Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nigeeria loodusvarad (0)

1 Hindamata
Punktid
Nigeeria loodusvarad
Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe.
Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks:
Nafta - Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan . Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nigeeria on OPECi liikmesriik ja naftat toodetakse umbes 2,51 miljonit barrelit päevas. Seal on tõestamata naftavarusid umbes 35,9 miljardit barrelit päevas, aastatoodang on 0,92 miljardit ja seda jätkub Nigeerias veel 39-ks aastaks.
Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja kütteseadmetes ja samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete valmistamisel. Näiteks nagu väetised, kangad teras, klaas, plastmass , värvid jne. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas ja see säästab loodust ja tekitab vähem müra ja heitgaase. Nigeerias on paljudes kohtades leitud maagaasi, kuid arvatakse, et seda on veel.
Minni Treier 10b
Nigeeria loodusvarad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siga123456789 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geograafia-Energiamajandus
4
docx

Geograafia: Energiamajandus

Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus ­ Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aas

Geograafia
Naftatööstus
8
doc

Naftatööstus

2 Suurimad naftatootjad Järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia ­ 10,37 · Venemaa ­ 9,27 · Ameerika Ühendriigid ­ 8,69 · Iraan ­ 4,09 · Mehhiko ­ 3,83 · Hiina ­ 3,62 · Norra ­ 3,18 · Kanada ­ 3,14 · Venezuela ­ 2,86 · Araabia Ühendemiraadid ­ 2,76 · Kuveit (OPEC) ­ 2,51 · Nigeeria (OPEC) ­ 2,51 · Suurbritannia ­ 2,08 · Iraak ­ 2,03 Tulu Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka.

Geograafia
Energiaallikad
11
docx

Energiaallikad

1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasv

Energiamajandus
Põlevkivi ja Nafta
2
doc

Põlevkivi ja Nafta

1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9­11,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta j

Keemia
NAFTA
4
docx

NAFTA

NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20 -

Keemia
Nafta
4
docx

Nafta

naftatöötlemistehastesse. 5 Suurimad naftatootjad (järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia ­ 10,37 · Venemaa ­ 9,27 · Ameerika Ühendriigid ­ 8,69 · Iraan ­ 4,09 · Mehhiko ­ 3,83 · Hiina ­ 3,62 · Norra ­ 3,18 · Kanada ­ 3,14 · Venezuela ­ 2,86 · Araabia Ühendemiraadid ­ 2,76 · Kuveit (OPEC) ­ 2,51 · Nigeeria (OPEC) ­ 2,51 · Suurbritannia ­ 2,08 · Iraak ­ 2,03 6 Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehastes. Naftat kuumutatakse erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Bensiini

Keemia
Nafta ja raske nafta
6
doc

Nafta ja raske nafta

Petroleum Exporting Countries). Loodi 1960 Bagdadis. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Austrias Viinis. Liikmesriigid: 1. Alzeeria 2. Angola 3. Araabia Ühendemiraadid 4. Ecuador 5. Indoneesia (kuni 2008. aasta lõpuni) 6. Iraak 7. Iraan 8. Katar 9. Kuveit 10. Liibüa 11. Nigeeria 12. Saudi Araabia 13. Venezuela OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Alates 1962. aastast OPEC-isse kuulunud Indoneesia liikmelisus lõpeb 2008. aasta lõpus. 2 Teke

Keemia
Orgaaniline keemiatööstus Eestis
3
docx

Orgaaniline keemiatööstus Eestis

IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, osku

Orgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun