rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid?
paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. 3) Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? V: Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354- 430) 4) Mis on sakramendid? V: Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. 5) Kuidas suurenes paavstide tähtsus 7.-8. sajandil? V: Alates 6
lootusetuses uputab. Selle eest mõistetakse Margareta vanglasse. Mefistofeles aga pole Fausti suhtes alla vandunud ning püüab ta mõtteid pobleemidest eemale viia, võttes ta kaasa Volbriöö pidustustele. Sealne õhkkond ja seltskond süvendavad aga veelgi rohkem Fausti lootusetust. Faust külastab vanglas Margaretat, kuid tüdruk on mõistuse kaotanud ning lükkab kõrvale Fausti põgenemisplaani. Surma järel pälvib Margareta tänu oma armastusele ja hinge puhtusele lunastusse, mille läbi ta taevasse pääseb. Faust, kes on pühendunud armastusele Margareta vastu, ei leia ikka otsitud hingerahu.
· Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel · Kristlaste hingehoiutööd tegi preester · Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annestustest · Patrinooadiõigus õigus määrata kohale preester Katoliku kiriku õpetus · Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellus, rajaneb Piiblil. · Selle esimene põhiosa, Vana Testamnet, on judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. · Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel.
omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristimise keskusteks. Klooster- munkade ja nunnade elupaik, kus toimuvad jumalateenistused. Apostel- koguduse liige, kes uskus, et Kristus naaseb ning toob Jumalariigi maa peale veel nende eluajal. Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Piibel- katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, patude lunastusse ja igavesse ellu. Vana- Testament- Piibli esimene põhiosa. Judaismi põha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. Uus- Testament- Piibli teine põhiosa. 4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus.
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse:
Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda. Ajapikku tekkisid kirikud ja kloostrid ka maale. Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal. Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma
Kirik oli vastu ja sellepärast ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. · Milles seisnes Karolingide kultuuripärand? Kõigi nende sõdadest ja verevalamistest toimus Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek Karolingide renessanss, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. · Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. · Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus
313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Selle esimene osa Vana-Testament, on judaismi püha raamat. Uued Testamendis on neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. 15. Islami kultuur tekkis.. .. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteetlik olend. Muhameedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nii tekkis uus usund islam. 16. Islami kultuur ja haridus
Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult
Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid: Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte e) Paavstluse ja paavstiriigi teke:
Lõpp on lahtine ning iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndsaks või ei. Tegevus areneb pidevalt: Jürka võtab endale uue naise, Ants rikastub, elu muutub, lapsed sünnivad ja surevad, Jürka elab. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maaarmastuse motiive. Jürka enda jutt pole mitte kõige paremini sõnastatud. Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata! Jürka kogu tegevuse eesmärk on halba teha põrgusse uusi hingi saada.
Mülleri alustab surma seletamist inimesest. Nimelt leidis ta, et inimene on nähtus, mille põhitunnuseks on paratamatus, et ta peab kunagi surema. Müller näis oma jutlustes surma ülimalt põlgavat, sest surm on kristlase kõige suurem vaenlane ja kristlase kohus on selle vastu võidelda. Müller samastas surma kuradi ja põrguhauaga ning leiab, et surmalt ei tohiks paluda armu vaid seda peab kindlasti põlgama. Ta julgustas inimesi surma mitte kartma, vaid selle asemel uskuma Jumalasse, lunastusse ja 1 ülestõusmisesse. Müller arvas, et kui inimesed surmale ja patule mõtlemisele väga palju aega ei kuluta vaid pigem eelmainitud alernatiivile, siis nad saavutavadki teatud vabaduse. Müller seletas oma jutluses, et lapsed ja noored ei karda surma, sest nende patukoorem on väiksem kui täiskasvanutel, kelle eksimuste hulk on hulga suurem. Vaatamata surma põlgamisele leidis
maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel
piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele. Islam muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud
b) avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti; c) religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. 90. Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem a) katoliiklasi, b) protestante, c) õigeusklikke. 91. Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli a) katolükliku kiriku hierarhiline süsteem; b)protestantlik tööeetika; c) katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 92. See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a) konfutsiaanlus; b)islam; c) hinduism. 93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95
a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 83.Maskuliinne feminism a)nõuab naistele samu õigusi kui meestel; b)tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele; c)tahab muuta mehi pehmemaks. 91.Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli a)katolükliku kiriku hierarhiline süsteem; b) protestantlik tööeetika; c)katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 52.Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus a)tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine; b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine; c)tarbijate käitumise muutumine. 45.Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a)kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid
· Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. · Jagati vaimulikele korraldusi. d. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. e. Vaimulike elatusallikad: · Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). · Lisasissetulek maavaldustega. 4. Katoliku kiriku õpetus a. Põhisisu: · Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. b. Piibel ristiusu püha raamat: · Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. · Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. c. Teoloogide usuteadlaste tööd: · Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". · Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. d
Kujutades maailma allakäiku, seda, kuidas lipulill kaob nõgeste ja ohakate alla, kuulutab ta ometi nagu Jesaja uut maailma, uut taevast ja uut maad, mis tuleb siis, kui "on surnud viimane minu rahvast ükskõik kus". Siis tuleb Masing tagasi kui Messias, tulevad need, kelle sammude ees kantakse kord minu nägu läbi laotuse lehvival Laatsaruse linal. See luuletus on selgelt kirjutatud ekstaasi, eufooria hetkedel, kui haigus ja väsimus ei olnud võtnud talt usku maailma uuekssaamisse, lunastusse ja iseendasse. Ta kõikuv eneseusk võis ulatuda luulelise suuruseluuluni: ikka veel avaldamata kogu "Saadik Magellani pilvest" oli luuletaja enda järgi saanud selle ülbe pealkirja tema kujutlusest, et ta on Magellani (Magalhaesi) pilvest siia Linnuteele meeleparandust kuulutama saadetud, galaktiline misjonär. Masenduse ja jõuetu raevu hetkedel võis geniaalne Masing aga kirjutada kehvi vemmalvärsse. Neid värsse on natuke hale ja piinlik lugeda: Vihkan seda elukratti,
Mõisted: majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonnaülem nt Karl Martell. Piiskop- toomkiriku ülem, valitsesid väiksemaid piirkondi, koguduse juht, õigus õnnistada ametisse alamvaimulikke; nt piiskop Albert, 1.Rooma piiskop Peetrus. Jünger- ehk apostel e usulevitaja; Jeesuse õpilane (12). Prohvet- Jumala sõnumi edastaja. Märter- Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks, nt Jeesus, Paulus, Peetrus. Reliikvia- religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt seotud oluliste isikutega nt Jeesuse risti tükid, Jeesuse surilina, pühaku säilmed nt Püha Jacobinuse. Ristisõjad- paganate ristiusutamiseks korraldatud sõjaretked. Korraldati alates 11.s katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti
seotud kultuuri arenguga. Muutused kultuuris tingisid muutused mõtlemisest. Renessanss. Leidmise ja avastuste aeg. Peale esemete ka geog avastused, maailmapilt Tehnika arenes: kompass, teleskoop, trükipress, perspektiiv, püssirohi Kult-filo suunaks saab pidada humanismi. Hakatakse inimest tähtsustama Humanismi eeldused: kristlus, ta läänelikku vormi katoliiklikkus. In pärast lõi maailma, saatis poja Lääne kristlus oli suunatud tegutsemisele Arusaamine lunastusse läänekirikus. Sinna läbi õige eluviisi. 8. PILET 1. Roger Bacon Hindab kõrgelt teadmise praktiliselt jõudu. Teadus peaks muutma inimeste elu paremaks ja suurendama nende mõjujõudu. Valgus iseennast sünnitav substants ja looduses toimivate jõudude kandja. Looduslikke jõude saab kirj geomeetriliste seadustega, neile vastab ka valguse käitumine,. Kui inimese elu läheks paremini on vaja kirikut reformida, annab jõu kristlusele, Et
Ta leidis aga vaid ilus õilists aga Vanapagan kirjeldustest ja mitte ültse jõhkruse ja ogarlikuse tõendteid. Otsutas minna hingekarjalase ehk oma kirkuõpetaja juurde kelle teadmised põrgust ja taevast peaks olema täpipealsed. Peale pikka vaevalist hüpokraatilist täieliku sitta paska sitta jõudsid nad järgnevate arusaadameni. Mis on mõningati hüpokraatlikud ja on seletatud kaardiga all pool. Lõpp arusaam oli aga igatahes selline, et Jürka ei saa õilsaks kuna ei usus lunastusse ning seega lähevad nad kõik taevasse. Endas kindel Ants läks Jürka vaimu enda rahulolekuks kõigutama kuid kukkus läbi ja hakkas hoopis enda omi kahtlema. Nimelt Jürka väidab, et põrgu tulevad kõik ja seda usukuda pead olema õnnis, õndsalt on ükskõik. Muidu jätkab Ants Jürka manipuleerimist ja väidab, et kui läbi luanstuse õndsaks ei saa siis läbi töö saab. Suurendas loomade arvu laudas ja laste oma toas, paljud surid haigustesse või muidu kurvast juhusest
abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod on piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimuulikule korraldusi. Vaimulike elatusallikad olid maksud ja annetused, millest tähtsam oli kümnis, kus 1/10 saagist (viljast, aia- ja karjasaadustest) anti kirikule. Lisasissetulek maavaldustest. c) Katoliku kiriku õpetus, sakramendid Põhisisu olis usk kristluse ülestõusmisest, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel oli ristiusu püha raamat, mis koosnes vana ja uus testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne. Uus-testament- 4 evangeeliumit Jeesusest ning apostlite tegevustest ja nende kirjadest esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd, kuulsaim neist oli Augustinus ja tema ,,Jumalariigist". Hieronymos oli piibli ladinakeelse tõlke autor.
John Bunyan · Aktiivne puritaan; ,,Palveränduri teekond". Võistles edu poolest Piibli endaga. · Ei kasuta baroki keerulist kujudlikkust; räägib rahvale arusaadavas keeles oma unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele igasugused allegoorilised tegelased (Tarkus, Vagadus, Paganlus). Nendega vesteldes jõuab tõe tundmiseni. · Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamiseks abistajaks puhastumisele on kannatus ja usk lunastusse. Grimmelshausen 20 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tema teosega ,,Simplicissimus" algab saksa romaan. Tollase saksa barokk-kirjanduse esindusteos. Eeskujuks kelmiromaanid, kirev olustikuline seiklus La Fayette · ,,Cleves'i printsess" armastusromaan, ent uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel on realistlik pilt sajand varasemast Prantsusmaast.
Kristluse populaarsus: 1. võrdsus, just orjade sotsiaalne võrdsus, sellepärast oli varakristlaste hulgas palju vaeseid. Hiljem ka rahvaste võrdsus- kõik kristlikud rahvad on vennad. Naise ja mehe võrdsud (mees savist, naine küljeluust ehk siis paremast materialist). Eedeni aiast välja ajades pidi jmees karistuseks palehigis tööd tegema ja naine valudes sünnitama. Kristlus oli siiski mehekeskne. 2. usk lunastusse- messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon. Kristluse ideelised allikad: Idamaade õpetused ja usundid (jubaism- 10 käsku toetb Moosese seadustele). Vana Testament on tegelikult juudi rahva ajalugu. Antiikaja filosoofia. Platonism- hinge surematuse idee. 19 sajandil kuulus Saksa filosoof T.Nietzche järgi oli kristlus pööbli (alamrahva) platonism. Stoitsism- sest varakristlased ei kartnud surma. Kristluse levik:
