Tänapäeva Tuhkatriinu. (2)

Elas kord üks tüdruk,kellel oli suur süda ning ,kes hoolis ja armastas teisi,kuid tihti ei vastatud talle samaga.Tüdrukut kutsuti Tuhkatriinuks.Ta käis ringi alati naeratades,kuid sisimas nuttes .Teda pilati koolis ja paljud tema sõbrad keerasid talle halval ajal alati selja.
Ükskõik,kui palju ta üritas teistele meele järgi olla,ikkagi ei tunnistatud teda igal pool teistega võrdselt.Ta ei käinud tavaliselt pidudel,sest ta kartis ,et teda hakatakse jälle pilastama ja kiusama.Ta ei saanud aru,miks talle nii tehti,tal polnud ju midagi viga!Tüdruk pidas päevikut,kuhu ta kõik kirjutas.Tal polnud vanemaid,kellele midagi kurta,sest mõlemad neist olid surnud ning ta elas koos kasuemaga.Tal olid kaks nõmedat kasuõde,kes teda kiusasid,nii koolis,kui kodus,täiesti ilma põhjuseta.
Ühel päeval otsustas ta mitte enam kooli minna,vaid hommikul kasuema kahtluste peletamiseks küll välja minna aga hoopis parki või mere äärde.Ta puudus koolist 3 päeva,kuid lõpuks pöördus tagasi ja üritas õppida aga ta ei suutnud,sest tal olid lihtsalt nii lapsikud ja nõmetsevad klassikaaslased.
Kooli pöördudes oli selle kolme päevaga tulnud klassi uus poiss.Ta tundus teistest erinev,sest ta naeratas alati,mitte ei karjunud nõmedusi. Tuhkatriinu sai juhuslikult ta e-maili ning nad hakkasid suhtlema,kuid kumbki ei öelnud,kes nad on.Poiss,tegi ettepaneku saada kokku kevadballil,täpselt kell 00:00.Tukatriinu nõustus sellega ,kuid tal polnud kleiti ega midagi aga tema tädil oli,keda ainukesena usaldas.Ta oligi talle nagu tema päeviku ja pärisema eest.Ta tädi ulatas talle sellel õigel õhtul imeilusa lumivalge kleidi ning lausus:''Nüüd on sinu aeg,mine otsi oma õnn üles.''
Kui ta ballile jõudis ,vaadati teda väga hoolikalt,sestteda ei tuntud äragi.See oleks ju ka loogiline,sest ta kandis valget silmmaski.
Poissi nägi ta keset tantsulava seistes.Ta kõndis temani ning poiss ulatas talle käe ning nad pakkusid kõigile vaatamiseks imelist valssi.Siis helises tüdruku telefon,mille ta oli sidunud oma kingapaela külge.
Sealt kostis,et ta peab ruttu koju jooksma ,sest kasuema on poole tunni pärast kodus.Ta ütles poisile:''Ma pean,ma pean nüüd minema!''
Siis jooksis ta saalist minema pillates oma mobiiltelefoni trepile.Too poiss leidis selle,kuid telefon oli koodi all ning sellele ei pääsenud keegi ligi.
Poiss otsis mitmeid päevi tüdrukut,kellele see kuulus,kui asjatult .Siis võttis tüdruk südame ringu ning astus kõigi ees tema juurde ja küsis:''Kas ma saaksin äkki lõpuks oma mobiili ka tagasi?''
Poiss vaatas teda ehmunult ning naeratas ja kallistas:''Ennem pead sa mu kinni püüdma.''
Tuhkatriinu sai lõpuks oma telefoni tagasi ning nad elasid õnnelikult elu lõpuni.