Alkaanid ja maailmapoliitika (0)

Alkaanid ja maailmapoliitika
Üks tuntumaid alkaane on nafta , see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid . Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist.
Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Pärast nafta eeltöötlemist transporditakse ta nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases töödeldakse need erinevateks fraktsioonideks nagu gaasid (butaan ja propaan ), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut .
Nafta kaevandamine on väga kallis, sest vahel asub see sügaval maa sees. Puurkaevude ehitame läheb maksma palju raha, eriti veel, kui naftat on leitud sügavalt ookeani põhjast. Siis peab ehitama puurkaevud vette, mis on eriti tülikas. Sealt on ka raskem nafta toorainet transportida. Seda peab tegema laevadega. Kogused on suured, aga transport aeglane ja tülikas. Nafta puurkaevud on ka väga ohtlikud. Kui sealt peaks hakkama lekkima naftat, siis on palju loodust reostatud. Meres saavad paljud loomad surma ja maal surevad taimed selles kohas ega kasva nii pea tagasi. Naftareostused on alati olnud jubedate tagajärgedega ja neid on raske korrastada. Mere puhastamine on tülikas ja paljudest loomadest on kahju.
Nafta on väga ohtlik aine, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel nasftast teha masuuti, millest tehakse asfaltteid.
Naftat mõõdetakse barrelites, mis on umbes 159 liitrit. Maailma suurimad naftatootjad on Saudi Araabia , Venemaa, USA, Iraan , mis toodavad 8-10 miljonit barrelit päevas. Kuid nad ei ole kõige suuremad tarbijad, suurimad on USA, Euroopa ja Jaapan. 2004 aasta andmete järgi on USA-s jäänud naftavarusid vaid seitsmeks aastaks. Naftat on maailmas väga väheks jäänud ja seda ei leita ka enam nii palju, kuid otsasaamine ei ole tegelikult kõige olulisem aspekt nafta tootmise juures. Tähtsaim parameeter on ajaühikus pumbatud nafta kogus.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html
Meila Kamp
11a