Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu.....................................................
Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula eluloost. Tema lapsepõlvest, haridusest ja isiklikust
Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht.
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
..........................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koidula isa oli kirjanik Johann Voldemar Jannsen. Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ka eesti keelt
Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada.
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis
Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar,
Lydia Emilie Florentine Jannsen Merilyn 10. klass 2006 Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai
Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks
LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt.
aastal. 1862.aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami. Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmisel, kuid andis ka eratunde. Seejärel aitas ta isal toimetada ,,Eesti Postimeest". Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Lydia Koidula suri 1886
luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm. Koidula kirjutas ja lavastas "Vanemuise" Seltsis näidendid "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871) ja "Säärane Mulk" (1872). Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt. Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867). Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Tegi
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles
Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidendid Saaremaa onupoeg 1870 mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk koolioludest jms. (tegelased Miina, Hans jt); eesti teatri sünd. Maret ja Miina e Kosjakased (4 vaatust, 1870) dramatiseering Jannseni Horni-laenulise külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24
LYDIA KOIDULA ELULUGU Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja.[1 2008,06,03] 1850.aastal kolisid Jannsenid Pärnusse,kus Lydia Koidula isa J.V Jannsen asus tööle koolmeistrina Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis,kus nad ka elama hakkasid. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. [1 2008,06.03] 1862
......................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud palju tema luuletusi. Üheks lemmikuks on luuletus ,,Kodu". Lydia Koidula kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843. 3 2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raamatukogu
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra oli eesti esimene naiskirjanik ja eesti koolmeistri ja rahvusliku liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna
Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat" 1925 "Kogutud 1969 "Luuletused" luuletused" (tekst
üksi hingan, eesti taim. Ikka tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? ,,Emasüda" Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant iialgi! ,,Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma,
Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks RL juhtfiguuriks kujunes Pärnus tegutsev koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Tema algatusel hakkas Eestis 1857. a ilmuma esimene eesti perioodiliselt ilmuv rahvuslik ajaleht Perno Postimees. 1. juunil 2007 püstitati Pärnu kesklinna Rüütli tänavale Jannseni kuju,
hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja. Ta on luuletajana äärmiselt romantiline, klassikaline ja vormis pidulik. Üks lahutamatu teema, mis Koidulal sügaval hinges oli, on isamaa-armastus ja igatsus. Ta oli silmapaistvalt hea haridusega, ning tänu oma isale oli ta juba varakult tööl ajalehes oli ka esimene naisajakirjanik. Kõik see on mõjutanud ka tema luulet ta põhiteemaks oli isamaa ja rahvuslik ärkamine, mitte sügavad isiklikud intriigid või mured. Koidula esimeseks luulekoguks, mis avaldati, oli ,,Waino-lilled", 1866 läbivateks teemadeks olid loodus, Jumal ja kodu (mis on võrdlemisi lihtsad ja intriigidevabad)
Referaat LYDIA KOIDULA nimi klass kool aasta Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. (12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
