Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst.
Toortõlge on tõlke mustand, lõplikult viimistlemata ja kontrollimata tõlge. Sõnasõnaline tõlge annab algse teksti sõnadele üks-ühesed tähendusvasted teises keeles. Sõnasõnaline tõlge ei pruugi arvestada konteksti, metafoore ja sõnade mitmetähenduslikkust. Tihti kasutatakse sõnasõnalist tõlget selleks, et näidata mingi piltliku või erilise väljendi algupärast struktuuri: "Munamägi", literally "egg-hill". Reaalune tõlge on tavaliselt luuleteose sõnasõnaline või toortõlge. Kellegi teise tehtud reaalust tõlget kasutavad luule tõlkijad sageli abivahendina lõpliku tõlke tegemiseks. Tõlkijaks nimetatakse sellisel juhul ikkagi lõpliku teksti loojat. Reaaluse tõlke kasutamisel pruugi tõlkija mõnikord isegi algteksti keelt osata. Proosatõlge on luuleteose tõlge proosasse. Proosatõlget kasutatakse parema tähendussamasuse saavutamiseks. Keerulisse või raskesti kasutatavasse luulevormi
naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletajana Hilisem elu ■ Kirjutas näitekirjandust ja tegeles lavastamisega ■ Ühines 1916.aastal Kommunistliku Parteiga ja läks sõtta ■ Teenis inseneriüksuses I Maailmasõjas 1916-1917 ■ Toetas tulihingeliselt 1917.aasta revolutsiooni. Pidas seda värskendavaks ja vabastavaks ning see andis talle palju insipratsiooni. Just sellel perioodil kirjutas Blok ka oma kuulsaima luuleteose „Kaksteist“ ■ Blok vabanes Bolshevike ideoloogia pettekujutlusest ja lõpetas luule kirjutamise ■ Oma viimastel eluaastatel töötas pigem esseisti, tõlkija ja toimetajana erinevates valitsusorganisatsioonides ja kirjastustes Hilisem elu ■ Pidas aeg-ajalt kõnesid ning luges oma luulet avalikkusele. Tema viimaseks sõnavõtuks oli 1921. veebruaris peetud Aleksandr Pushkinile pühendatud kõne ■ Blok suri 7.augustil 1921 teadmata põhjustel. Sümbolism
(luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma. 7 sümbolism- püüd sümbolite abil kujutada meeltele tajumatut reaalsust 8 naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees 9 kubism- taotleb luuleteose välise vormi geomeetrilisust või pildilisust (G. Apollinaire "Kaelaside") 10 futurism- kunstivool, mis sisaldab tulevikuilminguid, käsitlus on närviline ja masinlik 11 dadaism- eitab kõike vana ja klassikalist ning otsib uut maailma mõistmiseks (P.Eduard "Vabadus") 12 sürrealism- modernistlik kirjandusvool, mis põhineb alateadvuses varjul olevate mõtete, tunnete automaatsel kirjapanekul 13 urbaniseerumine- inimasustuste koondumine ja linnade laienemine ehk linnastumine
kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid. Näitekirjanikud Plautus, Terentius Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul Hümnpidulik ülistuslaul Epigrammpilkeluuletus Epitaafhauakiri Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri. Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. HOMEROS/ EEPOSED ,,ILIAS" JA
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Nad ei taha siduda ennast ühegi arvamusega. Seetõttu ei võta ta üldse seisukohta. Nad arvamusel, et igale väitele eksisteerib võrdväärne vastuväide. Väidavad veel, et me ei või kunagi öelda, et nii on. Võime vaid väita, et meile näib nii. Kuna nad hoiduvad otsustamast asjade olemuse üle, saavutavad nad sel viisil hingerahu. Skeptitsism tekkis vanas-Kreekas siis kui riik oli languses ja kõik sisemised väärtused olid kokkuvarisenud. Parminedes L-Itaalia 540-470 eKr. Kirjutas luuleteose ,,Loodusest" tema filosoofia on olemas ainult muutumatu ja kadumatu maailm, kui meile näib teisiti, siis meie meeled petavad meid. Seepärast tuleb usaldada mõistust. Ta eitas tühjust ja väitis, et universum on ainega täidetud, sellest tulenes 3 järeldust. 1. Liikumine pole võimalik, sest pole kusagile liikuda 2. midagi ei teki ega hävine, sest mõlemad protsessid eitavad mitte olemist 3. Olemine on ühtlane kogumaailm-ühtlane ainemass.
