Küpros (1)

Küpros
os t
ek P
i n d r
H
kliima
· Vahemereline
· mahedate, niiskete talvede (10­13 °C) ja
palavate, kuivade suvedega (26­29 °C).
pinnamood
· Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare
kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m)
· Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp
Kyparissovouno (1024 m)
· keskosas laiub Mesaoría tasandik.
· puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid
mõned allikad ja ojad.
taimestik
· 17% on kaetud metsadega.
· Taimestik koosneb umbes 1800 liigist,
alamliigist ja teisendist; neist umbes 140
on Küprosel endeemsed(liik mis esineb
ainult teatud piiratud alal).
loomastik
· Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad
nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks
imetajaliigiks on muflon.
muflon
loodusvarad
· Küprose loodusvaradeks on vask, kips,
puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad;
ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel
kogusel.
· Küprosel on napid veevarud.
rahvastik
Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:
· 78% Küprose rahvastikust on kreeklased
· 18% Küprose rahvastikust on türklased
· 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja
mustlaskeelt kõnelejat.
· Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega
türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt
valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste
kogukonda.
rahvastik
· Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid
laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt
· Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas
kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka
Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad
Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on
katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on
moslemid (sunniidid).
rahvastik
Suuremad linnad:
· Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
· Limassol (Lemesós) (144 500)
· Larnaca (Lárnaka) (48 900)
· Paphos (Páfos) (31 700)
· Aradíppou (12 000)
· Paralímni (11 600)
majandus
· Rahaühik on euro
· Enne eurot oli rahaühikuks nael
· Küprosel on poliitiliselt suhteliselt suured
probleemid aga vaatamata sellele on teinud
turumajandus alates 1974. aastast saarel
märgatavaid edusamme.
· Majanduslik suunitlus on pöördunud
põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole.
· 2000.­2005. aasta keskmine majanduskasv on
3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja
töötus 3,3 %.