- kihvad - Purihambad Lehmal habaid: piimahabaid: 20 Jäärhambaid: 32 Hobune: P: 28 J: 40-42 Siga: P: 28 J:44 ühe ja mitme kihilinemagu Erinevale toitumis- ja eluviisidest koduloomadel on võimalik eristada ühekabrilist magu ja mitme kabrilist magu. Mao kuju sõltub täitumise astmest, elundil eristatakse mitut alaosa. Ühekambrilisel mao limaskestas leidub hulgaliselt näärmeid. Mao asukoht sõltub loomaliigist ja toitumusest, pool tühi magu, mis ei vaju kõhuseljale, paikneb rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer),
Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin.
meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine Vererõhk venoosses vereringes kahekordistub Tõuseb arteriaalne vererõhk Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood looma torkamiseks 2. Lihaste lõdvestumine peale voolu katkemist 1520 sekundi pärast järgnevad kliinilised krambid loom sipleb 3. Vaikne periood taastub looma hingamine ja hakkab tajuma ümbrust JÄLGITAVAD VOOLU PARAMEETRID
kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C juures, et sellest lõikamisel võimalikult vähe lihamahla välja nõrguks Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada 1-2 kg massiga tükkidena Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse
Imendumist mõjutab seedetrakti täituvus. - Süstelahus on valdavalt aluselise reaktsiooniga, süst on valulik, süstekohal võib tekkida nekroos. - Rasvlahustuvad, seonduvad seerumi albumiinidega, mistõttu vaba (toimiv) fraktsioon on väike. Seerumi albumiini normaalsest väiksema koguse korral tekib vaba fraktsiooni rohkem ilmnevad kõrvaltoimed. - Biosaadavus ja kliirens varieeruvad sõltuvalt loomaliigist ja preparaadist. - Metabolism maksas, konjugeerivad glükuroniidideks GLÜKURONÜÜLTRANSFERAASI toimel. Kassidele toksilised! (Puudub ensüüm) - Noorloomadel ja vanadel loomadel vaba fraktsiooni osakaal plasmas rohkem, doos peab olema väiksem. Elimineerivad aeglasem. - Eritumine neerude kaudu. · Farmakodünaamika - Palaviku, põletiku ja valu vähendamine.
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks fenneki, kes on küülikusuurune kõrberebane. Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi)
·Tööstuses nimetatakse nahaks parkimisega vastupidavaks muudetud loomanahka ·Pärast nülgimist eemaldatakse karvkate, marrasnahk ja nahaalune rasv ja sidekude ·Ülejäänud osa pargitakse st töödeldakse keemiliselt PARGITUD NAHK ·Ei mädane ·Kannatab paremini kuuma ·Kannatab paremini vett ·Ei muutu kuivaks ning kõvaks ·Hea hooldamise korral püsivad nahkesemed kaua kauni ja tervena ·Naha head omadused sõltuvad parkimisviisist ja loomaliigist LIIGITUS PÄRITOLU JÄRGI ·Väikesed kitse, lamba, vasika, mullika nahad ·Suured veise, härja, hobusenahad ·Seanahk OTSTARBE JÄRGI LIIGITATAKSE ·Jalatsite valmistamise nahad ·Galanteriikaupade nahad ·Rakmenahad JALATSINAHAD LIIGITATAK SE ·Tallanahk suurte loomade nahad ·Voodrinahk pealisnahak sobimatu nahk ·Pealsenahk kitse, lamba, veise, vasika nahk
leping. Kirjutatud 1000 aasta jooksul (12. - 2. saj. eKr) Heebreakeelne. Ühtlasi kristliku piibli esimene osa. 2. Veeuputus aluseks 5500 a tagasi sündinud üleujutus... sündmus, mille jumal saatis inimestele karistuseks nende halva käitumise eest. Ainuke, kes pääses oli Noa koos oma pere ja tütarde abikaasadega. 3. Noa laev laev, mille juhised Jumal Noale andis, et too kastikujulise veesõiduriista valmis ehitaks ja paneks sinna igast loomaliigist 2, et maailm puhastada ja parimatel lasta uuesti järglasi saada. 4. Hea ja kurja tundmise puu puu, millelt oli paradiisiaias Aadamal ja Eeval keelatud süüa. Uss veenis Eevat ja too sõi puu vilja. Peale seda andis ta vilja ka Aadamale ja nad katsid oma keha viigipuulehega. Ka keelatud vili on magus. 5. Kaananimaa Vahemere idaranniku varasem nimetus. Tõotatud maa, mille Jahve lubas anda iisreallastele. 6