10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte kirjutamist, hakkas rohkem arenema krg kirjakeel ja kirjalik primus. 12. Mtesta lahti jrgnevad misted: Achilleuse kand - nrk koht, haavatav punkt, libastumise phjus Trooja hobune - hea idee, vidu phjus Olympos - jumalik mgi, paradiis, hea elu 13. Vrss on luule rtmiline hik, mis moodustab luuletuse rea. 14. Stroof ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast vrsside rhma. 15. Millises vrsimdus on kirjutatud Homerose eeposed ?Heksameetris 16. Kirjelda heksameetrit : Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest vrsijalast. Riimi ei kasutatud, lesehitatud pikkade ja lhikeste silpide kombinatsioonide korraprasel vahetumisel 17. Mis on lrika? Kust on tulnud sna "lrika" ? Lrika (kreeka snast lyrikos 'lra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne,
daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Siire ehk anžambmaan (prantsuse sõnast enjambment 'üleaste') on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Värsisüsteemid Silbilis-prosoodiline – e silbilisrõhuline - värsimõõt koosneb värsijalgadest o Värsijalg – rõhuline silp(tõus) + rõhuta silp(langus) o Trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh
Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule on kuulamiskunst. Luule ehk poeesia on mõiste tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid; laiemalt vahel ka loomingut üldse. Luules ehk värsskõnes mängib määravat, kuigi mitte lõplikku rolli lüüriline alge. Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Värssi iseloomustab värsimõõt. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Ütlus jätkub järgmisel värsireal või salmis. Siiret kasutatakse puändi edasilükkamiseks, et viivitada kavatsetud emotsiooni tekitamisega.Siiret võib kasutada ka värsirea
luulele omaste kõige keerukamate rütmistruktuuride veenvad mudelid.3 Kuid järgmisele astmele siirdumine, näiteks katsed luua luule sagedussõnastikud, näitas täie veenvusega, et kõrgema tasandi materjali juurde asudes, millega kaasnes elementide arvu vähendamine ja semantilisuse järsk tõus, kerkib üles vajadus täiendada statistilisi meetodeid strukturaalsetega. Värsiteooria edasine areng nõuab luuleteose struktuuri põhiprobleemide läbitöötamist. Nõnda kaob tühik värsi madalaimate tasandite uurimise ning kirjandusloo samuti küllalt läbitöötatud problemaatika vahel. Teadus algab sellest, kui me tavalist ja arusaadavana tunduvat vaadeldes avastame seal ootamatult kummalist ja seletamatut. Kerkib küsimus, millele vastama ongi kutsutud see või teine kontseptsioon. Värsiuurimise lähtekohaks on luule kui niisuguse paradoksaalsuse tunnetus
tegevustest; autor saab oma seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu 3. eepika kirjanikul palju võimalusi a. romaan võib olla luulesarnane enesepaljastus b. võib olla üles ehitatud draamalikule teose esitamisele c. autor võib anda tegelastele hinnanguid 4. nii proosa- kui ka luuleteose puhul peaksime autori ja teose samastamisega olema ettevaatlikud a. autor võib kirjutada midagi sellist, mis pole seotud tema elukogemuse või mõttemaailmaga i. seepärast on otstarbekas tekstuaalse autori mõiste 1. Tekstuaalne autor teksti poolt loodud
Kõige välimine sfäär hõlmab kõiki teisi “kindla müürina”. Sellele järgneb tulesõõr või “pärg” ning seejärel üha kitsamad sõõrid, mis on üha enam täidetud ööga, kuni kõige alumise Kuu sfäärini. Kuu kui kõige tumedam ja Maale kõige lähedasem taevakeha helendab üksnes võõrast, peegeldunud valgusest. Kosmoloogilise süsteemi keskmes on Maa, mis koosneb üksnes tumedast ja raskest printsiibist. Oma luuleteose teises osas arendas Parmenides seda õpetust edasi kuni konkreetsete üksiknähtuste seletamiseni, kuid neist seletustest on säilinud nii napid katkendid, et lähemat ettekujutust sellest physiologia`st pole võimalik rekonstrueerida. Küll võib selles ajaloolises asjaolus, et poeemi teine osa on meieni jõudnud tervikut vaid ähmaselt rekonstrueerida lubaval kujul, näha ehk tõendit selle kohta, et hilisemad autorid olid kaotanud huvi Parmenidese kosmoloogiliste õpetuste vastu
