Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainim...
.................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL: ................................................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Sain loosiga teema lina-ja kanepi kiud saadakse vastavate taimede vartest. Oma töös selgitan: o Mis on kanep; o Kanep tööstuses; o Mis on lina; o Milline on lina ajalugu Eestis; o Lina kasvukoht; o Lina kasvatamine. Lisan ka fotosid et lugejal oleks arusaadavam, millest kirjutatakse. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem infot kanepi- ja linakiu kohta. 1.LINA Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad
on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse sellist muljet jätta. Sama on tihtilugu ka inimeste puhul. Paljude artiklite puhul olen tähele pannud, et juba liidist alates üritatakse lugejale vaid ühepoolselt mõista anda, kuidas artiklist aru saada tuleks. Lugejal ei jäägi lõpuks muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, kuna väljatoodud argumendid toetavad vaid ühte osapoolt ja tihtilugu lugejal info teise poole kohta lihtsalt puudub. Seega paljud ajakirjanikud ei tegele nö. neutraalse info ettesöötmisega, vaid pigem enda või parema müüva arvamuse pealesurumise ja selgitamisega. Miks on meie ajakirjanduses tasakaal kõikuma löönud? Ma usun, et asi peitubki nimelt vähestes traditsioonides või isegi nende puudmises.
unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust, et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine tuleb kasuks ka end kultuuriliselt harides; et teada ja mõista suurimaid kirjanduseteoseid. Ilukirjanduse lugemine arendab ka mõtlemist. Ilukirjandus pole tihti just kõige lihtsamini mõistetav ja seega nõuab rohkelt kaasamõtlemist. Ilukirjandus arendab muidugi ka fantaasiat. Filmi vaadates on inimese eest kõik ära tehtud: tegelaste välimused, näoilmed, emotsioonid ja tegevuskohad
Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii
Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused
Ajakirjandus saab tasakaalus olla vaid siis kui see on erapooletu, tõele vastav ning ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. See tähendab aga seda, et asjaga seotud osapooled võiksid võrdselt meedias oma arvamust avaldada ning lugejad ise saaksid nautraalselt otsustada. Eriti palju olen seda täheldanud just poliitika valdkonnas, kus mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, vastaseid kujutatakse aga hoopis negatiivselt. Seega ei jäägi lugejal muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, sest väljatoodud argumendid toetavad, vaid üht osapoolt ning tihtilugu lugejal võib puududa teise osapoole osas vajalik informatsioon. Olenemata nendest kõikidest kõneainet tekitavatest asjaoludest pean ma meie ajakirjandust siiski pädevaks oma töös. Avaldatakse glamuurse ja seltskondliku kõrval ka väärt mõtlema panevaid artikleid. Samuti on paljud nõukogude ajast pärinevad
eest. 6. Adressaat. Essee on lugemiseks määratud kõikidele, võib-olla eelkõige sõltlastele. 7. Keel, sõnavara, stiil. Autor on kasutanud mõnda vöörsõna nt bantaalsem, antipaatia ja sümpaatia, muidu on laused lihtsad ja aru saadavad. Kindlasti on suur osatähtsus definitsioonidel, kuna kõik inimesed ei tea kõikide sõnade tähendusi. Nende teada saamikseks tuleks lugejal otsida sõnatähendust, kuid see tekitab lisa lugemist ja otsimist. Hea on kui vöörsõnade tähenduses on kuskil tekstis välja toodud, kasvõi loo lõpus- nii on lugejal mugavam. Kommentaarid ja oma arvamused on kindlasti suure osatähtsusega, kuna lugejad soovivad teada ka kirjutaja arvamust teemast. Hea on teada ka teiste arvamust peale enda arvamuse, kuna kõik ei mõtle ja arva samamoodi. Tsitaatide teadmine näitab intelligetsust ning toob boonuspunkte
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus
