energeetiline ja ehituslik. 2.Lipiidide ülesanded ! Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. 3.Mis on kolesterol ? Kolesterool on samuti üks steroididest.Ühtlasi kulub ta loomaraku membraanide koostisse. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendaud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. 4.Valkude koostis. Aminohapete koositisValgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende olekulmass varieerub väga suuures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümbest ja võib ulatuda tuhandetesse kuigi erinevad aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule
ÄRA UNUSTA TERVISLIKKE ELUVIISE Liigu regulaarselt. Liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu. Näiteks 10 kg kaalukaotus võib langetada ülekaalulistel inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. Loobu suitsetamisest. Suitsetamine kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombiohtu. Seega suurendab suitsetamine südameinfarkti ja ajuinsulti haigestumise ohtu. Toitu tervislikult. Söö rohkesti kiudaineid, vähe soola ja vähe tahkeid rasvu. Väldi liigset alkoholi, sest alkohol suurendab kehakaalu ja kiirendab veresoonte lupjumist. Lisaks on alkoholil kardiotoksiline toime: südamelihas kahjustub alkoholi toimel
Linnurohi ravimtaimena Harilik linnurohi (Polygonum arenastrum) Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi. muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi Kasvab kõikjal(koduaiast mererannani). Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik Ravimtaimena leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Reuma vastu Veel aitavad petersell, seller,leesikas, pohl-põiepõletiku vastu naistepuna-naistehaigused , Sarnane Erileheline linnurohi (Polygonum aviculare) Umbrohi,nurmedel ja teepervadel u 150a tagasi tehti seemnetsest jahu ja lisati leivataignale Ravimina kasutatakse taime maapealset osa - ürti Ravimist võetakse sisse leotisena
Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse.
Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine). Korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset. Nõges Korjatakse umbes maist – oktoobrini, juuri ja lehti. Korjatakse käsitsi. Nad on katteseemnetaimed. Säilitada võib marineerides, aga lihtsam viis on kuivatada. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rven% C3%B5ges https://www.google.ee/search?gs_rn=27& gs_ri=psy-ab&tok=TM6GaFpm0Xxlr70stTeVL Q&cp=6&gs_id=o&xhr=t&q=k%C3%B5rven%C3% B5ges&rlz=1C2KMZB_enEE527EE527&bav=on. 2,or.r_qf.&bvm=bv.53217764,d
Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas.
Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises.
Peale selle leidub võis ka üsna palju vitamiine. Inimese seisukohalt on või üheks miinuseks see, et seda on halb määrida ning pole külmkapist võttes kohe kasutusvalmis. Siiski leidub võis ka tervisele ohtlike aineid. Või sisaldab vereringele ja südamele ohtlikke loomseid rasvu ning kolesterooli, mis kleepub veresoonte seintele ning soodustab südamehaiguste riski. Peale selle on võis ka transrasvu, mis kahjustavad inimeste veresooni ja soodustavad lupjumist. Tavainimestele võib margariin tunduda kindlasti paremana, kui või. Sest seda saab otse külmkapist võttes kasutada ja on sageli võist vähem rasvased. Siiski pole margariin nii süütu, kui esmapilgul tunduda võib. Margariin sisaldab väga palju lisaaineid ning võib sisaldada ka tootmisel tekkivaid transrasvhappeid. Transrasvhapped on küll küllastumatud, kuid organismis käituvad nad halbade, küllastatute rasvhapetena. Kuigi margariin on
2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. 2)Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- päriskaheidulehelised Selts- Sugukond- araalialised Perekond- luuderohi Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L)
võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. Diagnoos põhineb vere suhkrusisalduse määramisel kapillaar ( sõrmeotsa ) või veeniverest.
tagajärgi võib kaasa tuua vale vererühma doonorvere ülekanne inimesele, mis seda põhjustab?) Et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see võib lõppeda surmaga. 9. Mil viisil osaleb veri inimese organismis kaitsmises (too välja kõik võimalikud viisid)? Kehatemperatuuri säilitamine, antikehade tootmine, võõrkehade tõrjumine. 10. Millised tegurid soodustavad veresoonte lupjumist, kirjelda käitumisreegleid, mis võimaldaks seda probleemi vältida? Soodustavad: vere kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus, suitsetamine. Probleemi vältimine: Tervislik toitumine, sport. Ka jõhvikate ning küüslaugu söömine ennetab veresoonte lupjumist. 11. Milles seisneb kõrgvererõhutõbi, mis on selle põhjused ja millised võivad olla tagajärjed?
