Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänapäeva Tuhkatriinu. (2)

2 HALB
Punktid
Elas kord üks tüdruk,kellel oli suur süda ning ,kes hoolis ja armastas teisi,kuid tihti ei vastatud talle samaga.Tüdrukut kutsuti Tuhkatriinuks.Ta käis ringi alati naeratades,kuid sisimas nuttes .Teda pilati koolis ja paljud tema sõbrad keerasid talle halval ajal alati selja.
Ükskõik,kui palju ta üritas teistele meele järgi olla,ikkagi ei tunnistatud teda igal pool teistega võrdselt.Ta ei käinud tavaliselt pidudel,sest ta kartis ,et teda hakatakse jälle pilastama ja kiusama.Ta ei saanud aru,miks talle nii tehti,tal polnud ju midagi viga!Tüdruk pidas päevikut,kuhu ta kõik kirjutas.Tal polnud vanemaid,kellele midagi kurta,sest mõlemad neist olid surnud ning ta elas koos kasuemaga.Tal olid kaks nõmedat kasuõde,kes teda kiusasid,nii koolis,kui kodus,täiesti ilma põhjuseta.
Ühel päeval otsustas ta mitte enam kooli minna,vaid hommikul kasuema kahtluste peletamiseks küll välja minna aga hoopis parki või mere äärde.Ta puudus koolist 3 päeva,kuid lõpuks pöördus tagasi ja üritas õppida aga ta ei suutnud,sest tal olid lihtsalt nii lapsikud ja nõmetsevad klassikaaslased.
Kooli pöördudes oli selle kolme päevaga tulnud klassi uus poiss.Ta tundus teistest erinev,sest ta naeratas alati,mitte ei karjunud nõmedusi. Tuhkatriinu sai juhuslikult ta e-maili ning nad hakkasid suhtlema,kuid kumbki ei öelnud,kes nad on.Poiss,tegi ettepaneku saada kokku kevadballil,täpselt kell 00:00.Tukatriinu nõustus sellega ,kuid tal polnud kleiti ega midagi aga tema tädil oli,keda ainukesena usaldas.Ta oligi talle nagu tema päeviku ja pärisema eest.Ta tädi ulatas talle sellel õigel õhtul imeilusa lumivalge kleidi ning lausus:''Nüüd on sinu aeg,mine otsi oma õnn üles.''
Kui ta ballile jõudis ,vaadati teda väga hoolikalt,sestteda ei tuntud äragi.See oleks ju ka loogiline,sest ta kandis valget silmmaski.
Poissi nägi ta keset tantsulava seistes.Ta kõndis temani ning poiss ulatas talle käe ning nad pakkusid kõigile vaatamiseks imelist valssi.Siis helises tüdruku telefon,mille ta oli sidunud oma kingapaela külge.
Sealt kostis,et ta peab ruttu koju jooksma ,sest kasuema on poole tunni pärast kodus.Ta ütles poisile:''Ma pean,ma pean nüüd minema!''
Siis jooksis ta saalist minema pillates oma mobiiltelefoni trepile.Too poiss leidis selle,kuid telefon oli koodi all ning sellele ei pääsenud keegi ligi.
Poiss otsis mitmeid päevi tüdrukut,kellele see kuulus,kui asjatult .Siis võttis tüdruk südame ringu ning astus kõigi ees tema juurde ja küsis:''Kas ma saaksin äkki lõpuks oma mobiili ka tagasi?''
Poiss vaatas teda ehmunult ning naeratas ja kallistas:''Ennem pead sa mu kinni püüdma.''
Tuhkatriinu sai lõpuks oma telefoni tagasi ning nad elasid õnnelikult elu lõpuni.
Tänapäeva Tuhkatriinu #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veroonika plovits Õppematerjali autor
Jutt räägib siis nö. Tänapäeva Tuhkatriinust.Olete kindlasti näinud filme ja lugenud raamatuid,minu jutt on ka natuke sarnane ühe tänapäeva Tuhkatriinu filmiga.Aga eks lugejad ise näevad,millest see jutt siiski räägib.

Sarnased õppematerjalid

Suvearmastus
3
doc

Suvearmastus

Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü

Kirjandus
Ene Sepp-Medaljon
4
doc

Ene Sepp "Medaljon"

"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes

Kirjandus
Nimetu
12
docx

Nimetu

KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n

Kategoriseerimata
Novell lõputust armastusest
6
docx

Novell lõputust armastusest

Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta

Kirjandus
Kuidas elad Ann
5
docx

Kuidas elad,Ann?

,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste kä

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Rändavate Pükste Õeskond
47
rtf

Rändavate Pükste Õeskond

ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann

Kirjandus
Juhtumite kirjeldused
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

Sotsiaaltöö




Kommentaarid (2)

mariaaas profiilipilt
maria aas: ei tule lahti
20:21 14-02-2010
mukk1551 profiilipilt
mukk1551: käib küll
19:08 20-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun