Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene
sisuga õpikutsest kui Eesti koolides. Mõnedes koolides võib see toimuda veel tänini. Peamine probleem ajaloo käsitlemisel on II maailmasõda- eestlaste arusaamade järgi oli Venemaa näol tegemist jõhkra okupandiga, vene kogukond aga usub, et just nemad tõid meile vabaduse. Järelikult raskendab integreerumist erinev õpetus ning ajaloo raske taak. Paljud leiavad, et raske lõimumise taga võib olla aga midagi hoopis sügavamat, nimelt eri rahvusrühmade loomupoolest suur erinevus. Nii eestlaste ja venelaste kultuuri kui ka temperamendi vahel olev lõhe. Slaavi temperament erineb soome- ugri rahvaste omast suuresti, kasvõi meie suhtlemisvõime tõttu. Vastupidiselt venelastele kipuvad eestlased olema tagasihoidlikud ning enam omaette hoidvad. Integratsiooni üks juurprobleeme võibki olla nimelt eestlaste võõrapelgus. Eesti ja vene kogukondade integreerumise juurprobleemid on ühtse infovälja puudumine,
VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene
vanemast usust. Nõnda õigustatakse sallivust Jumalale meelepärase ajaloolise paljususega, mis on vorminud inimeste usutunnistuse. Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust. See eeldab mina-tugevust, mis omakorda on kordaläinud sotsialiseerumise tulemus. Seega ei tohi seda ära vahetada kõigi ja kõige ebakriitilise möönmisega." Sallivaid hoiakuid peavad võimaldama sotsiaalsed olud ja neid peavad aitama säilitada vastavalt soodsad sotsiaalsed saavutused, sest loomupoolest on inimesed agressiivsed elusolendid. Tõsiasi, et keegi on teistsugune, võib puuduliku enesetundega inimesi ahistada. Seega saab sallivusega tõestada mina-tugevust, sest see näitab, kui arvestatav ollakse teiste inimestega. Fetscheri sõnul on 2 omadust, mis seovad kõiki inimesi, ükskõik millisesse kultuuri nad ka ei kuuluks: võime keele abil omavahel suhelda ning teadmine omaenda lõplikkusest ja sõltuvusest loodusest, mis meie elu võimaldab
peab võitma kurja. HIINA Hiinast on pärit kompass, püssirohi. Hiinas jagunevad õpetuseks kaheks: 1) ametlikud 2) mitteametlikud AMETLIK ÕPETUS Konfutsianism- Kong Fuzi. Kõik on ette määratud, inimesest midagi ei sõltu. On ette määratud, kes peab valitsema. Konfutsiuse eetika/moraali põhimõte: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Õilis inimene- omaks võtnud Konfutsiuse õpetuse, püüdleb hariduse ja kultuuri poole, areneb. Inimene on loomupoolest hea, sest tal on 4 sünniga kaasa antud voorust: kaastunne, tagasihoidlikkus, piinlikkustunne, oskus tõde valest eristada. Unzi inimene on loomupoolest kuri, aga teda on võimalik kasvatada ja ta muutub heaks. MAOMISM-Mao Zeding Karl Marxi õpetus, mis on kohandatud Hiina oludele e. marksism. Zedong- peale Zedongi surma tuli Deng Xiapirg- tema ajal lõpevad repressioonid. Deng- pole tähtis, mis värvi on kass, tähtis et ta hiiri püüab. MITTEAMETLIK ÕPETUS TAOISM
arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta; teosed tõmbasid tähelepanu eelkõige oma vormile. Eepiline teater: t kaudu saab muuta maailma; tegelikkuse uurimise laboratoorium; näitleja ei tohi elada oma rolli sisse vaid ainult mängib seda; vaataja kriitiline ja leiaks lahendusi; võõrituse effekt. A.Tsehhov: arst; elas kaua Jaltas; novellist ja näitekirjanik; (näided ,,kajakas") F.Dostojevski: insener; vaene ametnik, mängusõltuvus; pühendus aint krijandusele; inimene loomupoolest hea aga ühiskond muudab teda; kristlane; (Kur&Kar, idi,) J.W von Geothe: loodusteadlane ja kirjanik; 1) tormi ja tungi periood (prometheus- draama, metshaldjas- ballaad) 2) itaalia p (luuletsükkel rooma eleegiad, trag egmont) 3)hilisem p (faust, wilhem meistri õppeaastad, rännuaastad). H.Hesse: isa misjonär ja baltisakslane; raamatukaupmees; arhivaar; nobeli preemia (peeter camenzind; stepihunt; demian.ühe nooruse lugu). E
4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas. Õiguse ja majanduse omavahelises seoses on määrav mõju majandusel, teisalt aga õigus,
Sandro Botticelli oli 15.sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud naiselik stiil erines Firenze tavapärasest kunstist, kuid see leidis sel segasel ajastul Firenze vaimuinimeste poolehoiu. Boticelli noorpõlvest on vähe teada. Näib, et ta oli loomult pinges ja kaldus laiskusele ja naljatamisele. Nagu kõigil renessansiaja kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti ,,logelejate akadeemia" nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomupoolest laisk olla. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellele ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. Botticelli tõelisteks meistriteosteks on suured maalid mütoloogilistel teemadel, mis olid tulvil kirjanduslikke vihjeid ning propageerisid omalaadset jumalikku ilu. Peamised tööd Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze Kuningate kummardamine, 1482. Rahvusgalerii, Washington Venuse sünd, u 1484. Uffizi galerii, Firenze Kevad, u 1480
ajastul Firenze vaimuinimeste poolehoiu. Boticelli noorpõlvest on vähe teada. Näib, et ta oli loomult pinges ja kaldus laiskusele ja naljatamisele. Nagu kõigil Joonis 1. Autoportree Botticellist renessansiaja kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti ,,logelejate akadeemia" nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomupoolest laisk olla. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellele ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. Botticelli tõelisteks meistriteosteks on suured maalid mütoloogilistel teemadel, mis olid tulvil kirjanduslikke vihjeid ning propageerisid omalaadset jumalikku ilu. Ta viis omamoodi täiuslikkuseni vararenessansi maalikunsti. Peamised tööd Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze Kuningate kummardamine, 1482
kultuur(juhtimisstiil, org väärtused) 123ehk väliskeskkond. Keskkond ehk miljöö on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Swot analüüs- sisekeskkond(sisemised tugevused, nõrkused), väliskeskkond(välimised võimalused,ohud). Mikro-lähikeskkond(kliendid, konkurendid), makro- üldkeskkond(masu, poliitika). **Konseptuaalne areng, McGregor:X-teooria. Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida, juhi roll on sundida ja kontr oma alluvaid, Y-teooria-inimene pole loomupoolest laisk, töö on loomulik tegevus. Juhi roll on arendada alluvate potensiaali. Inimloomuse konseptsioon=in Individuaalne eripära; Tajumine- maailma tunnetus viis; Inimese terviklikkus-ühiskond, kodu, töö, ehk tegutseb tervikuna; Motiveeritud käitumine- vajaduste arvestamine, käitumise põhjused; Sekkumise soov- mõjuvõim; Isiku väärtus- tema eetiline kohtlemine. Org loomus kons:Sotsial süstem-orgs toimuv tegevus allub psüh ja sotsiolog seaduspärasustele. Form ja mitte form allsüst
kinni haarata, vaid astuda edasi. Edasi tuleviku poole, mitte kunagi vaadata tagasi. See oli ka tema kirjutise põhiidee tulevik. Lisada ka emotsioone ! Lugupeetud Johannes Barbarus, aastal 2011 on olukord eesti kirjandus- ja kultuurielus osaliselt muutunud ja samas ka säilinud. Ajalehed on veel sisutühjemad ja mõttetumad kui arvatagi oskaks. Need on äärest ääreni täis klatsi, valesid ja ülepingutatud uudiseid, mis loomupoolest polegi uudised. Raha on tõsi endiselt prioriteediks. Võib-olla on raha liigagi tähtsaks muutunud, et ei tee enam vahet vabal tahtel või sunnitud kirjutatuga. Õnneks leidub 2011. aastal suur ja lai valik erinevaid kirjanduszanre, mis ei ole kuhugi kadumas. Igas neist leidub vähemalt 1 kirjanik, kes tahab kirjutada antud zanris. Ma ei ütle, et see kirjanik on hea või halb, peaasi, et on olemas. 21. sajand on olnud üleüldse väga kiiresti arenev ja muutuv,
kaadrivoolavus. 5.Mc Gregor X-Y teooria. X- teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y- teooria põhjal: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, Inimene pole loomupoolest laisk, Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada, Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 6.Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. 1.Inimese individuaalne eripära avaldub juba tema sündimisel, temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitlus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. 2.Tajumine on maailma tunnetamise viis
Õnnetu juhuse tõttu sunniti neid aga lahku minema. Agnes ei nõustunud abielluma Risbiteriga ning ta saadeti karistuseks kloostrisse. Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja
tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kuulujutud, kaadrivoolavus jne, tegutsetakse üksteise vastu. 5. Mc Gregor X - Y teooria. X teooria – inimene püüab vältida töötamist, sest talle ei meeldi töötada. Pole vastutustunnet ega ambitsioone, on enesekeskne ja ei hooli eriti organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida alluvaid. Y teooria – töö on inimesele loomulik tegevuse, pole loomupoolest laisk, on potentsiaali, loovust, kujutlusvõimet, leidlikkust. Soodsate tingimuste korral soovib vastutada. Juhi roll on arendada alluvate potentsiaali ja luua selleks vajalikud tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: 1. Individuaalne eripära – avaldub sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitlus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus
õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid vooruslikust elust, vaja on ka väliseid hüvesid, vahendeid, et teha teistele head, inimene ei ole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga ta sõbrad on halvad Aristoteles. Stoikud voorusliku elu aluseks on õige tunnetus, sellest, mis on hüve, õiged hüved on seesmised, loomupoolest head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn tähendab kindla vooruse omamist, aga omades kindlat, aga me saame olla kindlad vaid seda voorust omades ja seega on õnn ja voorus samad asjad. 3Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Õnn tähendab oskuspäraselt toimida. Kui inimene on valinud poliitika elu ja hindavad kuulsust saavad nad õnnelikuks,
otstarbekaks ühist kasu silmaspidades. Seepeale võib ehk mõni inimene soovida teada, miks inimesed ei suuda teha sedasama. Siis ma vastan: Esiteks sellepärast, et need loomad ei ole inimeste kombel vahetpidamatus võistluses au ja väärikuse pärast. Kui inimeste vahel tekib selle võitluse tulemusena kadedus, viha ja viimaks ka sõda, siis nende loomade seas see nii ei ole. Teiseks sellepärast, et nende loomade seas ei erine ühine kasu erakasust. Olles loomupoolest meelestatud oma erakasu suunas, toetavad nad seeläbi ka ühist kasu. Kuid inimene, kelle rõõm seisneb enda võrdlemises teiste inimestega, naudib ainult seda, mis küündib [ühisest] esile [erinevana]. Kolmandaks sellepärast, et loomad, kes ei kasuta mõistust nagu inimesed, ei näe ega arva end nägevat ühtegi viga nende ühistegevuse juhtimises, samas kui inimeste seas on väga palju neid, kes arvavad end olevat teistest targemad ja võimekamad riigiasju
Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole stoikud : vooruslikkuse poole Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja
Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas. Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad)
Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks. X- teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid Y- teooria põhjal Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus Inimene pole loomupoolest laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese olemus Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: individuaalsed iseärasused, tajumine, inimene kui tervik, sekkumise soov ja isiku väärtus (eetiline kohtlemine).
võimuvõitlus, keelepeks, kaadri voolavus, jne. Süsteemi osad võitlevad üksteise vastu , kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5. MC Gregor X-Y teooria. X-teooria põhjal, a. inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida. b. inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone. c. inimesed on enesekesksed ja nad ei hooli org. vajadustest. Juhi roll on neid pidevalt kontrollida ja sundida. Y- teooria põhjal, a. inimesele on töötada loomulik tegevus. b. inimene pole loomupoolest laisk, c. inimestel on potentsiaali ja soodsate tingimuste korral on nõus ka vastutama. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile soodsad tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhi komponenti. Org. käitumise aluseks on põhiseisukohad inimese ja org. loomusest. Põhikomponendid 1. Inimese individuaalne eripära. Temperament, iseloomu võimed, füsioloogiline talitlus, ja psühhilised protsessid on inimeste erinevad. Iga inimene on
5.McGregor X ja Y-teooria Suurem osa juhtide tööst tuleneb nende poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast. X-teooria: Inimene ei armastada töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone, inimene on enesekeskne. (Annan ülesande kätte ja kontrollin selle täitmist) Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui puhkus ja mäng, inimene pole loomupoolest laisk, inimesel on potentsiaali (soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada), kujutlusvõimet, loovust. (Pole vaja neid kontrollida) Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust, seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. 6.Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti 1
X- teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid Y- teooria põhjal Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus Inimene pole loomupoolest laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: individuaalsed iseärasused, tajumine, inimene kui tervik, sekkumise soov ja isiku väärtus.
