teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 9 Slide 10 Loomuseadus Loomuseadus ehk loomulik seadus ehk loomulik seadus Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub
Põhiväärtused Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt Moraaliobjektivism Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades. Eetilised Absolutistid ütlevad, et on kindlad printsiibid, mida ei tohi eirata. Moraaliobjektivistid näevad aga ka erandite võimalust. Eetiliste Absolutistide arvates on igale moraaliprobleemile ainult 1 õige lahendus ja vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus e. Loomulik seadus Stoikud ütlesid, et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Aquino Thomas- ütles et kõigel on mingi otsatarve, loomus, funktsioon. Inimese funkts- elada mõistuse elu. Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse Topelttagajärje doktriin: On alati väär teha halba tegu selleks, et tuua kaasa häid taagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha
Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda
ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olleks kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjutada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Kuna kõik kuulub Issandale siis pole võimalik ette kujutada meie seas sellist allumissuhet, mis volitas meid üksteist hävitama. Igaüks on kohustatud ennast alal hoidama ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult ning hoidma nii
Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt ära võimu teha seda, mida ta teha tahaks, kuid ei saa takistada teda kasutamast alles jäänud võimu nii, nagu tema arusaamine ja mõistus talle ette kirjutavad. Mis on loomuseadus. Õiguse ja seaduse erinevus. LOOMUSEADUS (lex naturalis) on mõistuse poolt avastatud ettekirjutus või üldine reegel, mis keelab inimesel teha seda, mis hävitaks tema elu või võtaks ära elu alalhoidmise vahendid ning jätta tegemata seda, millega tema arvates saab oma elu kõige paremini kaitsta. Kuigi need, kes sellel teemal sõna võtavad, kipuvad segi ajama mõisteid jus ja lex, õigus ja seadus, tuleks neid siiski eristada, sest ÕIGUS seisneb vabaduses midagi teha või
omnium contra omnes) ei ole sugugi üksnes inimkonna unustussevajunud minema nähtus 8 (Inglismaa kodusõja ajal). Riigid on potentsiaalses sõjavalmiduses ja hoiavad oma relvas valmis [Luts 1997, lk 91]. Just mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki Hobbes loomuseaduseks. Loomuõigus on üksnes vabadus, loomuseadus seevastu sisaldub kohustusi. See ei ole normatiivne seadus, vaid eelkõige mõistlikku arusaam inimsoo säilitamiseks vajalikest vahenditest. Loomuseadus ütleb, et rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvast õigusest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistes endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul [Ibid., lk 91]. See ongi Hobbesi ratsionalistliku loomuõigusõpetuse. Inimmõistus on ise seadusandja.
Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt ära võimu teha seda, mida ta teha tahaks, kuid ei saa takistada teda kasutamast alles jäänud võimu nii, nagu tema arusaamine ja mõistus talle ette kirjutavad. Mis on loomuseadus. Õiguse ja seaduse erinevus. LOOMUSEADUS (lex naturalis) on mõistuse poolt avastatud ettekirjutus või üldine reegel, mis keelab inimesel teha seda, mis hävitaks tema elu või võtaks ära elu alalhoidmise vahendid ning jätta tegemata seda, millega tema arvates saab oma elu kõige paremini kaitsta. Kuigi need, kes sellel teemal sõna võtavad, kipuvad segi ajama mõisteid jus ja lex, õigus ja seadus, tuleks neid siiski eristada, sest ÕIGUS
· Huvigruppide põhine integratsioon · Poliitilis-sotsiaalne Vastutustundliku ettevõtte tunnused Eestis võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, · panustavad oma töötajate rahulolusse, · edendavad kohalikku või Eesti elu, · lahendavad keskkonnaprobleeme · või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm). Eetilised ohud: Altkäemaks Vargus Pettus Diskrimineerimine Sundus Ametiseisundi oma huvides ära kasutamine Loomuseadus stoikud 1. Inimeses peitub jumalik säde ja selle abil on võimalik inimestel avastada õnne ja sotsiaalse harmoonia saladused 2. Universaalse õiguse seadus inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistuspärasust kõigis selle vormides kaemuses, kaalutlustes ja tegutsemises 3. Tuleb teha head ja vältida kurja. 4. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud Situatsioonieetika
