Eksiv ja otsiv faust (7)

Otsiv ja eksiv Faust
Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal.
Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis . Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele.
Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega. Mefistofeles jääb Fausti juurde lõksu, teda takistab lahkumast uksel olev pentagramm.
Faustis tekitavad huvi kuradi võimed ning leping, mida too mehele pakub. Fausti, kes on tüdinud maisest elust ning selle keerulisusest, ei huvita see, mis juhtub pärast käesolevat elu ning nõustub Mefistofelese pakkumisega, mis eeldab seda, et Maa peal täidab kurat kõik Fausti soovid, kuid allilmas peab mees omakorda Mefistofelest teenima . Kuradit ei kohuta ükski Fausti soov ega käsk, kuid hoiatab doktorit, et võib tulla aeg, kus ta hakkab ka maisest elust mõnu tundma ning kahetseb tehtud lepingut. Sellest hoolimata jõutakse kokkuleppele ning selle jõustumiseks annab Faust Mefistofelesele tilga oma verd.
Faust annab Mefistofelesele mõista, et teda pole mõjutanud kogutud rikkused ning ta tunneb end üksiku ning kasutuna. Mefistofeles hakkab otsima uusi viise, kuidas doktori hinge püüda ning viib ta rahva sekka kõrtsi, tahtes mehe tuju parandada ning panna teda elust rõõmu tundma. Pärast seda peibutab kurat Fausti läbi viima noorenduskuuri, pärast mida armub Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita Margareta süda oma mõistuse ning Mefistofelese kavalate trikkide kaasabil.
Mefistofeles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid kahe armastaja vaheline tunne on sügav ning Mefistofelest ei saavuta kokkuvõttes edu. Ümbritsevate inimeste silmis on Fausti ja Margareta suhe patune . Mefistofeles ei tee nende elu lihtsaks ning kahel armastajal tuleb läbida mitmeid takistusi ning oma lõpu leiavad kolm Margaretale tähtsat inimest : tüdruku ema, tema vend ning Fausti ja Margareta ühine laps, kelle Margareta lootusetuses uputab. Selle eest mõistetakse Margareta vanglasse. Mefistofeles aga pole Fausti suhtes alla vandunud ning püüab ta mõtteid pobleemidest eemale viia, võttes ta kaasa Volbriöö pidustustele. Sealne õhkkond ja seltskond süvendavad aga veelgi rohkem Fausti lootusetust. Faust külastab vanglas Margaretat, kuid tüdruk on mõistuse kaotanud ning lükkab kõrvale Fausti põgenemisplaani. Surma järel pälvib Margareta tänu oma armastusele ja hinge puhtusele lunastusse, mille läbi ta taevasse pääseb.
Faust, kes on pühendunud armastusele Margareta vastu, ei leia ikka otsitud hingerahu.