järgi,kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust.Nuumajõudlus-lihaveiste ja sigade nuumajõudlust hinnatakse aretusfarmis või katsejaamas.hinnatakse massi- iivet,kasvukiirust,toitumust,kehamassi,söödaväärindustLih ajõudlus-hinnatakse tapa ehk rümbamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.oleneb loomaliigist,toitumusest,vanusest,tõust ja sugupoolest. Jaguneb-nuumajõudlus ja lihajõudlus kitsamas mõttesLiha kvaliteedi hindamine-DFD liha-tume liha,kaasneb rida tehnol. ,majanduslikke ja organoleptilisi probleeme. PSE- hele liha,vesine pH on tähtis liha omadusMunajõudluse hindamine-hinnatakse munade arvu ja nende kogumassi(munamassi)järgi aastas linnu kohta.Villajõudluse hindamine-hinnatakse kvaliteedi ja koguse alusel
Tolmu tekkimise hoiab kõige paremini ära niiskus, 40%-lise õhuniiskuse juures enam tolmu ei teki; · Niiskus, mis satub õhku kõikidelt märgadelt pindadelt (laudas sõnnikurennid, asemed, jooturid), loomadelt jne. Optimaalne suhtelise niiskuse sisaldus on 50...70%. Kui niiskust on liiga palju, hakkab see kondenseeruma; · Soojus, mida eritavad loomad ning mis sõltub looma liigist ja suurusest. Lautade siseõhu vajalik temperatuur sõltub loomaliigist ja vanusest. Paksu karvkattega loomade optimaalseks ruumitemperatuuriks on +5 ... +100C )veised, lambad, hobused), vähese karvkattega sigadel aga sõltuvalt vanusest +16 ... +220C. Loomalautu ,,köetakse" põhiliselt loomadelt eralduva heitsoojuse arvel, kuid imetavate emiste lautu on vaja täiendavalt kütta tehniliste vahenditega. Lautade loomulikuks ventileerimiseks on kasutatud ühte suurt väljatõmbesahti (joonis 5.3), hoone keskel või piki hoonet asuvat väljatõmbekanalit (joonis 5.4)
vähendamaks riski verevalumite tekkimiseks lihastes ning et lihastesse jääks võimalikult vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/
(Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse tegelikult kas tugevat või nõrka söötmist, teoreetikud on andnud sellele arvulise väärtuse, mida arvutatakse söömuse ja elatustarve kaudu. (Söötmistase võrdub tarbitud metaboliseeruva energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril. Nuumsigade kindla
keha mass 14%. Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv. väike Sidekude kollageen, elastiin, retikuliin Keskmisel 16 % liha koostisest Vähe rakke, palju rakkudevahelist ainet linnuliha < sealiha < veiseliha Vanemal loomal on sidekude tihedam kui noorel, rohkem on elastiini ja kollageenis on ristsedemete hulk suurem, kiud jämedam, laguneb raskesti, veesiduvus väike liha kõva ja tuim. Oleneb loomaliigist, seal pehmem, veisel kõvem. Sidekude muudab liha kõvaks kuid paremini seeduvaks Kollageen Liha valmimise indikaator liha on küps, kui ~40 % kollageenist on lagunenud Kuumutamisel 58-64oC kiud lüheneb ja pundub, pakseneb ja muutub läbipaistvaks toimub osaline denaturatsioon 65-90oC peptisatsioon, tekib lahustuv. zelatiin, ristsidemed hüdrolüüsuvad Zelatiini pikemaahelalisi fraktsioone nimetatakse ka glutiiniks ja lühemaid glutoosiks.
