berliini kriis-1949 tekkinud 2 Saksa riiki.Saksa LV ei tunnu- stanud Saksa DV'd pidades end aisaks Saksa riigiks.Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nim Hallsteini doktriiniks.SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad.
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3
nagu kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlik. Nende liikumiste etteotsa asusid: Itaalias Benito Mussolini, Saksamaal Adolf Hirler, Venemaal Jossif Stalin. Algamas oli tagakiusamiste ja represseerimiste aeg. Eestis kehtis autoritaarne (K. Päts) võim, kus erakonnad olid keelatud. Eestile oli see majanduslikult edukas aeg. Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri levik tekitas uusi konfliktikoldeid. Lääneriikide protest lisas hoogu Saksamaale väljaastumiseks Rahvasteliidust 1935. aastal. Hoogu said sellest ka teised diktaatorid. Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida tuntakse Molotov-Ribbentropi pakti nime all. Selles oli salajane protokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Selle võis uus maailmasõda alata.
Berliini kriis 1955 - lääneriigid andsid Sks. Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV võimudega läbirääkimiste alustamist, et saada SDVle tunnustus, kui iseseisvale riigile. Kennedy keeldus vägesid välja viimast. 13. aug.1961 - NSVL ja SDV rajasid nn. Berliini müüri. Tegelik põhjus, miks nõuti vägede ära viimist oli põgenike vool läände läbi Lääne-Berliini, aastas u. 200 000 inimest.
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 4. Marshalli plaan Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. See pidi andma USA-le eelise võitluses NSV Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistite ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. 5. NATO kujunemine Lääneriikide üheksd tähtsamaks sõjaliseks ja poliitiliseks liiduks sai 1949 aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises
23. Nõukogude Liit 1)Täida lüngad. Stalin suri 1950 aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhted Lääneriikide ja Jugaslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 aasta juunis vandenõu, sest Beria tegevus hakkas ohustama kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüd ja hukati. 2)Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Range tsentralism, Kogu majandamine Kaotati
Ütlus Poliitiku nimi Foto Sündmus nr. „Ma tõin rahu kogu meie põlvkonnale!“ Neville Chamberlain 1 Müncheni kokkulepe 1938 30. september „...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametlik nimetus : Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping leping Mõjusfäärid Ida-Euroopas pakti põhjal NSVL: baltiriigid- Soome, Eesti, Läti ja algul idapoolse osa Poolast, hiljem Bessaraabia
· Võidurelvastumine külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus · Mõjuvõimu suurendamine arengumaades (Kolmandas Maailmas riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