paljudel lugejatel on suur huvi autori isiku ja kultuuri instituudis kaitstud magistritöö vastu – milline kirjanik välja näeb, kuidas „Autorikuvandi ja –müüdi elab, keda armastab, kuidas kannatab. tekkemehhanismid“; 2012. Ajapikku kujunesid välja poeedi kui sellise tüüpelulood: autorimüüdid. Ent autorimüüt pole üksnes see klišeeline nägemus, mis on lugejal õigest kirjanikust: vaene, andekas, nälgiv, kirglik, õnnetu armastuse ja traagilise saatusega. Autorimüüt töötab ka teistpidi: autorid ise hakkavad elama selle tüüpeluloo järgi, et sobida selle kuvandiga, mis lugejal „õigest“ kirjanikust on. Katrin Aava (2005: 27–29) kirjutab, et kindlad inimgrupid loovad endale müüdi maailmavaate või olukorra lihtsustamiseks. Autorimüüt on loodud, et anda lugejale edasi nägemus kirjanikust
antipaatia* ehk vastumeelsus intiimsust* ehk lähedust armumine* on teatud tüüpi psüühiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunute mõtlemises, emotsioonides ja käitumises. Armastust* on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Väga hea on see, et uute sõnade, ka võõrsõnade seletamine toimub üheskoos teksti lugemisega ehk sõnad seletatakse kohe pärast nende ilmumist. Kuid, et aidata lugejal mõista neid uusi sõnu, tuleks neid ka korrata. Antud õpikus kasutati uut sõna pigem ühekordselt. Harv oli juhus, et neid korrati. Näide 2 Lausete lihtsustamiseks on mitmeid võimalusi: vähendada kõrvallausete ja lauselühendite hulka, hoiduda liigsetest sõnadest, paigutada seotud sõnad lähestikku, tarvitada tegusõnu pöördelistes vormides. Antud õpikus on suuremas osas neid võimalusi kasutatud, kuid kord kahe lehekülje peale võib
Kõige hirmuäratavam koge teose juures ongi lõpp. Alguses ei suudaks absoluutselt arvata, et kõik nii lõpus läheb, nagu läks. Ma arvan, et just selline ootamatu, sünge ning täiesti uskumatu lõpp teevadki selle teose üheks parimaks, mida ma lugenud olen. Mulle väga meeldib, et raamat on väga lihtsalt ja konkreetselt kirjutatud. Ei ole tohutuid keerutusi ja üleliigseid seletusi. Sisse on toodud väga head võrdlused, mis aitavad lugejal selget pilti silme ette luua. Kõik ilusad sündmused on ilusti kirjeldatud ning kõik õudsed just nii jubedalt, nagu nad ongi. Raamtu juures meeldis mulle kõige enam ebatavaline sisu. Mulle tundub, et siiani ei ole noorteromaanid sellist teemat kästitlenud nagu Ann'i raamat. Tegelikul ma kohtasin esimest korda satanismi teemat. Veel on minuarust väga hästi välja tulnud raamatu kaane illustratsioon, sest just
Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohkem täiskasvanutele. Ma arvan seda sellepärast, et raamat
Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisatakse autori allika nimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number · Pikem väljavõte, tähistatakse kolme mõttekriipsuga
ootusärevust, soovi teksti ühe korraga lõpuni lugeda. Tekstis esineb mitu lühikest pausi, et kirjeldada vanatädi välimust, olekut ning kodu. Lugejale avaldab see pigem rahutuks tegevat mõju ning aitab mõista Jaani ja Margiti ebamugavust. Ellipsite osatähtsus on tunduvalt väiksem, kuna lugu toimub suhteliselt lühikese aja – tõenäoliselt poole päeva – jooksul. Ajaline distants jutustamise ja tekstis aset leidnud sündmuste vahel on väga väike, et aidata lugejal samastuda Jaani ja Margitiga. Jutustaja tundub olevat heterodiegeetiline, kuid esitab loo läbivalt tegelase Jaani vaatenurgast. Jutustaja teab juba loo alguses, mis lõpuks juhtub, aga ta ei jaga rohkem teavet, kui seda, mida näeb ning mõtleb Jaan. Ta püsib neutraalsena terve loo jooksul, tuues esile ainult Jaani tunded sündmuste ja teiste tegelaste kohta. Äärmisel juhul avaldab jutustaja kerget kaastunnet Jaani suhtes, kasutades sõna nagu 'paraku'
teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud. Sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte peavad olema selgelt eristatavad, st algama taandreaga. Ka põhiosas peab uus mõte algama uuest lõigust, taandreaga. Enne arutluse kirjutamist veendu, et mõistad teemat õigesti uuri allikaid (õpik, konspekt) koosta arutluse kava Veel jälgi, et väljendud selgelt, arusaadavalt järgid õigekirjareegleid ei kasuta slängi, parasiitsõnu
teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud. Sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte peavad olema selgelt eristatavad, st algama taandreaga. Ka põhiosas peab uus mõte algama uuest lõigust, taandreaga. Enne arutluse kirjutamist veendu, et mõistad teemat õigesti uuri allikaid (õpik, konspekt) koosta arutluse kava Veel jälgi, et väljendud selgelt, arusaadavalt järgid õigekirjareegleid ei kasuta slängi, parasiitsõnu
Goethe käesolevas raamatus. Proloog taevas on lugejale heaks sissejuhatuseks, sest seal räägivad Issand ja Mefistofeles Faustist ja sõlmivad omavahel kihlveo, kus Issand usub siiralt, et Faust leiab lõpuks õige tee just tema teenimiseks, kuid Mefistofeles on vastupidiselt jällegi kindel, et Faust lõpetab põrgus tema reel. Raamatu lugejale on see prololoog raamatu üldise teema tutvustuseks, mis aitab lugejal kõike järgnevat paremini mõista. Issand ja kurat on kogu inimkonna vältel sümboliseerinud meile head ja halba. Samas, isegi kui Issand ja kurat mõtlevad erinevalt, siis nende kihlveo sõlmimine ja üleüldse nende omavaheline suhtlemine näitab irooniliselt, kuidas hea ja halb käivad tegelikult alati käsikäes. Esimesest osast saame lugeda kuivõrd haritud mees Faust oli, kuid sellegipoolest õnnetu ning elus pettunud
millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus. Sündmused toimuvad ajas, kuid kaks tegelast toovad sisse oma meenutusi. Esimesel korral jääb see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid. Tegelased liiguvad ajas(välja arvatud meenutused), kuid kohad muutuvad. Kuna lugu on esitatud selliselt, pole lugejal raske toimuvast aru saada. Esimeseks kohaks on kodu, kust lugu pihta hakkabki ning sündmused alguse saavad, siis on kohaks kolmanda tegelase kodu, kuhu teised suunduvad ning kus sündmused haripunkti jõuavad ning lahenduse saavad. Selline ülesehitus on selle loo iseärasus. Tagasiminekud on teksti paremaks mõistmiseks, kuna neilgi on oma roll. Jutustajale jääb vaid olustikukirjeldus. See ongi mõeldud
1.Kokkuv�tte koostamine algab sellest, et algtekst loetakse l�bi ning leitakse sellest tuum (point) ja olulised ideed. 2.Kokkuv�te on objektiivne ega sisalda hinnangut. 3.Kokkuv�te pole tsitaatide kogu, vaid oma s�nadega v�ljendatud s�num. Originaalteksti peam�te (tuum) peab olema edasi antud. 4.Kokkuv�te on omaette terviklik tekst ja peab olema m�istetav algteksti lugemata. Pea meeles, et originaalteksti pole lugejal ees ja ta peab m�istma selle tuuma ja sisu kokkuv�tte p�hjal. 5.Originaaltekstides esineb m�ttekordusi, mida kokkuv�ttes peaksid v�ltima. 6.�ra kirjuta kokkuv�ttele pikka taustaseletust ega sissejuhatust, vaid asu kohe sisu edastamise juurde. 7.Kokkuv�ttes tuleb osata algteksti kompositsioon lahti v�tta (�igemini seda eirata) ja kokkuv�tte jaoks luua oma kompositsioon. 8.Kokkuv�tte stiil peab olema neutraalne ja lihtne. �ra j�lgi allika stiili. 9
ning ohtralt analüüsi, mis kinnistab põhiteemat ja aitab jõuda põhjalike järeldusteni. ,,20. sajandi kirjandus" Jan Kaus 2015 Õpikust ei ole e-tund ega digiversiooni. 1. Kirjandusõpik pakub ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. sajandil. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid vaatenurki ning arutlusteemasid tõstatades, mitte kronoloogilise järjestusena. Põhiteksti ilmestavad ülevaated olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitavad lugejal paigutada kirjanikke ning kirjandusvoole ajaloolisse konteksti. Õpik toetub valgustuslikule ning humanistlikule aspektile ning rõhutab neid teemade üldeesmärke silmas pidades. Autori seisukoht on luua erinevate vaatenurkade ning tahkude süsteem, mis poleks ainult teadmiste ammutamiseks, vaid ka küsimuste esitamiseks, lisainformatsiooni hankimiseks ning diskussioonideks. 2. Ülesehituselt ei ole õpikuteemad kronoloogilised, vaid pigem teatud kirjanike loomingut ning
