Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse
[1] Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustestIlias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Mahābhārata on vanaindia eepos, maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist, mis jagunevad 18 osaks. Värsivormi, milles eepos on kirja pandud, nimetatakse šlokaks. Tänapäeaval tuntakse eepose teksti XV/XVI sajandi käsikirjade põhjal, tema tegelikku tekkeaega täpselt ei teata. Arvatakse, et "Mahabharata" kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikus IV sajandist eKr IV pKr. Vanemates osades sisaldub ainest, mis esineb juba veedades, kuid põhiliselt on eepose ainestik täiesti uudne.
Alates seitsmenendast eluaastast elasid poisid koos eakaaslastega kodust eemal ja pidid õppima ise toime tulema. Nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ateenas läksid poisid samuti seitsme aastaselt kooli. Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille käigus said nad sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. Enamike kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega
valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori. Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele, kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed
50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste
50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste
õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. 30. aastaselt sai temast aga täisväärtuslik kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude
üritustest aset vabas õhus. Ateena elu keskpuntkiks kujunes akropoli jalamil asunud agoraa (turuplats). Agoraa oli müügi-, ostu- ja rahaasjade ajamise paik, seda ümbritsevates hoonetes asusid aga linnavalitsus, kohtud ja rahapaja. Avalikud teadetahvlid hoidsid linlasi kursis viimaste vaidluste ning otsustega. Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas juba seitsme aastaselt saadeti poisid kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades olid pedagoogid. Koolis kui ka pedagoogi käe all õpilastel pidi Homerose eepos olema peas. Hariduse hulka kuulus ka gümnastika. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Kui teenistus oli läbi, see olid nad juba täiskasvanud kodanikud ja nad võisid osaleda rahvakoosolekul. Heaolu ja võim
(,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud
VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale
Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 4. oskab võrrelda Sparta ja Ateena kasvatussüsteemiAteenas tegelesid tüdrukud majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi.
2.rahvakoosolek I 500liikmeline nõukogu II 6000 kohtunikku III 10 strateegi 3.mittekodanikud (naised ja orjad) NB! Maksti väikest palka Parthenon (neitsitempel) suur jumalanna tempel Propüleed uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Pedagoog lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon merejumal (vend) Hades (vend) allmaailma ja surnutee Demeter (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta) Ares julm sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal (poeg) Athena sõjajumalanna
a, oli tema viljakas tegevus ülikoolis lõppemas. Sõjatules hävis tema kodu ja suur osa käsikirju. 1944 lahkus Suits Eestist ja siirdus Soome kaudu Rootsi. Ta suri 1956 ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule. luule Luuletajana oli Suits Eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust. Tal oli komme oma värsiloomingut uuteks trükkida, mõnikord muutes oluliselt esialgset teksti või piirdudes vaid nende kogudes ümberpaigutamisega. Seetõttu on ka mitmeid tema luuleteoseid ilmunud erinevates versioonides, mida on mõnigi kirjandusloolane talle ette heitnud. G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". ,,Elu tuli" Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse
eKs Aleksandrias Museioni rajamine*teaduse areng*aleksandria luuleAteena ja Sparta riigikorraldus: Sarnasused:Polise kohta tavatult suured,võim oli päritavErinevused: Ateenas oli demokraatlik riigikord ja kodanikke oli palju. Spartas oli aristokraatlik riigikord(oligarhia), kodanikke vähe (5%).Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eripärad. Ateena haridus-poisid saadeti 7aastaselt kooli, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid., rikkamates peredes õpiti kodus pedagoogi käe all., harjutati gümnastikat. Sparta haridus-7ndast eluaastast elasid poisid eakaaslastega rühmades kodust eemal, tegelesid füüsilise treeninguga ning pidid ise hakkama saama polise elanikkonna erinevate kihtide seisund kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, õigus osaleda rahvakoosolekutel. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. Kodanikud polnud naised ega orjad,
9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi. 10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna
mindki hüüa hõiskama? Pael ei paisu, niit ei nihu- üksi hingan, eesti taim. Ikka tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? LOOMING Lydia Koidula on kirjutanud proosa- ja luuleteoseid. Ta on tegutsenud tõlkijana ja kirjutanud näidendeid. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Algatas vene kirjanduse eesti keelde tõlkimist. Algul, kui ta alustas proosa kirjutamist, tõlkis ja mugandas seda teistest keeltest, hiljem hakkas aga tegema omaloomingut. Samuti kirjutas ta ka ballade. On antud välja ka kogumikke, kus on kirjavahetused Fr. R. Kreutswaldi, Anna Haava ning samuti tema lähedastega. Tema
liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA: * Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis käima; võisid omada maad. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. ATEENA: * reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad * õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga * hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki. SPARTA: * 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli * sport, sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained * eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö. sõdurite tootjat 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-
Õpik lk. 109, vihik ATEENA SPARTA Reeglina saadeti poisid 7- 7-aastaselt nii poisid kui aastaselt kooli, rikkamates tüdrukud kooli peredes olid koduõpetajad õpiti muusikat, tegeldi spordiga õpiti lugema, kirjutama, ja sõjalise treeninguga muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti, tegeldi spordiga eesmärk oli kasvatada sõdurit hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95
peetakse Simonidest) ja treen e. kaebelaul. Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58). Heroilise eepose langus. Koomiline eepos Antiikaja teadlased püüdsis kindlaks määrata Homerose järgijate poeemide sisu ajalist järgnevust ja jaotada neid keskuste järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos. Homerose eepostest erinesid küklilised poeemid oma kompositsioonilt. Neil puudus enamasti terviklik süzee ja käsitlesid ajalises järjekorras erinevaid üksikuid episoode, mis muutis nad mütoloogiliseks kroonikaks. Klassiühiskonna kujunemise ajajärgul hakkas heroiline eepos iganema ning tekkima koomiline eepos (tühiseid sündmusi ja
laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. *Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel eesõigusi. *Poisid saadeti 7 aastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. 18-20 vanuses noormehed viibisid riiklikus piiriteenistuses. 1.6 Leia nende riikide sarnasused ja erinevused. (106-109) SARNANE *Mõlemad olid poliste kohta tavatult suured. *Poisid saadeti kooli 7 aastaselt. ERINEV *Sparta hõlmas kahte maakonda, Ateena ühte. *Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, Spartas aga kõik Spartas ja selle lähiümbruses elanud. *Spartas saadeti poisid kodust eemale 7 aastaselt, Ateenas ainult käisid koolis aga elasid kodus. 2
valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. · Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud
keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on
Õpik 2006: 107. kuningat; geruusia, 5 efoori Orjanduslik nagu ka Sparta. Spartalased olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Helootide haritav maa tagas neile võimaluse relvastada end hopliidina. 7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved. ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates 7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. noormehed riiklikus teenistuses. Tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli Tüdrukud tegid Spartas läbi ühiskondliku iga pere asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- kasvatuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli ja käsitööalase ettevalmistusega. Sparta naise positsioon kõrgem (kuna mehed
Surmajärgsus-kõige hea lõpp, elu jätkub allmaailmas- Hadese riigis. Allilmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Tähestik ja kooliharidus-kreeka tähestik, loodud foiniikia tähestiku põhjal. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Rikkamates perek. toimus see kodus pedagoogi käe all. Vaesamad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat, kreeka luuleteoseid, gümnastikat. Jõukamad noored jätkasid enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) juures. Kirjanduses olid kangelaseeposed, lüürikas kanti ette keelpilli saatel, tuntumad lüürikud olid Solon ja Pindaros;näitekirjanduses komöödiad, tragöödiad. Teater sai alguse Dionysosese pidustusest, näitlejateks koor, 1-3 näitlejat(m);teatri põhiplaan oli hobuseraua kujuline, orkestra oli koori jaoks, skeene-puust lavakonstrukt. nt Sophokles tragöödia ,,Kuningas Oidipus"
osutusid inspireerivaks ka baltisaksa luuletajaile. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust, kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati rändava järve motiivi, seda ka läti luules. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 1. Esimene neist on anonüümse autori luuletus pealkirjaga „Haldjatütar. Eesti muistend” („Die Elfentochter. Eine estnische sage, mis põhineb juba Beiträges
kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalaste ettevalmistustega. Poisid saadeti aga 7 aastaselt kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades õpetas poisse kodus pedagoog (eraõpetaja/lapse juhendaja). Hariduses olid kesksel kohal Homerose eeposed, sest selle aristokraatlik maailmavaade kujundas noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul
kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalaste ettevalmistustega. Poisid saadeti aga 7 aastaselt kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades õpetas poisse kodus pedagoog (eraõpetaja/lapse juhendaja). Hariduses olid kesksel kohal Homerose eeposed, sest selle aristokraatlik maailmavaade kujundas noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse,
üksikuid. 3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus. 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk.