glükoos e viinamarjasuhkur,fruktoos e puuviljasuhkur 15.Oligosahariidid one madala molekulaarsed orgaanilised ühendid mis on tekkinud kahe kuni kolme monosahariidi ühinemisel nt:glükoos+fruktoos =saharoos,maltoos,laktoos 16.Polüsahariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikkeks lülideks on monosahariidid(alates 4 monosahariidist)nt:tärklis,tselluloos,kitiin 17.Mis halba teeb kolesterool-kolesterool ladestub veresoonte seintele ja põhjustab veresoonte lupjumist ja võib põhjustada ka kõrgvererõhu tõbe 18.Valgu molekuli 1 järku truktuur see on aminohapete järiestus valgu molekulis 19.Valgu molekul 2 järku struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel on heeliksi kujuline või voltunud 20.Valgu molekuli 3 järku struktuur on gloobuli kujuline või fibirjaalne ehk niitjas 21.Valgu molekul 4 järku struktuur- tekib valgu adrekaat 22.Valkude denaturatsioon see on valgu struktuuri lõhkumine 23
Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Näide 1: Sahharoos Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides Halb - ladestub veresoonte seintesse, põhjustab veresoonte lupjumist Vajalik mõndade hormoonide ning D-vitamiini sünteesiks. 12. Transrasvhapped Tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Ohud tervisele Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südameveresoonkonnahaiguste riski. Kolesterool aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ahenemist, mis on ühtlasi ka kõige tüüpilisem südameataki põhjustaja. Oluline on organismis 6 ja 3 rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. 6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitmete haiguste riski kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosisle, astmale, äkksurmale, ekseemidele. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://en.wikipedia.org/wiki/Fatty_acid http://www.toitumine
tervislikuks, kui ta on tööstuslikult muudetud tahkeks, st taimerasvaks või margariiniks. Taimsete õlide struktuur muutub töötlemisel ega sobi sellisena inimese rakkude struktuuriga. Hüdrogeenimise protsessis muutuvad looduslikud cis-vormis ( kaksiksideme suhtes struktuuris) rasvhapped transs-rasvhapeteks ( töötlemisel hoiab kaksiksideme üks pool ühele poole ja teine teisele poole), mis on inimese veresooni kahjustava ja lupjumist soodustava toimega, avades otsetee südame ja veresoonkonna haiguste juurde. Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Tervisele pole ohtlik kui päevassöödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid. Halb on aga see, et just kõige paremad ja ihaldatuma toidud sisaldavad kahjulike happeid kõige rohkem. Näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, majonees, vahukoor, friikartulid, krõpsud, kohukesed jpm.
Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos, glükogeen (lihastes, maksas). Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ei lahustu vees, lahustuvad eetris ja alkoholis. Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast.
· Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiinid) ja C-vitamiin. · Ravimtaim: ravimina kasutatakse oakaunu ja seemneid -- ube. · Temas on aine, mis on sarnane insuliiniga ja toimib soodsalt suhkru ainevahetusele veres, mistõttu soovitatakse suhkruhaigetele. · Lisaks ravib mao- ja maksahaigusi, neeru- ja põiehaigusi, kõrget vererõhku, südamehaigusi, veresoonte lupjumist, kroonilist reumat, podagrat ja neerukive (õiekeedus). · NB! Aedube ei tohi süüa toorelt, sest need sisaldavad mürgiseid ühendeid (valkaine fasiin), mille toime keetmisel ja hapendamisel kaob. Omakasvatatud seemne saamine 1) Valminud ubade saamiseks jäetakse kaunad niikauaks taime külge, kuni nad omandavad kuld-pruunika värvuse. 2) Seejärel lõigatakse varred maha ja riputatakse varjualusesse kuivama. 3) Kuivatatud oad lüditakse,
Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse eest, kasvajavastane toime, immuunsuse tugevdamine
II-tüüpi diabeedi lisandumine on reeglina seotud rasvumisega, põhjustatuna nii vähesest liikumiset kui ebatervislikust toitumisest, mis soodustab ülekaalulisuse teket, kuid seda ei ole alati võimalik ära hoida. Samas on II-tüüpi diabeedi tekkel seos geenidega, st et II-tüüpi diabeeti põdevate vanemate lastel on suur soodumus haigestuda samasse haigusesse, kui lapse ja vanema elustiilid kattuvad. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Seda tüüpi diabeedil on kaks ravivõimalust. Üks neist on dieetravi, mis on hea algstaadiumis ja haiguse ennetamiseks ja tablettravi, mis tuleb kasutusele võtta siis kui dieetravi ei aita. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis
KORDAMINE ORGANISMIDE KOOSTIS KÜSIMUSED LK 25 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. C, H, N, O, P, S / Cl, Ca, Na, Mg, K / Fe, Cu, Zn, I, F 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C (süsinik), H (vesinik), N (lämmastik), O (hapnik), P (fosfor), S (väävel) 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Makroelemendid 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest need on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja ülejäänud on orgaanil...