George Orwell ,,Loomade farm" 1946 Muinaslugu, mis räägib Nõukogudemaast 30-te aastate lõpul, s.t. stalinismi kõige brutaalsem ja lihtsakoelisem avaldumisvorm. Nagu muinaslood ikka, kajastab ka ,,Loomade farm" läbi aegade ilmnevat elutõde. Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega. Näited, kus võimulepürgija koondab vajaliku jõu (muinasloos koerakutsikad) ja rajab oma poliitilise tegevuse intriigidele, on ajaloolehekülgedel klassikalised. Nii toimis vailedamatult ka J.Stalin, kes ilmutas täielikku oportunismi tegevusprogrammide omaksvõtmisel ja oli meister revolutsiooni liidreid üksteise vastu välja mängima.
toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli tähelepanuväärne. Hinnang loetud teosele: "Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik, kelleks siinkohal on James Fenimore Cooper, on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid. Seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin üpris kurb on.
tapmist ei olnud tal kavatsustki tema skalpi müüa. "Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu on kohati väga keeruline ning väga tihe. Kirjanik, kelleks siinkohal on James Fenimore Cooper, on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid, seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin üpris kurb on.
1. Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud eesmärgiga andmaks ülevaate kontaktimaterjalidest ja nende vajalikest omadustest. Töö koostamisel kasutasin spetsiifilisi, teemakohaseid materjale nii internetist, kui ka paberkandjal. Referaadi esimeses osas on lühidalt selgitatud kontakti mõiste ning toodud ära selle põhiliigid, et lugejal oleks kergem teksti mõista. Kajastatud saavad ka omadused, mis peaksid olema kontaktimaterjalidel. Referaadi teises pooles tuuakse näited konkreetsetest materjalidest, ning nende positiivsetest ning negatiivsetest omadustest. Graafiline osa referaadis annab võimaluse lugejal kiirelt leida tabelist ja jooniselt kirjeldatud materjalide põhiandmed. 2 2. Kontakt ja selle liigid Elektriaparaadid koosnevad mitmetest voolujuhtidest, mis on omavahel
juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu Üldised põhimõtted aitavad aru saada farmakopöa sisust. Loomade kasutus. Mõned analüüsimetoodid põhinevad sellel. EF Komisjon püüab leida alternatiivseid meetodeid ravimiainete kvaliteedi kontrollimiseks. Üldised väited Aitavad lugejal EF tekstidest aru saada 1.kõik lisaained, abiained, farmatseutilised preparaadid on mõeldud inimeste või veterinaarkasutamiseks 2. kõik analüüsimeetodid ja testid on kinnitatud ja nendel on kõrged standardid Analüüsimetoodid 1. Keemilised 2. Bioloogilised 3. Füüsikalised ja füsikokeemilised 4. Farmakognoostilised 5. Farmaatsia tehnoloogia meetodid Bioloogilised meetodid Immunosera ja vaccines for human use.
kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uhkest fassaadist, täis pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor jutustab lugejal krahvinnade ja hertsoginnade tegelikest kommetest, abieluvälistest armuseiklustest mitmete armukestega, edevusest ja kahjurõõmust ning kuulujuttude armastusest. Inimeste huvid on materiaalsed ning nad hindavad teisi pahatihti rahakoti paksuse järgi. Omavahelistes suhetes on nad silmakirjalikud ja armastavad valetada. Siiski kasutatakse palju irooniat ja sarkasmi, mis annab inimesele teada, kas ta on soovitud külaline või mitte.