Külgvaate vead on eetsine, taatsine ja saabeljalgne seis. Sõrgatsit hinnatakse maapinnaga moodustuva nurga järgi, kas siis normaalne, pehme või püstine. Sõrgu ja kapju hinnatakse kuju ning tugevuse järgi, kas siis normaalsed, püstised, teravad ja lamedad. Puuduliku hooldamise korral võib esineda kabja ja sõra vigu, näiteks pikk kabi või ristsõrad. 9 2.12 Nahk Nahka hinnatakse olenevalt loomaliigist ja tootmistüübist. Hindamise aluseks on naha paksus, mida mõõdetakse viimase roide kohalt ja kaela kurdude jämeduse järgi. Nahk on paks või õhuke, elastne või mitteelastne, lahtine või kinnine. Hinnatakse ka nahal olevat karva, kas siis pikkuse, peenuse ja tiheduse järgi. Seejuures tuleb arvestada looma olelustingimusi, sest madal temperatuur ja karm ilmastik soodustavad pika tiheda karvkatte tekkimist. 3.Põlvnemine
Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud. Kui kasutada rikkalikult allapanu võib saada ühelt loomühikult 14 tonni sõnnikut. Aastaringselt laudas pidamisel kuini 17 tonni ühelt loomühikult. Sõnniku säilitamisel esinevad kaod. (loomühik = 10 tonni sõnnikut; 10-12 t) Sõnnik on toitainete allikas . Sõnniku toiteainete sisaldus sõltub loomaliigist, allapanust, loomasöödast, toodangust, säilitamistingimustest (kui palju on kadusid). Kõige toitaineterikkam on linnusõnnik. Vanarahvas jaotas sõnniku: - külmsõnnik nt. seasõnnik; ei lähe hästi käärima, happeline - soesõnnik läheb hästi käärima, veisesõnnik, eriti hobuse sõnnik; lisatud on allapanu 3 II VÄETISED
Noa lugu. Leping jumalaga. Kui Jumal nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur, kahetses ta, et oli inimese teinud. Ta otsustas minema pühkida kõik, mis oli maa peal elavat. Vaid Noa leidis Jumala silmis armu. Noa kuuletus Jumalale, kui too käskis tal ehitada laeva. Laeva materjaliks pidi Noa kasutama goferipuud ning pigitama laeva nii seest kui väljast.Seitse päeva enne veeuputust käskis Jumal Noal ja tema perekonnal laeva minna. Igast tõupuhtast loomaliigist võttis Noa kaasa seitse paari. Neist, kes polnud puhtad, ühe paari. Kui Noa oli täpselt nii teinud, nagu Jumal ette nägi, sulges Jumal ukse tema tagant ja avas taevaluugid. Paduvihm kestis nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd. Niiviisi hävisid kõik olendid. Vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva. Seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval jäi laev Ararati mäe tippu kinni. Kui maa oli täiesti kuiv, kutsus Jumal Noa ja teised laevaasukad välja. Jumal noa ja tema pojad
sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse määrab umbes 80 - 90% ulatuses müoglobiinisisaldus. • Liha müoglobiinisisaldus oleneb loomaliigist, vanusest, soost, lihase liigist, lihase füüsilisest aktiivsusest jne. Kuldiliha on punasem kui orika- või emiseliha. LIHA VÄRVUSE DEFEKTE: • Mõnede sealiha kvaliteedihälvete korral võib lihas tekkida ebatüüpiline - liiga hele või liiga tume – värvus • PSE-lihas (hele, pehme vesine) sisaldub palju vaba vett, mis asetseb liha rakkude vahel, mitte aga rakkude sees nagu tavalises lihas. • DFD- lihal (tume, tuim, kuiv) on kõrge
kaudaalne serv kraniaalne serv Roietetõsturid - mm. levatores costarum Rinnalülide ristijätked Roiete dorsaalsed osad Rindkere-sirglihas - m. rectus thoracis 4 (5) roie 1 roie Kraniodorsaalne saaglihas - m. serratus dorsalis cranialis Ogajätketeülene side, Sõltuvalt loomaliigist 2...9 rindkere-nimme fastsia roide kraniaalse serva dorsaalne osa Sisemised roietevahelihased - mm. Tagapoolsema roide kraniaalne serv Eespoolsema roide kaudaalne serv Aitavad kaasa väljahingamisele intercostales interni Kaudodorsaalne saaglihas - m
säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist. • Lämmastikku omastatakse esimesel aastal 20-30% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Fosforist omastatakse esimesel aastal 20-40% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Kaaliumist omastatakse esimesel aastal 50-70% ja kogu külvikorra vältel 70-80%.
Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud. Kui kasutada rikkalikult allapanu võib saada ühelt loomühikult 14 tonni sõnnikut. Aastaringselt laudas pidamisel kuini 17 tonni ühelt loomühikult. Sõnniku säilitamisel esinevad kaod. (loomühik = 10 tonni sõnnikut). Sõnniku toiteainete sisaldus sõltub nii loomaliigist kui ka allapanust. Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad mõju esimesel aastal + järelmõju. Sõnnikus olevast lämmastikust Esimesel a.-l K järelmõju 2.a saavad taimed kätte, 20-30% taimed suudavad kokku ära 16 kasutada 40-50%. Fosfor 20-40% 40-60% Kaalium 50-70% kuni 80%
kõikvõimalike vedelikke. Vähelagunenud rabaturvas peaks olema ka.-d vähemalt 75%. Tuha sisaldus <10% ja lag.aste 15%. Saepurusõnnik - et saaks kasutada peab käärima 4-5 kuud (intensiivselt). Kasutades küllaldaselt allapanu võib ühelt loomaühikult a-s saada 14t sõnnikut. Ja kui loomad on aastaringselt laudas siis on see 17t. Erinevad kaod (keskmine 3t) -> seega ühe loomaühiku kohta saame aastas 10t sõnnikut. Olenevalt loomaliigist millest sõnnik on tehtud, sõltub ka palju taim saab kätte. N sõnnikus olevast N-st kasutavad taimed ära 20-30% aastas. Org. väetisel on täiesti arvestatav järelmõju. Kogu org väetise sõnnikust kasutatakse 40-60%. P esimesel aastal kasutatakse 20-40%. Kogu külvikorra vältel 40-60%. K saavad taimed kätte esimesel 50-70% aastal. Kokku kuni 80%. Tahesõnniku säilitamine - allub kergelt käärimisprotsessile -> temp tõus kuni 75C-ni.
kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton
infektsioonist või ravimitest. a) arv keskmiselt leidub 1 mikroliitris veres : inimesel 4000-10000, seal 15000-20000, hobusel 8000- 11000, lehmal ja lambal 7000-10000, koeral 9000-13000, kassil 10000-15000, kanal 20000-30000 leukotsüüti. b) alaliigid ja nende ülesanded : ·granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab värvuvaid graanuleid) : a)neutrofiilid (graanulid värvuvad sinakasvioletseks neutraalsete värvainetega).Moodustavad olenevalt loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral.
infektsioonist või ravimitest. a) arv keskmiselt leidub 1 mikroliitris veres : inimesel 4000-10000, seal 15000-20000, hobusel 8000- 11000, lehmal ja lambal 7000-10000, koeral 9000-13000, kassil 10000-15000, kanal 20000-30000 leukotsüüti. b) alaliigid ja nende ülesanded : ·granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab värvuvaid graanuleid) : a)neutrofiilid (graanulid värvuvad sinakasvioletseks neutraalsete värvainetega).Moodustavad olenevalt loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral.