7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid) 8. Kolesterool: kuulub kõigi membraanide koostisse. liigne kolesterool võib ladestuda arterite seintesse, mis põhjustab veresoonte lupjumist, mille tõttu on verevool nendes veresoontes on raskendatud 9. Valgud: e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast. primaarstruktuur- aminohapete järjestus teist järku struktuur- aminohapete järjestus(polüpeptiid) on keerdunud heeliksiks. kolmandat järku struktuur- gloobul (kera sarnane ruumiline kuju)
Närimistubaka kasutamisega kaasneb risk haigestuda vähki, nimelt on tõestatud närimistubaka neelu-, kurgu-, söögitoru-, eesnäärme- ja kuseteede vähi riski tõstev toime. Paljude kliiniliste uuringute käigus on näidatud suulimaskesta vähieelsete seisundite seost närimistubaka kasutamisega. Inimese narkootilist sõltuvust iseloomustab püüe kasutada-tarbida sõltuvust põhjustanud ainet, selle toime tõttu kesknärvisüsteemile. Nikotiin koormab südant, soodustab veresoonte lupjumist, mis omakodra põhjustab südame- ja vereringe häireid. Risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Tagajärjeks võivad olla insult ja infarkt. Närimistubaka kasutamine loob soodsa pinna vähi tekkeks, suureneb risk haigestuda suu- ja neeluvähki. Suuvähki haigestunutest pooled elavad vähem kui 5 aastat. Närimistubaka kasutajatel tekib hambakivi, mis tungib igeme alla ja hävitab hammaste kinnituskudesid. Närimistubakatarvitaja suu limaskest muutub paksemaks ja
ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise riski. (Inimese organismis tekib elutegevuse tagajärjel vabu radikaale mis kasutatakse organismi normaalseks talituseks. Kui vabade radikaalide teke ületab aga normaalse taseme, siis hakkavad nad organismis kahjustusi põhjustama. Mida vanemaks me saame, seda vähem suudame neid protsesse kontrolli all hoida. Vabad radikaalid põhjustavad muuhulgas ka enneaegset vananemist ja veresoonte lupjumist. Appi tulevad antioksüdandid - ained mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. ) Elab üle ja paljuneb vaatamata mao ning soolte rasketele tingimustele Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Kreeka keelest pärinev termin "probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese
ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise riski. (Inimese organismis tekib elutegevuse tagajärjel vabu radikaale mis kasutatakse organismi normaalseks talituseks. Kui vabade radikaalide teke ületab aga normaalse taseme, siis hakkavad nad organismis kahjustusi põhjustama. Mida vanemaks me saame, seda vähem suudame neid protsesse kontrolli all hoida. Vabad radikaalid põhjustavad muuhulgas ka enneaegset vananemist ja veresoonte lupjumist. Appi tulevad antioksüdandid - ained mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. ) Elab üle ja paljuneb vaatamata mao ning soolte rasketele tingimustele Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Kreeka keelest pärinev termin "probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese
mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma(kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas). Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. Joodipuudus raseduse ajal Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema. Juhul, kui joodi - elutähtsat mikroelementi - pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni.