loomingu teostamine. Igal pool rahvuskeeles kõik see paremik. R-s ja uusajal veel enam rahvuskeelte lai kasutus ja levik. Põhja Itaaliast lähtub ja levib uusaegne lüürika. Tihe ja vahetu side lõuna Prantsusmaaga. Toetub antiigi eeskujudele. Eepiline luule oli seal ju kesksel kohal. Võeti üle küll midagi üldisest plaanist suured, mahukad värssteosed, mis peegeldavad avarama taustaga sündmusi. Küsimus siiski veel vorm. Mis võtta vormideks, mis kannavad mahukaid ja suuri luuleteoseid? Ei hakatud kirjutama heksameetris, nagu antiigis oli olnud. Mindi üle keskajalt R-le oktaavi vorm muutub peamiseks R eepilise luule vormiks. Tähendas aga puhtaid riime, päris nõudlik vorm. Selles enamik R eeposeid. Eepilsit luulet väga palju R-s. Kohe küsimus sellest, kas need on eeposed? Kas igasugune eepiline poeem on eepos? Rüütlikirjanduse mõjul tuleb tugevasti sisse armastsue teema eepilistesse teostesse. Itaalia R-s 15 ja 16 saj on rida kuulsaid autoreid, kes
Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine seevastu oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas tegelesid ka tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses
Eesti rahvuskirjanduse sünd seostub rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi kolmandal veerandil. raidkiri vanaajal kaljudele, kujudele, nõudele või selleks tehtud kivi- või metalltahvlitele uurendatud kiri. Antiikajal jäädvustati raidkirjas seadusi, keisrite korraldusi, müügilepinguid jmt. rapsoodid Vana-Kreeka rändlaulikud, kes esitasid enamasti teiste loomingut. Vaid vähesed rapsoodid olid ise luuletajaiks. Rapsoodid deklameerisid luuleteoseid, nad esinesid pidustustel uhketes riietes, loorberipärg peas ja sau käes. Esimene teade rapsoodidest on 6. sajandist e.Kr. realism kirjandus- ja kunstimeetod, mis tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist, s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatult, rõhutades isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui uurimisobjekti, mida tuli kujutada
kindral Aupick, keda Baudelaire ei sallinud ja see vastumeelsus muutus ka emale suunatuks. 1830. aastal astus Lioni kolledzisse, mis talle sugugi ei istu. Lahingud õpetajatega, kaaslastega.1836. aastal asus õppima Pariisi. Võitis konkursse, kuid kolme aasta pärast visatakse ta sealt põhjust avaldamata välja. Pariisi lütseumis sai aru, et kirjandus on tema ala. Lapsena tahtis saada hoopis paavstiks. Võõrasisa võttis ta endaga kaasa matkale Hispaaniasse. Tõi seal kaasa küpseid luuleteoseid. Tagasi tulles ei suutnud enam ema ja võõrasisaga elada- põgenes kodust ja sai bohheemlaseks, tutvus kunsti- ja kirjandustegelastega. Sai tuntuks agressiivsuse ja müstifikatsioonidega, hinges aga uje(agressiivsuse kaitseks). Armastas müsitifikatsioone: näiteks hakkas restoranides härradega rääkima: ,,See oli sel ajal, kui ma oma isa tapsin..." Inimesed põgenesid restoranist. Väliselt meenutas preestrit, kuna kandis alati musa mantlit ja lumivalget pesu.
annaabi.ee 