W. Nitzschi vaatekoht polnud õieti uus, vaid taastas mõneski suhtes ainult endise traditsioonilise kujutluse Homerosest. Mitmes oma teoses, mis ilmusid aastail 1830-1860, osutas Nitzsch eeskätt sellele, et kreeklastel oli kiri tuntud palju varemail aegadel, kui seda arvab Wolf ja et teade Homerose poeemide üleskirjutamisest Peisistratose ajal on õieti hilisema aja kreeka teadlaste oletus. Ühtlasi näitas ta, et on aluseta Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks tarvilik kasutada kirja. Teisest küljest märkis Nitzsch, et vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka teostes, mis kaheldamatult kuuluvad ühele autorile. Homerosel on vasturääkivused niivõrd tühised, et need ei riku kunstilist muljet. Tähtsusetud vasturääkivused ei anna põhjust väita, nagu oleks eeposte koostamisest osa võtnud mitu autorit. Nii kummutas Nitzsch Wolfi ja Lachmanni teooria selle olulistes punktides
värssdraama ,,Aladdin". Aastatel 1905-1909 käib Oehlenschläger pikemal välismaareisil, mille jooksul hakkab ta eemalduma saksa romantikuist ja kalduma järjest otsustavamalt oma kodumaa saaga ainesse, seega rahvuslikule kunstile. Hilisemad tööd annavad tunnistust kirjaniku jõudsast arengust taanluse suunas. Esmalt valmisid tal kaks värsskurbmängu norra-islandi saaga-aineil: ,,Haakon Jarl Rikas" ja ,,Baldur Hea". Luuleteose ,,Thori reis Jotunheimi" kirjutas Oehlenschläger nibelungi- värssides. Need kolm luuleteost ilmusid tal koos 1807. aasta sügisel nime all ,,Põhjamaa luuletised". ,,Haakon Jarl Rikas" jõudis 1808 aastal Kopenhaagenis lavale ja sai esimeseks kaalukaks taani rahvustragöödiaks Holbergi komöödiate kõrval. Pariisis Suhms'i Taani ajaloo lugemisel tekkinud ideest võrsus tal tragöödia ,,Palnatoke". See teos tähendas
vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline, rütmiline Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Värsisüsteemidele – rõhuline, välteline, vabavärss, silbiline(värssidel kindel arv silpe-haiku 5+7+5, tanka 31 silpi). Luule. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus Värss- luuleteose rütmiline üksus, mis on värsimõõdu ja mõtte poolest suhteline tervik, luulerida. Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus Värsimõõt - värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinuimad värsimõõdud:
See tugines mingeid teid pidi ka immanuel kandi mõtetele. Ajaloolise romaani zanr. Püüd peegeldada ajastut kellest kirjutatakse võimalikult kiretult fantastiline jutustus. 18. sajandil algab fiktsioonide õitseng, mis on romantismi üks alustalasid. Olid fantastilised jutustused mis muinasjuttudele tuginesid. Hoffmann üks 19. sajandi kirjanduse alustugesid. At a sitting edgar allan poe. St luuletus peaks olema nii pikk et sa istud maha ja loed ta läbi. St et ei tohiks luuleteose kallal istuda mitu õhtut. Lüroeepiline poeem. (Byron). Romantismi domineeriv zanr on lüürika. 19. sajandit võib nimetada lüürika sajandiks. Lüürika domineerib ka proosas, ka nt Scotti romaanides. Keelte uurimisse tulevad mitmed muudatused. 19. sajandil materjali põhjal tehti suured avaldused keeleteaduses. Tulevad mängu metafoorid, sõnavara avardub. Lahkutakse antiikmeetrumitest, mida küll täielikult ei hüljatud. (Ain Kaalep).
Lachmanni väikelauludeteooriale (Kleineliedertheorie) vaidlesid vastu kompilatsiooniteoreetikud, kes väitsid, et eepose koostisosadeks on suuremad üksused, nn väike-eeposed; nt olevat Odüsseiaks töödeldud 4 iseseisvat poeemi. Nitzsch kaitses eeposte ranget ühtsust, taastades seega traditsioonilise kujutluse H-st. Osutas, et kreeklastel oli kiri olemas palju varem, kui Wolf arvab seda tõendavat mitmed leiud; Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks vajalik kirja kasutamine, on alusetu ka Eschenbach, "Parzivali" autor, oli kirjaoskamatu. Vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka Goethe "Faustis". Seejuures möönis ta, et H võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt oma plaanile ümber. Kompromiss unitaarlaste ja analüütikute vahel tuumteooria (Kerntheorie): olid olemas mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
