Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lõpp, või alles algus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poisi, poisil, poisile, rannas, vaatas, jooksis, rannal, varjus, välk, vaikselt, nutma, suust, küsis, silmis, randa, tundis, maas, rummi, valus, vaikus, märg, pargis, merd, vihm, peksis, õnnetu, riietes, osanud, hiilis, kohkus, vaevab, nutab, vanematest, hukkunud, valust, tundide, möödudes, kadusid, pisarad, arugi, ajaga, pilgud, pimedas, suudlusTuglase novellid ,,Maailma lõpus" -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik
Tuglase novellid „Maailma lõpus“ -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik
Kurb lugu. Neljapäeval, umbes kella üheksa paiku õhtul. Kaks noort, poiss ja tüdruk jalutavad käest kinni. Nad on juba pikka aega täielikus vaikuses kõndinud, aga neile meeldib nii. Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on. Mõni juhuslik mööduja võib naeratades öelda, et armas paar, aga nad on midagi enamat, kui lihtsalt armas paar. Lund hakkas sadama. Suuri ja valgeid lumehelbeid langes maha, alguses hõredalt, hiljem juba tihedalt
Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks.
Neenu võis poissi nuhelda ja sõimata, kuid kõik see pakkus Ekkele vaid nalja ja naeru. Ingelandist tulles oli alati paat täis igasuguseid raamatuid, mida Ekke luges. Vahel üritas isegi paberile värsse kirja panna ning saatis neid ümbrikus tüdrukutele, peamiselt Eneken Üüvele. Eneken oli tüdruk kes oli Ekke naaber. Muidugi oli ta tüdruk, kes Ekkele meeldis ning samuti meeldis Eneken ka Ekkele. Tüdruku akna all käis poiss ikka ja jälle öhtuti. Vaikselt ja salaja, et keegi ei näeks. Selleks suureks põhjuseks oli Toomas Üüve, Enekeni isa. Talle absoluutselt ei meeldinud see, et tema tütar suhtleb ja on hea sõber Ekke suguse logardist poisihakatisega. Üüve perekond oli jõukas ja hea mainega ning Toomasele ei meeldinud, kui ta tütar suhtleb vaese perekonnaga. Kuid Eneken ei hoolinud sellest, mis ja millisest perekonnast Ekke pärit on. Tema jaoks oli tähtis Ekke ise. Kord ühel suurel Ingelandi laadal olles otsis poiss
see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi
Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha
tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe
Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette viskamine), tema ohvrit ei toonud ja hirmust, et veehaldjas teda uputama hakkab, suples ta väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt
maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. 2
jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada)
ta hakkas ette heitma, et alles kohtusid ja juba ta vend ei salli teda ning loomulikult Andreuccios sellejuttu peale jäi sinna õhtustama. Kuna tüdruk palus meeleheitlikult et ta ööseks jääks siis Andreuccios seda ka tegi. Tüdruk ütles veel et ta helistas võõrastemajja ja ütles et teda ei ootaks keegi õhtusöögile jne kuigi tegelt ta seda ei teinud. · Tüdruk jättis Andreucciose oma tuppa magama ning jättis ka ühe väikse poisi, kes talle ette näitas kus miski on. Ta pani riietas end lahti kuna oli palav ning pani riided peatsisse. Kuna oli tahtmine wcsse minna siis küsis poisilt et kus saab ja poiss juhatas. Andreuccios läks kuid laua ots oli aluspalgi küljest lahti siis kukkus Andreuccios sügavusse. · Ta oli ehmunud ning hakkas sealt poissi hüüdma kuid poiss oli juba tüdruku juurde läinud juhtunust rääkima siis ei kuulnud teda keegi. Kui tüdruk sinna
Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud. Niisiis, kui ema rõdult suitsu ära lõpetas istus ta Anni kõrvale söögilaua äärde ning vaatas Anni näoga nagu tahaks ta tüdrukule midagi kangesti rääkida, aga ei leia selleks vajalikke sõnu. Lõpuks otsustas Kärt kõik otse välja öelda ja teatas Annile, et ta on rase. Annil oli seda raske uskuda ning arvas algul, et ema teeb nalja. Ema kinnitas aga tüdrukule, et kõik rasedustestid olid positiivsed ning tal ei olegi selles osas kahtlust. Ka Anni isa, Ants, on ärevuses. Temast saab pärisisa. Ärevus ajab Kärdi ja Antsu, Anni ema ja isa, hulluks
taas tantsupõrandal balletti, moderntantsu ja kõiki teisi imelisi tantsukunste vihtus. Noormeeski oli kohal, nagu oodatud. Tüdruk jälgis teda pingsalt ning ka noormees vastas sooja pilguga. Marlene tundis, kuidas too pilk oleks justkui hüpnotiseeriv nii soe, nii meeldiv ja tuttavlik. Ühel hetkel astus noormees publiku seast välja ning seadis oma kindla, elegantse sammu Marlene poole. Jõudnud tüdrukuga kohati, vaatas noormees tüdrukule sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas
iseennast kasvatama hakkama. Ja nagu selgub liikus ta täiesti vales suunas. Alustades tõestamisega ,et ta pole nii korralik nagu kõik arvavad. Tüdruku elu hakkaski veerema allamäge hetkel ,kui tema sõber Juhan,kellele Kati algusest peale meeldis, talle ööseks külla tuli. Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise poisi käte vahelt,keda ta isegi ei sallinud. Tütarlaps käis peolt peole.Jõi ,suitsetas ja tarbis narkootikume ning andis end pea igale poisile ,kes soovi avaldas. Kuid ühel peol söödeti talle mingit kummalist tabletti ning poiss nimega Markus vägistas ta.Poiss oli joobes ja teadis ,milline kuulsus Katil oli ning arvas ,et tüdruk mängib lihtsalt raskesti kättesaadavat, kui talle ,,ei" öeldi. Sellel samal peol oli ka Juhan ,keda neiu märkas ,kui poiss blondiiniga suudles. Tollel hetkel taipas Kati ,et tema ja Juhani tülid ongi olnud sellepärast ,et ta hoolis poisist.