teooria). X-teooria põhjal: · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid Y-teooria põhjal: · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus nagu mäng või puhkus · Inimene pole loomupoolest laisk · Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada alluvate potentsiaali ja luua selleks vajalikud tingimused. Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa
filosoofiat (X-Y-teooria). X-teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid Y-teooria põhjal: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus nagu mäng või puhkus Inimene pole loomupoolest laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada alluvate potentsiaali ja luua selleks vajalikud tingimused. Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine
Suurte korduste arvu korral, kui inimene 1000 korda olukorras 980nel korral ühte moodi, siis ka 1001 käitub nii nagu muidu. On kalduvus käitude rohkem mingit moodi. Statistika järgi oleksid olemas umbes püsivad omadused. Inimesed erinevad üksteisest. Nende erinevuste hulk on tohutult suur. Millised erinevused on siis omadused? HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD CARL ROGERS Et isikust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus tekib elutegevuse käigus. „Inimene on oma loomupoolest hea“. Selle all mõeldakse edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele. Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50-60ndad. Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja ka juhtimisteooriaid ja isegi religiooni ja usu sfääris tekitanud uusi lähenemisviise (väljaspool psühholoogiat). Esmaseks autoriks peetakse Carl Rogersit.
1. Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja saab rahuldust ainult iseendale. 2. Revolutsionääri idee on enesevalitsuse idee, mässaja idee lasta oma implusid vabaks. 3. Revolutsioon püüdleb uue korra poole, mässaja idee kaose poole püüdlemine. 4. Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, saabuva paradiisi nimel, mässu idee rahuldus nüüd ja praegu. Battaille 18971962. Suverään mõiste viitab aristokraatiale. Inimesel loomupoolest tung millegi kõrgema poole. Kahte sorti ühsikonnad : varanduse jagamine ja varanduse kogumine (iseloomustab meie maailma). Mehed määratud varandust looma, puhalt funktsionaalne roll, tootlik. Revolutsionäär produktiivne. Raiskamise ideoloogia, enda ja materjaalsuse hävitamine. Noor olemise loogika, ense kulutamise juurde kuulus. Kogu kariääri tarbeks kuidas esined. Hetkeline ekstaas. Suverääni käitumises pole kahetust/patu mõistest. Suveräänsus on patune (Battaile)
Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks. X- teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y- teooria põhjal Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus Inimene pole loomupoolest laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. McGregori seisukoht oli, et juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida oma inimeste töösse suhtumise hindamisel aegunud X-teooria seisukohta, kuid alluvad on tegelikult teotahtelised ja võimekad, tekib probleeme põhjustav vastuolu
Käsu korras. Avalik õigus on rahva teenistuses olevad toimingud, mis on suunatud kõigile. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, mis jaotub tsiviil- ja kriminaalprotsessiõiguseks ning finantsõigus. 10. Õiguse tekkimise üldiseloomustus: Õigusetekkimisel ja kujunemisel mängisid rolli: *Sotsiaalsed suhted *Territoriaalne iseloom *Natsiooni ehk rahvuse eesmärk Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord,m kuna ta reguleerib inimeste omavaheliseid suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Just moraal ja tava olid valistevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e. Moraali- ja tavanormidest. Moraali