hüpertooniatõve ning maksa- ja seedekulgla haiguste raviks ja profülaktikaks. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust, seetõttu on seda soovitatav tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, aga ka 8 operatsioonijärgselt. Astelpajulehtedest vannid leevendavad reumat ja podagrat, veresoonte lupjumist, vegetatiivse närvisüsteemi häireid ning klimakteerilisi ilminguid. Astelpaju on hinnatud ravimtaim, mille väärtus seisneb vitamiinirikkuses ja teiste bioaktiivsete komponentide olemasolus. Astelpajuviljade koostisse kuuluvad: vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, B-grupi vitamiinid, karotenoidid (b-karoteen, g-karoteen, lükopeen), bioflavonoidid (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin), mineraalained, asendamatud rasvhapped, orgaanilised happed jm
Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis, näiteks jodomeetrias. Meditsiinis kasutatakse joodi peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks ning samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. (3,4) Väikestes kogustes kasutatakse joodi ka erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused CAS (Chemical Abstracts Services) number 7553-56-2 RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances) NN 1575000 Strktuurivalem
Räni tundub seetõttu olevat möödapääsmatu luude kasvuks ja selle puudus võib olla piirav tegur, nt: ränidefitsiidiga tibul on kolju kõrvalekalded, mis on seotud luu kollageenisisalduse olulise vähenemisega ja kõrvalekalletega pikkades luudes ja sidekoes. Luuhaiguste juhtudel annab orgaanilise räni sissevõtmine suurepäraseid tulemusi nii valureaktsiooni kadumises kui luu mineralisatsiooni taastumises. Räni ja kaltsium töötavad tihedat koos ja luumurru lupjumist (kokkukasvamist) saaks oluliselt kiirendada orgaanilise räni toidulisandite manustamisega. Tänu oma rollile luude mineralisatsioonis ja kasvus on orgaaniline räni suure- pärane vahend osteoporoosi raviks. Erinevat tüüpi osteoporoosi uuringud – seniilne, kortisooni indutseeritud ja postmenopausis – on näidanud väga häid tulemusi eriti postmenopausis osteoporoosi puhul, kus luukudede bioloogiline testimine näitas suurt kasvu taasmineraliseerumises
kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli (kuulub loomaraku membraanide koostisesse; liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist), mis on üks steroididest. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'
Kujutavad endast tsükliliste alkoholide ja rasvhapete estreid. Kolesteriidide (kolesterooli) funktsioonid 1. Kuuluvad biomembraanide hüdrofoobse osa koostisse 2. Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas 3. Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine 4. Vaja suguhormoonide sünteesiks 5. Vaja teiste steroidhormoonide sünteesiks, nt neerupealiste koorehormoonid 6. Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale. Aminohapped, peptiidid NH2 R -- C-- H COOH COOH on karboksüülrürm, annab happelised omadused NH2 annab aluselised omadused R on radikaal, igal aminohappel erinev Aminohapete bioloogilised jaotusvõimalused 1
Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui Kasutamine ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja
– Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes? – Tervel vanal inimesel säilib normaalne aju verevarustus, kui inimene põeb veresoonte lupjumist, siis aju verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht. Mediaatorit hulk sünapsis muutub, kuigi DNA sisaldus jääb samaks. DNA kahjustused kuhjuvad, mille põhjuseks võib olla nende parandamise aktiivsuse vähenemine. Vastavalt häirub ka närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 9. Kuidas avalduvad ööpäevarütmid (biorütmid) inimesel? – Pulss, vererõhk, vaimse aktiivsuse periood, ainevahetuse kiirus, veresoonte ahenemine/laienemine. – Mõisted:
vitamiin, provitamiin A (leidub näiteks porgandis, tomatis, paprikas ja muudes oranžikates aedviljades) ja C vitamiin. Seega on kasulik rasvaste toitude kõrvale juua näiteks porgandi- või segumahla. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv keemiliste meetodite abil tahkeks muudetud taimeõli. Hüdrogeenitud rasvad on üheks peamiseks südame ja veresoonkonna haiguste allikaks. Nad sisaldavad küllastatud ja trans-rasvhappeid, mis tekitavadki probleeme veres (“veresoonte lupjumist” ehk rasva kogunemist veresoonte seintele, mis võib põhjustada südameatakki või insulti). Kuigi inimeste harimisele toitumise valdkonnas on viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratud, ei jõua teadusavastusel põhinev info kuigi kiiresti avalikkuseni ja vanad müüdid on visad kaduma. Üks selliseid on näiteks arusaam, et margariin on tervislikum kui või. Selline arusaam põhineb nähtavasti teadmisel, et taimsed õlid on tervislikud. Paraku