6. Kuigi loomuseisund [State of Nature] on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesel täielik vabadus käsutada oma isikut ja oma vara, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimastelt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsast elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Sest kõik inimesed on ühe Kõikvõimsa ja lõpmatult targa Looja meistriteosed, ühe suveräänse Isanda sulased, kes on saadetud siia maailma tema korraldusel ja tema asju ajama. Nad on
raske. Goethe on öelnud, et niipea, kui me pühendume millelegi, asub tegutsema ka Jumal. See Jumal on mina ise. Proovime õppida tundma rõõmu väga väikestest asjadest. On ju nii lihtne nautida päikest, näha kevade valgust, armastada, mõelda ja tegutseda. Eetika. See on kõige keerulisem teema ever. mis on õigesti elatud elu? Kas on olemas objektiivset kriteeriumit inimeste elu hindamisel? Loomuseadus ja inimõigused ja nende rakendamine. Meie enda põhiseadus ja sealt tulenevad võimalikud definitsioonid. Demokraatia ja vaba valik. Ühiskond ja indiviid. Maslow püramiid. Kivirähku "ussisõnu", vbolla ka Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" aga ka vene 20. sajandi luuletajate elulugusid (nt. Ahmatova või Jessenini näitel) aga miks mitte ka Lennart Meri lugu. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saad mida vajame. Sellise teadmise saame läbi
Hobbes ei näe sellist loomulikku vabadust siiski ihaldatava seisundina ja leiab, et inimesel on võimalik sellisest loomulikkusest väljuda. Ühelt poolt sunnib selleks hirm surma ees ,teiseks oma materiaalse heaolu säilitamise vajadus. Loomuõiguse piiramatu pruukimine jõuab millalgi enesehävituseni. Mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetab Hobbes loomuseaduseks. Loomuseadus sisaldab eneses norme: ● Rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistest endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. Loomulike instinktide ja ihade maha surumiseks on vajalikud relvajõud, mis annavad inimesele kindlustunde Seadusandjaks, mõõdupuuks jääb alati inimese mõistus.
· Usub et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Eetiline absolutism igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastu ei sõltu kultuurist. · Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata. · Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Loomuseadus ehk loomulik seadus: · Stoikud uskusid et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused · Universaalne õiguse standard, mis kehtib kõigis ühiskonandes, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi selle mõõdupuuga. · AQUINO THOMAS o Inimesel, nagu igal teisele loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.
Põhilahendus: suverääni sisseseadmine Demokraatia kultus on hiline nähtus Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu Lääne poliitiline mõte on olnud ainuvõimu-keskne; rahvavõimude suhtes Loomuseisund: pole seadusi ega omandit, valitseb “kõigi sõda kõigi vastu” tugev kriitika Loomuseadus: tee kõik mis võimalik rahu tagamiseks Veel 19. saj. algul oli sõnal “demokraatia” halvustav tähendus Moraalne kohus sõlmida võimu loovutamise leping, millega luuakse suverään Demokraatia probleemid ja kriitika Hobbesi suverään Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist “demokraatiat”
kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud. Kuid uue aja inimeste arvates kehtib loomuseadus ainult mõistusega looma, see tähendab, inimese puhul, sest nende jaoks tähistab sõna seadus üksnes reeglit, mis on ette kirjutatud moraalsele, see tähendab, intelligentsele ja vabale olevusele, vaadelduna suhetes teiste olevustega. Ent igaüks määratleb seda seadust isemoodi ja kõik põhjendavad seda nii metafüüsiliste printsiipidega, et isegi meie seas leidub väga vähe inimesi, kes suudavad neid printsiipe mõista, rääkimata 3
2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke'i ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689): 'võrdne vabadus seaduste all'. Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel
1642 võimukriis, kodusõja algus; parlament haarab võimu, tekib Inglismaa vabariik. Vabariiklased vastandavad 8 orjust ja vabadust ning tingimused vabaduseks on rahva poliitiline osalus, kodanikuvoorused ja täidesaatva võimu eriõiguste puudumine. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Poliitiline võim saab alguse kokkuleppest (loomuseadus). Tõeline vabadus: vabadus välistest takistustest, vaba tahe absurd vaba saab olla tegu. Ka seadused on mõttelised takistused, riigialama vabadus algab sealt, kus lõppevad keelud ja käsud. Vabariiklik vabadus on kollektiivne; riigi ülesanne on tagada kord, mitte vabadus. Ameerika revolutsioon 1776: sõltuvus Briti parlamendist; iseseisvusdeklaratsioonis argument: vaba rahvas ei saa elada Briti krooi despootia all. 5
Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Moraaliobjektivism: Olemas on muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks ühiskonnas. Eetiline absolutist usub, et on olemas moraaliprintsiibid, mida ei tohi kunagi eirata. Moraaliobjektivist näeb ka erandite võimalust. Eetiline absolutism ei arvesta kultuuri. Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Alati on väär teha halb tegu, et tuua häid tagajärgi, aga vahel on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. (topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva
1603 läks Oxfordi ülikooli, 1608 lõpetas 1640 otsustas lahkuda inglismaalt, asus elama Pariisi 1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja 1651 tugevasti kodusõjast mõjutatuna ilmus tema peateos "Leviaatan" 1660 kui taastati monarhia, kutsus tema õpilane Charles ta oma õukonda. Suri 4 dets 1679 Peateema: Inimloomus kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende saavutamiseks, inimloomuse põhikomponendiks on soov, iha. Loomuõigus ja loomuseadus suur osa tema ühiskonnafilosoofias, õigusspsteem on rajatud loomuõigusele. Loomuseadused on vajalikud et nad piiraksid kirgede ja ihaderikast loomust. loomusseadus on praratamatu käitumise vorm, mis on vajalik olenditele Riigist inimestel o oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõudu, mis tagaks ühise huvi Et kaitsta inimesi väliste vaenlaste vastu ja omavaheliste tülide eest tuleb anda jõud ja võim õhele inimesele
vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud, nt vabadus valida oma elukohta, ametit, käsutada oma vara jne. 5) John Locke'i liberaalne vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine. Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitlusega. Inimesed loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus). Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alatine õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on ise selle
ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad, kuivõrd nende elu reguleerivad seadused. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste puudumine. Seob selle oma loomuõiguse käsitusega. Inimesed on loomupäraselt vabad, vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele. (Loomuvabadust piirab ainult loomuseadus.) Riigi ülesanne on vabadus tagada, seadused kindlustavad vabadust. Need vabastavad inimesed vajadusest alluda kellegi omavolilisele tahtele. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on selle ise ametisse seadnud); valitsusel ei ole eriõigust piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus
5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke'i ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689): 'võrdne vabadus seaduste all'. Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 26
Valitseja voorus on ülem hea inimese omast. Neli seadust. Inimühiskonna valitsemine toimub vastavalt samadele põhimõtetele, mis toimivad kogu universumis. Nii looduses kui ühiskonnas valitsevad põhjused ja eesmärgid. Neli seadust on 4 mõistuse erinevat vormi, mis ilmutavad end neljal kosmilise reaalsuse tasandil, kuid jäävad üheks mõistuseks. Need on Igavene, Looduslik, Jumalik ja Inimlik õigus. Igavene seadus on Jumala mõistus, mis valitseb kogu universumi. Loomuseadus on jumaliku mõistuse peegeldus loodud asjades ning väljendub selles, et kogu loodu otsib head ja väldib kurja, püüab end alal hoida ning elada vastavalt oma staatusele nii täiuslikult kui võimalik. Inimkonna puhul tähendab see soovi elada nii, et realiseeruks inimese ratsionaalne loomus. Inimesele on seega loomupäraselt omane elada ühiskonnas, säilitada oma elu, sünnitada ja harida lapsi, rääkida tõtt ja arendada mõistust. Looduslik õigus tuleneb abistamata mõistusest ning
kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Absolutistid väidavad: · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. · Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel
29 · Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine · Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Seadused kui vabaduse tagatis · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 'Locke valitsuse õiguspärasusest vabariiklike ideede mõju
Inimene peab võimu võtma looduse üle, tuleb looduse seaduse paljastada. Õigus ei saa olla midagi muud, kui kokkulepe selles, mis antud juhul on ühiskonnale kõige kasulikum. Õigus on võimu organisatsiooni instrument. N. Machiavelli- Inimene on halb ja tal peab olema hirm karistuse ees. Täielik väärtuste ümberhindamine- oma riik on ülim väärtus. T. Hobbes- Tema jaoks ei tähendanud loomuõigus normatiivset süsteemi, vaid igaühe esialgset piiramatut vabadust. Loomuseadus ütleb- Inimesel on vaja loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest. Kinni tuleb pidada kokkulepetest. Näha teistest endaga võrdseid. Lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. B. De Spinoza- loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Võim ongi õigus. Riik on inimeste loomulike võimude summa. Riigi kõrgeim seadus on tema enese hinnang. J. Locke- Jõuab võimude lahususeni. J.J Rousseau- Poliitiline ideaal on rahvavõim
· Mure, et voorust ja seega ka "inglise vabadust" õõnestab kasvav kaubanduslik jõukus, mis muudab inimesed laisaks ja lodevaks · Kriitika Robert Walpole'i valitsusele 18. saj. algul ning selles valitsevale korruptsioonile Liberaalne vabadus · Kaks peamist allikat: · Thomas Hobbesi vabadusekäsitus · John Locke'i käsitus inimese loomulikest õigustest Vabadus ja võrdsus: Hobbes, Locke ja uusaegne loomuseadus (natural law) · Loomuseaduse (natural law) põhipostulaat inimestel on nende ühesugusest loomusest tulenevad ühesugused õigused või kohustused, s.t. nad on loomupäraselt võrdsed. Kellegi ei ole loomupärast õigust valitsemisele teiste inimeste üle. Keegi ei sünni poliitilisse hierarhiasse, vaid poliitiline võim pärineb nende enda vabast kokkuleppest Hobbes'i vabadusmõiste "Leviathan" (1651) Räägib mitmest erinevat laadi vabadus. Olulisim
teoloogilises teadvuses analoogia järgi loodusesemete ja protsessidega. Üleminek polisest keskaegsesse ühiskonda 5-6 ssaj kuni 15-16 saj. Murrang arusaamades ühiskonna poliitilise korralduse ja alusväärtuste üle. Inimese kõrgeim eesmärk on kontakt jumaliku harmooniaga, eetilis-religioosse tegevuse kaudu, ülem jõud on jumal kes on inimse ja maailma looja. Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis. Vabadus ehk elukorralduse viis mis suudaks kopeerida jumalikku korda maa peal, loomuseadus. Augustinus ja Acquino Thomas. Augustinus sõnastas ristiusu põhitõed - summa Platonist ja piibli põhitõdedest, platoni paratamatud tõed. Igavesed ideed varjul jumalikus meeles. Jumal ka seaduste allikas- jumalalinn, siiski peab seadus põhinema õiglusel. Jumaliku tõe tunnetamiseks on vajalik hinge vabanemine kehast. Iga seadusandlik akt ei saanud enam legitiimne olla, sest tekkisid ilmaliku ja vaimuliku maailma vastuolud. Jumala saadik annab seadustele legitiimsuse ilma viitamata
mind.[end] Bellum omnium contra omnes on vaadeldav nt kodusõdades. H. nägi [6]inimese väljapääsu sellest hukatuslikust olukorrast inimese egoistlikes püüdlustes: soov ületada surmahirmu sunnib vähendama surmaohtu ja soov kokkuahmitud vara segamatult nautida sunnib kehtestama rahu ja korda. [7]Mõistus käsib inimesi otsima rahu ning mõistus kätkeb põhimõtteid rahu saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki H. loomuseaduseks. Loomuseadus sisaldab juba kohustusi, ettekirjutusi, kuid ei ole normatiivne seadus, vaid tähistab mõistuslikku arusaama inimsoo säilitamiseks vajalikest vahenditest: inimestel tuleb loobuda [või neilt ära võtta] rahurikkuvad õigused, pidada kinni kokkulepetest, kohelda teisi inimesi kui võrdseid ning anda tülid lahendada erapooletule kohtunikule. Mõistus peab valitsema inimese loomalikke tunge. Ent kui Antiigist saati nähti
annaabi.ee 