Kui ta ballile jõudis ,vaadati teda väga hoolikalt,sestteda ei tuntud äragi.See oleks ju ka loogiline,sest ta kandis valget silmmaski. Poissi nägi ta keset tantsulava seistes.Ta kõndis temani ning poiss ulatas talle käe ning nad pakkusid kõigile vaatamiseks imelist valssi.Siis helises tüdruku telefon,mille ta oli sidunud oma kingapaela külge. Sealt kostis,et ta peab ruttu koju jooksma ,sest kasuema on poole tunni pärast kodus.Ta ütles poisile:''Ma pean,ma pean nüüd minema!'' Siis jooksis ta saalist minema pillates oma mobiiltelefoni trepile.Too poiss leidis selle,kuid telefon oli koodi all ning sellele ei pääsenud keegi ligi. Poiss otsis mitmeid päevi tüdrukut,kellele see kuulus,kui asjatult.Siis võttis tüdruk südame ringu ning astus kõigi ees tema juurde ja küsis:''Kas ma saaksin äkki lõpuks oma mobiili ka tagasi?'' Poiss vaatas teda ehmunult ning naeratas ja kallistas:''Ennem pead sa mu kinni püüdma.''
Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel. XXIX Vargamäele tõi rõõmu uus sulane Jaagup, noor tüdruk Miina ja lapsekari. Indrek ja Andres mängisid koos. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole
Hanejaht Tarvo Maasika Sisukokkuvõte 17-aastane poiss trükib arvutisse teksti, millest on aru saada, et ta vihkab oma isa. See võib tunduda isekas, kuid selleks on ka põhjuseid. Nimelt isal pole poisi jaoks üldse aega, esimesel kohal on töö ning sellega kaasnev raha. Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes
- isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni - isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest - mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima - kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole - kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha - isa läks ära, raadio mängis - tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda tal teha, sest muidu võisid nõelad voodisse ära kaduda ja hiljem torkida - tüdruk ajas end lõpuks voodist üles ja pani selga oma kõige inetumad riided ning hakkas toolidega kolistama, mispeale vanaema tuppa saabus ja tüdrukut tutistas lõhkumise eest
Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt. Aarne
Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt
Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist. Susi Suur oli Rohelise Laane (selle metsa) valitseja, keda kõik kartsid. Pekka puges kivi taha peitu, teised jäid aga keset aasa seisma. Susi jõudis siis ka sinna ja hakkas metsaelanikega rääkima. Korraga märkas Susi Pekkat. Susi ehmatas nii ära, et ei saanud enam sõnagi suust, sest hundid kardavad inimesi. Susi saatsis oma valvurid poisile kallale karjudes ise: ,,Võtke ta kinni! Võtke ta kinni!" Seni kuini osad valvurid Pekkat taga ajasid, võtsid teised kinni metsaelanikud, kes seal lagendikul olid ja viisid nad Susi Suure lossi juurde vangikongidesse. Susi Suur jäi lossi juures oleva lava peale tooli magma. Kui Susi Suur magas, oli Pekka jõudnud ühe puu all lebava hundi kasuka endale selga ajada ja hiilida vangide ja Susi juurde valvama. Pekka meelitas tema kõrval seisva
puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal
Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu otsa ning jälgis. Järsku libises ta puult maha ent libahunt pani kohe teda tähele ning jooksis tüdruku poole ja haaras tast kinni. Tuli välja, et libahunt oskab inimeste kui ka loomade keelt
aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP(supp)RA (praad)MAG (magustoit)Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus)
mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja
Mytyl päris väga palju küsimusi, millele vend vastuseid püüdis leida, kuid ta oli ise sama hirmunud kui õdegi. Kui poiss aga teemanti keeras, nägid nad kõikjal enda ümber vaid imeilusat aasa ning muutusid väga õnnelikuks. "Nad nägid, et surnuid polegi ja et elu kestab alati, alati edasi, ainult uutes vormides." " Miski ei kao: toimuvad üksnes muutused." "Surnuid ei olegi!" VIII METS Kui Tyltyl ja Mytyl voodisse heitsid ja magama jäid, äratas Kass poisi ja ütles, et lähevad sel ööl salaja sinilindu püüdma. Kui Mytyl ärkas, võeti ka tema kaasa. Kass rääkis: "Olen pannud oma elu kaalule, mu kallis peremees, koostades plaani, mis viib meid kindlasti võidule." "Sa pole seini sinilindu leidnud ainult Valguse süü pärast, kes oma ümbruse alati heledaks teeb." Ta käskis lastel üksinda metsa minna ning väitis, et pimedas leiavad nad kiiresti sinilinnud. Kass ütles, et rääkis kõigi vanade puudega metsas ning need tunnevad lindu.
Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele koju viinud
Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma.
Ka Martin oli Uku kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma? Milleks helistas Martin Uku isale? 4. Kuula mida ütlen neljanda pildi kohta. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Mida tundis isa? Miks oli isa ehmunud? Milleks läks isa Uku juurde? Mida tegi isa poisi haavadega? Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju?
Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas. Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jooksid kõik nii kiiresti kui said kooli poole kuna tunnid hakkavad mõne minuti pärast. Poiss hilines kuid jõudis siiski kooli