Lepingu sölmisid algselt sõltumatud iseseisvad indiviidid. Ka renessanss mängis suurt rolli, kuna see tähendab uuestisündi ja uuesti sündisid just antiikaja ideaalid. Tekkis humanism, mis tähendas inimese kõiki võimeid täielikult vallandavat isiksust. Kogu keskajal käsitleti kogu loomuõigusõpetus ühe osana teoloogiast. Esimesed õpetused- V. De Menchaca. Loomuõigus on kõikide inimeste loomulik õigus, mis ei saa lähtuda tervenisti riigist. Rahvas on loomupoolest hea ja on riigivõimu kandja. Valitsuse ülesanne on loomuõigus ja selle alusel loodud positiivse õiguse rakendamine. J. Bodin polnud sellega aga nõus, arvates, et riigi suveräänsuse kandja saab olla üksnes üks valitseja. Ta ei pooldanud riigi segavorme ja eitab võimude lahusust. Riik on ühiskonna õigusliku juhtimise mehhanism. Hakkas rääkima sellest, et valitsusvõimu piirid tuleb kindlaks määrata põhiseadusega, mille sisu üle peab otsustama rahvas. H
liberaal ehk maksimaalne vabadus. Riigi põhiülesanne on omandikaitse. Võimude lahusus, jõudis oma vaadetega positivismi. Inimene on individuaalne olend. 11 Jean-Jacques Rousseau (28.06.1712 - 02.07.1778): 1) algolukord üksikinimene on ohustatud loodusjõududest ja seetõttu hakati riigis elama; 2) riik kui ebavõrdsuse seadustaja. On Genfist, avaldas mõju prantuse revolutsioonile. Inimene on loomupoolest hea kaastundlik ja rahumeelne- kas inimesel on resursse, see määrab kas on sõjakas või mitte. Prantusse revolutsioon ebavõrdsus tekkis põlluharimisega. Tagasipöördumine algolukorra juurde on võimatu, siis peab olema üldine tahe (ntks riiki moodustada), igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, saades tagasi selle kodanikeõiguste läbi isik maksab makse ja seeläbi saab head teed ja tänavavalgustuse
saavutada õnne ilma omamata asju. Teatud määral rikkust, sõpru, poliitilist võimu, lapsi, sündimist heasse perekonda, hea väljanägemine. Nt halva väljanägemise, lastetu, sõpradeta, inimene ei saa olla eriti õnnelik (NE 1.8). Antiikaja tava kohaselt oli Aristoteles veendunud, et rikkus on vähem tähtis õnne välise tingimusena kui inimsuhted, mis on sõltuvad otseselt inimese voorusest. See omakorda peegeldab Aristotelese peamist arusaama, et inimene on loomupoolest sotsiaalne või poliitiline olend. Õnne poole püüdlevad kõik inimesed. Õnn on seejuures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, õnnelikuna ei vajata midagi. Mis on õnn? "Et jumalad on õnnelikud ja teevad vaid vaimutööd, suurim õnn on ka inimese puhul vaimutöös." Kuigi on vaja hoolitseda ka keha eest, peab väliseid hüvesid olema vaid nii palju, et poleks vaja neile tähelepanu pöörata.
õpetada inimest üles leidma oma tõelist mina. 2. individuaalne lahendus inimest tuleb kasvatada isoleerituna ühiskonnast, kus kõik omavahel võistlevad, tuleb väärtustada sõprust ja piirata oma soove. Au 11. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au saavutamisel on väga suur roll eneseväärikusel. Iga inimene peab püüdlema tõelise au poole, selle saab ta tasuks loomutäiuse eest. Au omistatakse headele inimestele (vooruslikule inimesele). Kõik inimesed on loomupoolest võimelised olema vooruslikud inimesed ja võimelised tegema ratsionaalseid valikuid. Inimesel on loomupärased kaludvused, ükski neist ei ole halb, vaid loeb, millele seda loomupärast kalduvust rakendatakse ja millises mõõdus seda rakendatakse. Loomutäius ongi tegelikult oskus õigesti tegutseda ehk valida õige tegevus ja teha seda mõistlikul, kindlal ja mõõdukal viisil. Au pürgimus peab olema mõõdukas: me mõistame hukka mõlemad,
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada
potentsiaali saavutada (kategooriline imperatiiv on lõputu käsitlus). Teleoloogilise käsitlusviisiga tekiks vastuolu, et inimene ei suuda realiseerida oma potensiaali? Vastuolu kaob kui suunduda inimsoo tasandile – ürginimene suutis vähem; meie rohkem. Kolmas väide. Inimene on bioloogiliselt puudulik inimene. Teleoloogiline käsitluses on see, et kõike komponseerib mõistus ja sellest piisab. Teistel elusolenditel pole mõistust. Mõistus komponseerib bioloogilise puudulikkuse. Loomupoolest inimene töötab ja töötab oma võimetega, et oma eeldusi arendada. Neljas väide. Antagonism on ühiskonna seaduspärase korra põhjus. Inimesel on kalduvus ühiskonnastuda. Inimloomuse olemasolu. Inimloomus on aga vastuolus. Arengumootor on vastuolu – antagonism. See aitab edendada arenguprotsessi; seda ka mõistuslike olendite puhul. Peab nägema kaoses korda; ajalugu. Kaos on mingil määral korrapärane. Kui on liiga korrapärane, siis väheusutav. Inimajaloos on palju irratsionaalset
annaabi.ee 
