Kirjaklambritest vöö (0)

Lugedes raamatut „Kirjaklambritest vöö“
Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata , või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte, langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus , viiendal depressioon , kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud , kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata.
Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropendab ja suitsetab ning keda hakkavad vanemad ümber kasvatama ning lõpus on kõik hea ja õnnelik.
Kuid see ei olnud päris nii. Kati oli tõesti alguses ees pool nimetatu ja kõike muud veel ,aga tal ei olnud selliseid vanemaid nagu ma arvasin olevat. Tema ema ja isa olid ükskõiksed ,ega tundnud suuremat huvi tüdruku tegemiste vastu ,kui ainult kuus korra teda poodidesse riideid ostma viies. Kati ise tundis palju rohkem, et ta peaks vanematele helistama ja teatama ,kus ta paikneb ,kui oli pikka aega kodust eemal viibinud.Samuti ei karistatud Kati kunagi ,kui oli järjekordelt suitsetamisega vahele jäänud. Tema isa ainult õigustas teda ,öeldes klassijuhatajale väljamõeldud vabandusi.
Arvan ,et kuna tema vanemad ei osanud tegeleda tüdruku kasvatamisega ,pidi Kati iseennast kasvatama hakkama. Ja nagu selgub liikus ta täiesti vales suunas. Alustades tõestamisega ,et ta pole nii korralik nagu kõik arvavad .
Tüdruku elu hakkaski veerema allamäge hetkel ,kui tema sõber Juhan,kellele Kati algusest peale meeldis, talle ööseks külla tuli. Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise poisi käte vahelt,keda ta isegi ei sallinud. Tütarlaps käis peolt peole .Jõi ,suitsetas ja tarbis narkootikume ning andis end pea igale poisile ,kes soovi avaldas. Kuid ühel peol söödeti talle mingit kummalist tabletti ning poiss nimega Markus vägistas ta.Poiss oli joobes ja teadis ,milline kuulsus Katil oli ning arvas ,et tüdruk mängib lihtsalt raskesti kättesaadavat, kui talle „ei“ öeldi. Sellel samal peol oli ka Juhan ,keda neiu märkas ,kui poiss blondiiniga suudles. Tollel hetkel taipas Kati ,et tema ja Juhani tülid ongi olnud sellepärast ,et ta hoolis poisist. Neiu oli koguaeg tundnud ,et tal on midagi puudu ja nüüd ta avasta ,mis tal puudus – see oli Juhan. Lõppuks hakkasid Juhan ja Kati käima. Kuid ühel päeval helistas tüdrukule Markus ja teatas ,et tal võib HIV olla. Markus ja Kati lasid mõlemad testi teha ning paraku olid nad HIV-positiivsed. Mitu kuud möödus ,kuid tütarlaps ei olnud kellegile oma haigusest rääkinud. Kati oli viimse ajaga muutunud palju täiskasvanulikumaks ja hakkaks nägema asju teises valguses. Ühel hetkel ei jäänud neiul muud üle kui rääkida oma haigusest lähedastele. See oli vihmane päev ,kui tüdruk Juhanile juhtunust rääkis ja nagu talle viimasel ajal kombeks oli , põgenes Kati poole jutu pealt .Ta läks parkimismaja katusele ,et enesetappu teha,viimasel hetkel mõtles ta ümber ,kuid neiu libastus.
Ma ei osks küll öelda, kuidas maailm seda raamatut näeb,kas kurva ,lõbusa või lahedana. Kuid minu jaoks on see väga kurb. Kuna tema mineviku vead tulid teda otsima just siis kui Kati oli lõpuks õnnelik.
Minu arvates on see raamat mõeldud õpetuseks nii lastevanematele kui ka noortele. Vanematele just sellepärast, et nad taipaks ,et kõige tähtsamateks asjadesks ei ole hea töökoht ning raha ,mis nõuab neilt palju aega. Nad peavad taipa ,et neil on lapsed ,kes vajavad tähelepanu ja õpetussõnu edasiseks eluks ja tulevikus saavad nende lapsed neid tarkuseteri ka oma lastele jagada. Samas arvan ,et see on õpetuseks ka noortele, et iseenda otsimise juures ei kaldutaks valele teele.
Kuid kuidas lõppes tüdruku elutee ?
Nõrk ja valust värisev käsi ei jaksanud enam tüdrukut hoida,see libises lahti ning Kati kukkus kuuekorrulise parkimismaja katuselt alla.Ta ei surnud silmapilgselt ,oli elus veel mõne sekundi ,et tunda kohutavat valu ja näha Kerstit endast vaid paari meetri kaugusel. Kersti oli kõndinud närviliselt kaubanduskeskuse ees juba kümme minutit.Ta pööras vihaselt ümber ning nägi midagi ,mis tõmbas ta pea mõtetest tühajaks ,aja seisma ja hinge kinni ning esimest korda sai ta tunda tõelist tuimust,tunnet ,mis tekib ,kui inimene on nii haiget saanud, et miski ei tee enam valu. Mõnel maal saab enesetapu eest trahvi .Õnneks mitte Eestis, sest see surm nägi kangesti enesetapu moodi välja. Ja vastupidist ei saa keegi tõestada...