· Peojärgseks kiiremaks kainenemisest tuleks süüa 100 grammi mett kolm korda 20- 140 minutiliste vahedega. Süda ja vereringe · südamehaiguste korras pole hea tarbida mett üle 100 grammi päevas. 145 · Kõrge vererõhu korral on abi jõhvikamahla ja mee segust. Segu tuleks võtta 1spl 2-3 korda päevas kolme kuu jooksul. · Veresoonte lupjumist aitab pidurdada mee ja küüslaugumahla segu. Segada pool kilo mett 300.st grammist küüslaukudest väljapressitud mahlaga. Segu tuleks hoida külmkapis, võtta 1spl 3 korda päevas 5 nädala joksul. Kui küüslauk üldse ei maitse, siis võib sele mahla 150 asendada ka sidruni omaga. Kosmeetikas erinevad maskid. Kasutatud kirjandus 155 http://et.wikipedia.org/wiki/Mesi http://en.wikipedia.org/wiki/Honey 160 http://mesindus
Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud.
N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel
loomsed(mesilasvaha, vill kaetud lanoliiniga). Steroidid e tsüklilised lipiidid peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesektsiooninäärmetes. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustuvad peamiselt loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kolestorool tekib organismi hulgaliselt kui süüa kõrge rasva ja suhkrusisaldusega toite. Põhj veresoonte lupjumist. 2.4 VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mis moodustuvad vaid elusorganismides(biopolümeer). Aminohapped koostises on aluseliste omadustega aminorühm(-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm(-COOH). Peptsiidside kovalentse sideme tekkimine ribosoomis kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel. I järku struktuur valgu peptsiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. II järku struktuur 1. järgu keerdumisel tekkiv heeliks või kokkuvoltumine.
mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel
Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. LIPIIDID = RASVHAPPED + PROPAANTRIOOL EHK GLÜTSEROOL 7. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Kui toidus liialt rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse ning see põhjustab veresoonte lupjumist. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. 8. Mis on hormoonide funktsioon? Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi ja mõjutavad kogu organismi elutalitlust. 9. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Hüdrofoobsed ei salli vett. Hüdrofiilsed sallivad küll. Valgud. 1. Mis on valgud? · Valgud on aminohapete jääkidest moodustunud biopolümerid.
Rasvhapete hüdrogeenimine – küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid, Meie organism selliselt töödeldud rasvhappeid ei omasta ja seetõttu on need inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Termoisolatsioon ( nahaalune rasvkude), lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni, toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on strukutuurne kui ka varuaine roll, metaboolse vee tekitamine Valgud:Suured biomolekulid, koosnevade erinevatest aminohappejääkidest, koosnevad
Neerupealiste hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ning naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. Ateroskleroos mõjub ajule, südamele, neerudele, teistele elutähtsatele organitele ja jäsemetele on ta oluline ajutise ja püsiva töövõimekaotuse tekitajaid (südame-veresoonkonna haigused). Versoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. D-vitamiin ehk kaltsiferool on samuti steroid. Valgud
Melissilehtedes on palju C-vitamiini (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks. Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale mõjub see uimastavalt: tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul aga maonärvide rahustajana. Usutakse, et meliss pikendab noorust ja hoiab ära veresoonte lupjumist. Meliss on valuvaigisti, spasmide ärahoidja, seedimise soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude ning migreeni puhul. Parandab mälu ja südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed. Kõrgenenud 7 vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Maailmas uuritakse praegu melissi täpsemat kooslust. Kas meliss on imerohi, on raske
mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma (kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastase ainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. 6 3. Joodi mõju inimorganismile Jood on bioloogiliselt hädavajalik element eluks nii inimestele kui ka loomadele. Joodi puudus mõjutab olulisel määral inimese tervist. Globaalse ökoloogilise saastatuse tagajärjel on tänaseks üles kerkinud joodipuuduse probleem väga paljudes riikides. Umbes 1,5 miljardit inimest üle maailma kannatavad joodi puuduse all. 3.1. Miks jood nii tähtis on?
Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. 1.Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tsellulo osi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel
platsentas. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks (rakumembraanide uuenemiseks, sapphapete, vitamiin D, suguhormoonide ja kortikosteroidide sünteesiks), seega üleminek täiesti kolesteroolivabale toidule pole kasulik. Kolesterooli süntees on organismile oluline energeetiline koormus ja teatud olukordades võib see kujutada endast lisariski. Teiselt poolt, pikaajaline liigne kolesterool toidus võib põhjustada veresoonte lupjumist ja suurendada oluliselt südameinfarkti tekkimise riski. Paljud kolesteroolirikkad toiduained sisaldavad ka palju küllastunud rasvhappeid. Kolesterooli päevane saamine ei tohiks olla üle 300 mg. Kogu toidus olev kolesterool ei imendu, vaid imendub ainult 25...40% vastavalt organismi vajadustele. Kuna toidu kolesteroolil on suhteliselt tagasihoidlik osa seerumi kolesteroolisisaldusel ja seetõttu ei ole uutes soovitustes piirangut ning tuleb lähtuda individuaalsest terviseseisundist.
3. Vaja teada vitamiinide võõrnimesid (kindlasti õpi vitamiinide keerulised nimed pähe) ja milleks ta kasulik on! Nt. on mõistena antud: Kaltsiferool - on D vitamiin : mis on vajalik luude ja hammaste kasvuks Retinool - A vitamiin : nägemine; luude kasv Tokoferoliid - E vitamiin : antioksüdant; kaitseb rakumembraane, lihaseid ja vereringeelundeid Naftokinoon - K vitamiin : vere hüübimine; luukoe tugevuse ja tiheduse tagamine Ubikioon - Q vitamiin : väldib veresoonte lupjumist; vähendab kortsude teket Tiamiin - B1 vitamiin : süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus Riboflaviin - B2 vitamiin : juuste, naha ja küünte norm. areng; nägemisprotsessiks vajalik Püridoksiin - B6 vitamiin : punaste vererakkude ja veresoonte norm. toimimiseks; närvikoe talitus Kobalamiin - B16 vitamiin : vereloome ja närvikoe norm. toimimine L-askorbiinhape - C vitamiin : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine Foolhape e
toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel
Vananemine on geneetiliselt määratud, kas keskkond on oluline. Mitokondrites tekivad toitainetest ja hapnikust energia tootmisel agressiivsed vabad radikaalid, mis kahjustavad geene, kudesid ja rakke o Ründavad teisi molekule o Satuvad organismi toidu ja tubakasuitsuga (õhk) o Ravimid (paratsetamool, antibiootikumid) Oksüdatiivne stress vabade radikaalide koosmõju organismile o Tekitavad veresoonte lupjumist, infarkti, insulti, vähki jms Telomeerid lühenevad, rakkude jagunemine väheneb o Ensüüm telomeraas teeb telomeerid sama pikaks nagu enne olid o Kui telomeerid saavad otsa, siis kromosoom sureb Vähese kalorisisaldusega toit aitab kauem elada, tervislik eluviis Liiga kaua elamine pole evolutsiooniliselt lihtsalt mõttekas 24. Kuidas ja millal inimest elustada? Kui inimene on kliinilises surmas (teadvuse kadu, südametöö ja hingamise seiskumine)
rasvhapetele fosforhappe jääki. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Steroidid on veel lahutumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon(testosteroon)ja naissuguhormoon (östrogeen) on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Steroid kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D- vitamiini eelühendit. kui kolesterooli on liiga palju, siis ta tekitab veresoonte lupjumist. Lipiidide funktsioonid: · Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. · Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. · Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. · Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri muutuste eest. Siseorganeid ümbritsev rasvakiht kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest.
jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi ka voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest. Steroidid. Võrreldes ülejäänud lipiididega on neil teistsugune molekuli ehitus. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Kolesterool (liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist, mida soodustab eelkõige ebaõige toitumine), suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, vitamiin D. Valgud Peptiidside. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side peptiidside. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhendaid aminohappejääke. Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osa ka kahest või enamast ahelast.
annaabi.ee 