See jaotus ei ole kohustuslik ega rangelt ette mratud, kuid tooksin vlja siiski mned soovituslikud alajaotused: Uurimisobjekti(de) iseloomustus Annate lhikese levaate oma uurimisobjektidest, nende iserasustest, levikust jne., kontsentreerudes sellele, mis on oluline Teie t kontekstis. Uurimisala levaade uurimisala asukohast ja elupaikade ldiseloomustus. Viimase puhul pidada silmas, et see kirjeldus peab olema uuritava probleemiga seotud, aitama lugejal tulemusi paremini tlgendada. Enamasti antakse niteks taimekoosluse lhiiseloomustus pluss veel midagi olulist, niteks mulla pH vms. Vlitd Detailne levaade ajast, millal td toimusid, meetodeist ja vahendeist, mida kasutati, materjali ligikaudsest hulgast. Kui tegite eksperimenti, siis kirjeldage detailselt eksperimendi ajalist ja ruumilist plaani. Soovitav on visandada selge kirjeldus, mis ja kuidas konkreetselt vlitde kigus tehti,
1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. Lugejal olgu kerge(lühikesed laused max 15 sõna, võimalikult palju isikuline tegumood, kasuta verbe öeldisena, lühikesed lõigud). 8. Ära anna hinnanguid, anna infot. 9. Sündmus määrab tooni, liigenduse ja tempo. Head stiili soovitused: 1. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus. 2. Tihedus ja ökonoomsus. 3. Elavus, veenvus ja isikulisus. 4. Loomulikkus ja ühtsus. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus – oluline on teksti tegemise reeglid kui ka sõna- ja
Järelmõtteid modernistlike autorite teostest Modernistlike autorite teoste lugemine ei ole lihtsalt silmapuhkamine ,sest peale sõnade kokku veerimise on lugejal vaja ka kaasa mõelda, muidu ei ole võimalik teose sisust aru saada, kuid võib täiesti kindlalt väita et täielikult neid teoseid mõista ei ole lihtlugejal võimalik. Võibolla ei saanud ka autorid ise hiljem oma teoseid lugedes aru millest nad kirjutasid. Iga lugeja võib toesest erinevalt aru saada ja seda teisiti tõlgendada. Teostes ei lähtuta meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest ja seega on väga raske aru
tähelepanu. Uudseks jooneks selle ajaperioodi kirjanduses oli autori toomine teosesse. Nimelt esineb värssromaanis mitmeid kohti, kus Onegin ja Puskin kohtuvad ning jagavad üksteise mõtteid ja tundeid. Juba esimeses peatükis veedavad noormehed koos aega õhtul jalutades. Samuti ei vastanud romaani lõpp tüüpvormile, kus raamat saab läbi kas õnneliku armastusloo jätkumise või peategelase surmaga. Onegini edasine elu on jäetud lahtiseks ning lugejal on vaba voli edasi mõelda ja fantaseerida tegelaste tuleviku üle.