Peaaegu ainult troopikas: korallid (mitte alla 20 C ja mangroovid. Ränivetikaid on aga nt troopikas vähem. Isendite mõõtmed samal liigil on soojas vees väiksemad rasva vähem (pole talve, milleks koguda varusid). Kagu-Aasias ka jõed elustikult mere sarnased (krabid, krevetid, haid, delfiinid). 1 Sügavus. Polüheetide e. hulkharjasusside, okasnahksete ja vähkide liikide arv on abüssaalis alla 1% sellest, mis litoraalis. Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria)
Keskel. kattevilja kasutamisel koristada kattevili võimalikult vara, põhk põllult kindlasti koristada. kevadised hooldusvõtted - v.t niitude ja karjamaade hooldamine Seemnesegude koostamine: Heintaimede segukülvid on parema söödavusega, parema talvekindlusega, saak aasta lõikes on ühtlasem, haiguste ja kahjurite levik on takistatud, mulla toitainete kasutamine on ühtlasem, taimede eluiga pikeneb Segude koostis oleneb mullastikust, niiskusoludest, kasutusotstarbest, loomaliigist, kellele söödetakse Niidusegus peam. on pealisheinad (juurmisi lehti vähe saab suurema osa kätte). peaks olema üks domineeriv liik (niiteaeg!) ja 3-5 "saatjat" liiki. tüüpilised niidutaimed on ohtetu püsikluste, päideroog, timut, galeega. Ka lutsern, pun. ja roosa ristik, har. aruhein, kerahein Karjamaasegus on liigid, millel on palju juurmisi lehti, hea ädalakasv, hea tallamiskindlus. valitakse 4-7 erineva valmimisajaga liiki, mis moodustavad tugeva, allamiskindla kamara
erinevad bakterid ja hallitusseened ning nahk rikneb kiiresti. 2. Karvkate Loomade karvad karusnaha pinnal sarnanevad inimese juustega. Karvad koosnevad keratiinist, mis on vee suhtes palju vastupidavam valk kui seda on kollageen (pundub tunduvalt vähem). Karusnahkade töötlemisel on põhiprobleemiks, et töötlemise käigus ei tuleks karvkate naha küljst lahti. Karvade kuju võib olla väga erinev: sirge kõver laineline krussis spiraalne Karvade kuju oleneb loomaliigist ja tõust ning karva asukohast naha eri piirkondadel. 33 Enamikel loomadest (välja arvatud lammas, inimene ja mõned spetsiaalselt aretatud loomatõud) koosneb karvkate kahte liiki karvadest : pikemad, jämedamad ja hõredamalt asetsevad okaskarvad ning lühemad, peenemad, sirged ning hästi vetruvad. Nad annavad karvkattele tugevuse. Aluskarvad on
kartsinoomi ja teiste vähkkasvajate tekkele. Ohratoksiine, mis kujutavad endast seitset amiidsideme kaudu fenüülalaniiniga seotud isokumariini derivaati, toodavad Aspergillus ochraceus ja Penicillium verrucosum, mis saastavad otra, maisi, nisu, kaera, rukist, rohelisi kohviube, maapähkleid, veini, kakaod ja kuivatatud puuvilju. Katseloomadel on ohratoksiin A (OTA) põhjustanud ennekõike neerude proksimaalset tubulaarset lesiooni ja maksa degenereerumist. OTA toksilisus sõltub tugevasti loomaliigist. Nii on tema akuutne oraalne LD50 koeral 0,2 mg/kg, hiirtel aga 59 mg/kg. Otsene seos OTA suurte hulkade sissesöömise ja nefropaatia vahel on kindlalt tõestatud inimeste ja sigade korral Balkanimaades ning sigade korral Taanis ja USA-s. Nefrotoksiin OTA liigub söödateraviljast peamiselt sigade verre ja neerudesse, kuid teda võib leida ka looma lihasest, maksast ja rasvkoest. Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia,
....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärinust (ainult katsejaamas), on lisandunud ultraheliaparaadiga elupuhune tailihasisalduse mõõtmine. 43. Lihajõudluse hindamine lihajõudlust hinnatakse: tapa ehk rümbamass, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. tapasaagis on tapakaalu suhe tapaeelse kehamassiga protsentides. oleneb loomaliigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. 44. Liha kvaliteedi hindamine PSE-liha (pale kahvatu, soft pehme, exudative vesine); DFD-liha (dark tume, firm tuim, dry kuiv). PSE lihaga kaasneb rida tehnoloogilisi, majanduslikke ja organoleptilisi probleeme: elupuhused (sead on kergesti ärrituvad, stressitundlikud, transpordistressi tõttu on võimalik sigade hukkumine, tekib palju nahavigastusi, kaaluiive madal), pH-väga tähtis lihakeha omadus. 45
erineva värvusintensiivsusega. Mõju võib avaldada ka sigade söödaratsioon. Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistinguid. Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse määrab umbes 80 - 90% ulatuses müoglobiinisisaldus. Liha müoglobiinisisaldus oleneb loomaliigist, vanusest, soost, lihase liigist, lihase füüsilisest aktiivsusest jne. Kuldiliha on punasem kui orika- või emiseliha. Liha värvuse defekte. Mõnede sealiha kvaliteedihälvete korral võib lihas tekkida ebatüüpiline - liiga hele või liiga tume - värvus. Nende kõrvalekallete puhul on üheks põhjuseks ebanormaalne vee seostatus lihas. PSE-lihas sisaldub palju vaba vett, mis asetseb liha rakkude vahel, mitte aga rakkude sees nagu tavalises lihas
eluviise, toiduobjekte ja levikut? 2. Metsaraietega on killustatud lendoravate populatsioon Alutagusel. Selgita, kuidas see kahjustab lendoravate elu, kuigi pesapuud on säilinud. 3. Millised ohutegurid võivad vähendada Eesti elurikkust? Too näiteid. 4. Millised looduslikud tegurid võivad põhjustada liikide väljasuremist? Miks inimtegevuse põhjustatud väljasuremine on probleem, kui liike sureb välja ka looduslikel põhjustel? 5. Oletame, et ühest loomaliigist on järel vaid väga väike hulk isendeid. Otsusta, kas peaks need kinni püüdma ja tooma loomaaeda, kus nende eest hoolitsetaks. Põhjenda oma otsust. --- 102 Mõtle ja tegutse Mida teha huntidega? Septembrikuus edastas Eesti Rahvusringhääling uudise huntide rünnakust: Sügise hakul on huntidel kombeks oma võsukestele ellujäämiskunsti ehk saagimurdmist õpetada. Kui metsas mingil põhjusel seda teha ei õnnestu, peab susi inimese tagant näppama
Halva niiskusrežiimiga. Madalsooturvas Kleepjas, kuivanult praguneb; kõrge toitaine (eriti lämmastiku-) sisaldusega, kuid toitained pole taimedele kättesaadavad, kuna on mikrobioloogiliselt väheaktiivne. Tahke looma- või linnusõnnik Kõrge toitaine (eriti lämmastiku-) sisaldusega. Konkreetselt olenevad omadused kasutatud allapanu liigist, loomaliigist ja käärimise kestusest. Taimsed jäätmed (puulehed, Omadused olenevad taimeliigist; võivad sisaldada taimevarred, peened oksad, taimehaiguste tekitajaid. murude niitmisjääk, väljarohitud umbrohud) Puukoor, saepuru, hein, põhk Süsinikurikkad ja samal ajal lämmastikuvaesed. C ja N suhe 75-100/1. Seetõttu võtavad mikroorganismid nende materjalide
annaabi.ee 