J. Bunyan oli aktiivne puritaan. Tema peateos ,,Palveränduri teekond" võistles edu poolest piibliga. Bunyan ei kasuta baroki keerulist kujundlikkust, vaid räägib rahvale arusaadavas keeles. Nii ka peateoses räägib arusaadavalt unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele ette allegoorilised tegelased, nt Hirm, Tarkus, kellega vesteldes jõuab kristlane tõe tundmiseni. Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamised kristlase abistajad on lootus ja usk lunastusse. Grimmelshauseni teosest ,,Simplicissimus" saab alguse saksa romaan, mis on saksa barokk-kirjanduse esikteos. Eeskujuks võetud kelmiromaanid ja kirev olustikuline seiklus. La Fayette'i ,,Cleves'i printsess" on armastusromaan, mis on uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel kujutatakse reaalset pilti sajand varasemast Prantsusmaast. Seda peetakse uuema aja psühholoogilise romaani alguseks. Palveränduri teekond (Bunyan) Kristlane peab läbima raske tee, et jõuda õndsuseni
kus inimesed surevad ebaloomulikult ja vägivaldselt (kägistamine, enda ülespoomine, kolpade lömastamine tellistega, plahvatus). Novell „Poeet ja idioot“ on esseistlik, st sündmusi on vähe, kuid arutletakse uue usu üle, mida kutsutakse kuradiusuks. Vägivaldne surm on patupalk. Inimesel küll on võimalus valida, aga ta valib vale tee, mis viib ta surma. Tuglas näeb inimese saatust pessimistlikus võtmes. Tuglase varases loomingus puudub usk lunastusse, hiljem veidi on usku. Värvisümboolikas kasutab musta kui kurjuse sümbolit, millele kontrastiks roosa ja punane, ka kollane on hea. Tuglase novellimaailm on visuaalne ja värviline. 26 Tuglas järgi sümbolismipoeetikat. Objektiivse tegelikkusekirjelduse asemel kasutatakse sümboleid. Tuglas loomingukujutus kulgeb fantaasia ja reaalsuse vahel (nt unenäod), kuigi tal on ka ainult
Kirjutatud on romaan mõnusas, mänglevas, kergelt loetavas stiilis. Kulminatsioon saabub lõpus, kui Jürka läheb oma ülbusega üle piiri ja sealt pole enam kaugel ka nii Põrgupõhja kui ka Jürka lõpp. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maa-armastuse motiive. Jürka enda jutt on lühike ja vahel natuke mitte kõige paremini , nagu vist aru saada, sõnastatud :). Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks - usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata! Jürka on armas lollike, kellel on suur süda tegelt sees, suur egoistlik süda - tema kogu tegevuse eesmärk on ju halba teha - põrgusse uusi hingi saada. Aga noh, las igaüks ise saada Jürkast aru nii kuidas tahab. 27)Indrek ,,Tõe ja õiguse'' viies osas. Teose teisest osast tõuseb peategelaseks Indrek Paas, kes on vahelüli maa-ja linnaühiskonna vahel. Tema elukäik sümboliseerib eesti intelligentsi ja kogu kultuuri väljakasvamist talupoeglikust miljööst.
Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. Jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. Vaimulike elatusallikad: Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele:
Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. Jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. Vaimulike elatusallikad: Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele:
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. Jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon – piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. Vaimulike elatusallikad: Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). Lisasissetulek maavaldustega. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel – ristiusu püha raamat: Vana-Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide – usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema “Jumalariigist”. Hieronymos – piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid – rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele:
Protestantlikule eetikale omasest säästlikkuse ja ettevaatava investeerimise vaimust sündis pikaajaliste ja usalduslike suhete stabiilsus, ressursside ja võimaluste kaine kaalumise oskus, samuti teadmine, et püsiv heaolu nõuab kannatlikku pingutust. Isiksuse moraalse küpsuse mõõdupuuna väärtustati usaldusväärsust ja tõsiselt võetavust. Kuni XX sajandini oli protestantism valdavalt vanatestamentlik käsu- ja keeluõpetus. Katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse ei toetanud tööeetikat kaugeltki mitte sellisel määral. Protestantlus rõhutab indiviidi religioosset vabadust (vastupidiselt katoliku kiriku hierarhilisele süsteemile). Ka see oli igati vastavuses individualistliku majandusliku ja poliitilise mõtteviisiga. Islam on oma lähtealuselt küllaltki sarnane kristlusele ning toetab mitmeid samu sotsiaalseid norme nagu kristluski. Samas laiendab islam oluliselt neid norme, praktiliselt kõigile elualadele.
annaabi.ee 