see polnud ettearvatav.Üks kurb koht oli ka raamatu lõppus, kus Niru tahtis enesetappu teha- ta hüppas kolmanda korruse rõtult alla, aga õnneks jäi ta elama.Minu arust on see sellepärast kurb,et Niru tegi seda sellepärast,kuna teised kiusasid teda. See teos pakub lugejale palju huvi.Saame teada mis probleemid olid siis ja kas praegu on samad probleemid.Ning lugeja saab näha, kuhu kiusamine välja viib.Ja äkki on või on olnud lugejal samad probleemid ning saab mõelda mida teist moodi teha. Raamatu teema on väga oluline ka sellepärast kuna koolis on palju kiusamist ja narrimist ka tänasel päeval.Ning kiusaja,kes seda loeb, saab äkki aru ,mida teised tunnevad,keda ta kiusab ning enam ei kiusa teisi.Ma ei ole teisi sama taolisi raamatuid lugenud ning ei oska sellepärast võrrelda teiste raamatutega seda raamatut. Minu arvates sobib see raamat tänapäevaga väga hästi,sest seal on samad probleemid, mis tänapäeval
Leian, et kriminaalkirjanduse positiivseks küljeks on kindlasti selle pingelisus. Tihti on kriminaalteosed just need raamatud, mida on pea võimatu hiljem käest panna. Teose keskmes on peategelane, kelle silmade läbi sündmusi jälgitakse. Lood on põnevad ja annavad lugejale võimaluse end peategelasega samastuda ning ohtlikke situatsioone ette kujutada. Nii saab lugeja fantaseerida olukordadest, mida tavaelus just enamjaolt ette ei tule. Kõige põnevam ehk ongi lugejal võimalus end panna tõelise superdetektiivi olukorda ning sündmuste käigule täielikult kaasa elada. Kriminaalkirjaduse negatiivsetele omadustele on pisut keerulisem mõelda ning neid välja tuua. Küll aga võiks selle kirjandusliigi miinuseks olla see, et lugu saab alati kindla lahenduse ega paku peale lugemist kuigi pikaajalist mõtlemisainet. Tänapäeval valitseb detektiivromaanides enamasti üht tüüpi süžee. Ülesehituses näeb tavapäraselt väga ühtmoodi
Lühike vastus on, et "täitsa meelega".Kirjutatakse tihtipeale ka väga pikkade lausetega ning puuduvad kirjavahemärgid, laused kõlavad segaselt ja ebaloogiliselt. Sõnades on tähed asendatud numbritega ja sõnalõpud asendatud inglisekeelsete tähtedega ,,for example""Mix sa nii hilja jõudsid"," ykskord sa pead nagunii tulema" ja ,,j22d hiljaks siis saad pragada." See teeb kokku nagu morse, mille välja lugemiseks kulub kogenematul lugejal tunde. Blogikeele oskaja jaoks on see vaid minutite küsimus, et vastus leida. Muidugi on see hea võimalus varjata mingit salajast teksti või infot oma vanemate eest. Laused jäävad poolikuks ja nende mõte jääb arusaamatuks. Ka ei tehta blogimaailmas sõnadega eeltööd, kirjutatakse sõnades, mille tähendust ei teata, kõigest mis sülg suhu toob, tagajärgedele mõtlemata. Kindlasti on oluline
Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi
mailma kuidagi mõjutada. Modernism avastab, et vastused on lõpmata palju keerulisemad, kui varem tundus, ning et neid on peaaegu võimatu leida ning iga leitud vastuse juurest tuleb uuesti edasi otsima hakata. Inimeset ja maailma ei saa ära seletada. Kirjandus ei olnud enam vahend, mille abil edastada kasulikke või kauneid teateid elu kohta. Iga teksti kaudu tuli maailm uuesti üles ehitada, nii teksti loojal kui ka lugejal. Modernism saab alguse turvatunde ja harmooniliseuse kadumisest ning inimese üksinduse tajumisest maailmas. V.Woolf -Woolf eitab traditsioonilised süzeearendusega romaani. Ta kasutab oma teistes sisemonoloogi ja muudab jutustamise vaatepunkti. Ta tunneb huvi inimese sisemaailma ja selle muutlikkuse vastu. M.Proust - Proust kirjutab väga tundlikku süvapsühholoogilist proosat. Tegelaste tundeid, mõtteid analüüsitakse imepeenelt. Kõige olulisem on inimese sisemaailmas
Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. Mind võlus rõõmus kergus, mida peategelane endas kannavad vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Usun, et lugejal on soov teada, miks peategelane teistele, eriti naistele, valetab. Arvan, et Toomas Nipernaadi elas oma unistuste maailmas. Jutus kellena ta töötab ja millega tegeleb, avaldus pigem tema soov olla keegi teine, kui ta parasjagu oli. Kuna ta oli kirjanik, siis ei olnud tema fantaasial piire. Ta tahab aidata ilusaid ja vaeseid tütarlapsi, aga tal pole neile pakkuda midagi muud kui illusiooone. Ent kui ta satub vastamisi enda teisiknatuuriga, Maret Vaaga või Pille
Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi
puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näiteks: Amor. (n.d). Enesekehtestamine paarisuhtes. Külastatud aadressil http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013) Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt:
Enim on kasutuses asesõnad lol, rip, idk, omg, btw. Hetkel on ka laialt levinud eestikeelsed lühendid kle, nkn, ns, mt, millest vanem generatsioon ei pruugi üldse aru saada. Noortel on vaja nüüd ja kiiresti oma mõtted kuvarile saada ja ei vaevuta kirjutama lahti seletatult ega mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in. Vanasti oli kasutusel vaid kirjapost ja selliseid lühendeid ei tulnud kellelgi pähe kirjutada. Kui saadeti kiri, siis pandi kõik oma mõtted korrektselt kirja, et lugejal ei tekiks kaksiti mõistmist. Tänapäeva noored ei vaevu seda tegema. Ealine iseärasus, mis on ehk mööduv ja on võimalik, et vanuse lisandudes muutuvad ka selle põlvkonna väärtused meie emakeelest ja kasutusest. Ka ilukirjandust loetakse tänapäeval vähem kui vanasti ja seetõttu kannatab ka õigekiri. Üks tihedamini esinevaid vigasid, mida saab kuulda, on sõna "õieti ehk õigesti". Võid ju ennast korduvalt parandada aga
võluv ja inimvihkajalik, laginal naerma ajavalt irooniline, ent depressiivne, ei saa seda väita teise poole kohta, mis oli pigem sügavama tähendusega. Sain teada, et oluline on mitte alla anda, oluline on jätkata seda, mida te teete. Ajal, mil teid hakkavad vihkama või kadestama isegi need inimesed, keda te ei tea, on see esimeseks märgiks, et ükskõik mida te antud hetkel teete, on õige. Romaanis polnud küll selgesõnaliselt eelnevais lauseis mõtted välja toodud, kuid minul kui lugejal tekkisid sellised mõttevälgatused. Esialgne plaan oli Undil ju kirjutada raamat elektrist ja kõigest sellega seonduvast, ent siis poleks tõenäoliselt teos nii palju kõneainet pakkunud ei inimeste vestlustes ega ka meedias.
lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Peale selle raamatu lugemist olen palju enesekindlam, oskan asju erinevatest vaatepunktidest analüüsida ja tulla toime kriitikaga. See raamat annab motivatsiooni luua endale kõrged eesmärgid ja pürgida nende eesmärkide poole. Kui kukume, siis on meil kaks valikut, kas lamada või tõusta püsti ja alustada uuesti. Teose näited aitavad luua hea ettekujutuse erinevatest situatsioonidest, mistõttu on lugejal lihtsam erinevaid asju mõista ja ennast erinevatesse olukordadesse panna. Sass Henno on kirjutanud romaani, mis kirjeldab täpselt neid noori inimesi, kellega meie ema ja isa ei luba suhelda. „Mina olin siin“ muudab lugemise nauditavaks see pinge, hoogne stiil, jõuline sõnastus ja konkreetsed karakterid. Raamat on õpetanud mulle, et ükskõik, mis ka ei oleks, alati tuleb jääda ausaks ja säilitada oma väärikus. Peategelane tunnistas ausalt üles oma
Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Paljudel on probleeme, et üldse tööd leida ning elatist teenida
Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusi...
Tapamaja, korpus viis 1. Millist informatsiooni saad romaani kohta esimesest peatükist? Esimesest peaktükist saab romaani kohta teada, kuidas autor raamatu jaoks materjali kogus, millet ta täpsemalt kirjutab (Dresdeni pommitamisest) 2. I kuidas aitab Mary'O'Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary'O'Hare arusaam sõjast lugejal romaani mõista? Mary aitab autoril mõista, pigem ehk isegi tuletab meelde, et tegemist ei olnud mitte nö täiskasvanute sõjaga, vaid sõjas olles olid kõik sõdurid alles lapsed. 3. II peatükis algab jutustus, mille loomist esimeses peatükis kirjeldati. Kas lugu jutustatakse ootuspäraselt? Põhjendage. Ei saa öelda, et lugu just väga ootuspäraselt oleks alanud, sest kohe alguses hakati jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4
oma ülemusele (esimesele tüüpile) ja kes teeb kogu musta töö tema eest ära. Kuigi esimest näidet võib lugeda kui autori iskliku stiili, siis ülejäänud lihtsalt torkavad silma. Vaatamata suurele kriitikale nii tegelaste, süzee, teemaarenduse kui ka tõlge kohta kriitikute poolt, minule see romaan meeldis. Dan Brown oskab väga hästi lugejat kaasa haarata, hoida pinget üleval ja pakkuda ka väga ootamatut ja lausa üllatavat lõpplahendust, millest lugejal õrna aimugi polnud. Samuti ,,Digitaalses kindluses'' on palju informatsiooni, mis on huvitav nii asjatundjale kui ka valdkonna võhikule. Lõpuks igasugused mõistatused, koodid ja algoritmid, mida tavaliselt illustreeritakse, annavad Dan Browni romaanidele viimase ja lõpliku lihvi.
Järjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks või kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed jäävad sadade kaupa töötuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on võimalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks kõigele sellele on võimalik ka lugejal endal info loomises või vahendamises osaleda. Viimaste aastate jooksul on uudiste- ja raadiosaadetele lisandunud järelkuulamise või vaatamise võimalus. Tänapäeval on inimestel hõlbus olla kursis toimuvaga ilma, et oleks vajadust õigel ajal teleri ees olla või raadio sisse lülitada. Selle tulemusel paraneb inimeste üldine informeeritus, sest tähtis saade ei jää nägemata. Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igapäevaste otsuste langetamisel. Seetõttu oleme ka väga
lihtne. See oleneb muidugi inimesest, sest igaüks meist on oma olemiselt ja mõtlemiselt erinev. Seejuures mõistame me erinevalt seda maailma, kus elame. Raamatud on ühiskonna ja see omakorda inimeste peegeldus. Neis võib leida ajaloolist kui ka sellist materjali, mida võib-olla mujalt teostest ei leia. Selleks, et me saaksime seda lugeda, peab oskama kirjanik esmalt siiski kirjeldada olustikku nii hästi, et lugejal selle lugemise ajal igav ei hakka ning ei tekiks isu raamat käest panna ja mõne muu vastu välja vahetada. Selliseks heaks näiteks, kus on kirjeldatud elu ühiskonnas, on Mihhail Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita", mis oli väga pikka aega kirjanike mõistes n-ö sahtlis, sest Nõukogude võimuga kaasnenud tsensuur ei lubanud seda esialgu avaldada. Peale selle avaldamist on teos muutunud tuhandete lemmikuks oma realistliku olustikukirjelduse ja huvitava süzee poolest.
Tavaliselt arvatakse, et kui asi puudutab majandusvaldkonda, siis on kindlasti tegu väga kuiva ja igava teosega. ,,Ettevõtluse pikkuskraadid" raamatu puhul on aga tegu väga mahlaka ning mõnusalt loetava teosega. Kõik teemaalased mõisted ja teooriad on väga hästi lahti seletatud, et iga inimene saaks teksti sisust aru. Leif Edvinssoni positiivne külg on see, et ta oskab väga hästi igasse peatükki ja lõiku väga palju erinevaid reaalseid näiteid sisse põimida nii, et lugejal ei tekiks ainult puhast teooriat lugedes raamatust tüdimus. Olen ise väikest viisi majandushuviline ning olen lugenud mitmeid erinevaid majandusalaseid raamatuid ja saan väita, et ,,Ettevõtluse pikkuskraadid" on omaette klass, mis on tulevastele ettevõtjatele väga vajaliku informatsiooniga raamat.
annaabi.ee 
